APPI, me ostsime maja | Esimene korrus enne ja pärast renoveerimist
Selle kohta, miks ja kuidas kahetoaline suvituskorter asendus hoopis remondivajava majaga, saab lugeda lähemalt remondiblogi esimesest sissekandest. Kokkuvõtvalt võib aga niipalju öelda, et kahetoaliste korterite hinnad tundusid täiesti utoopilised ja ikka ei sobinud kas planeering, siseviimistlus või midagi muud. Lõpuks sai selgeks, et endale sobiva lahenduse saab vaid ise renoveerides ja nii saigi ette võetud suur ja mahukas projekt, mille kallal nokitsemist jagub tänaseni ja ilmselt veel ka järgmisteks aastateks. Tagantjärgi on hea meel, et tollal korterit ei ostnud. Kuigi alguses oli plaan suvekodus vaid ajutiselt peatuda, siis koroonaastatel sai sellest meie päriskodu ja siia me jäänud olemegi.
Igal juhul esimene ruum, mis valmis sai, oli vannituba. Õigemini algselt ei olnudki majas vannituba ja see tuli nullist ehitada ühte ruumi, kus varem asus ilmselt üks magamistubadest või midagi lugemistoa-raamatukogu laadset. Enne veel, kui vannitoa viimistluse juurde asusime, valasid ehitajad ära põrandad, mille sisse läks kütte- ja tarbeveetorustik. Vannitoa juures oli abiks üks tubli plaatija, kes plaatis ära põrandad, tsaariaegse ahju, ja dušinurga. Kuivematesse tsoonidesse paigaldasin ise puitlaudise, mis sai värvitud linaõlivärviga elevandiluuvalgeks. Dušiseina paigaldas kohapeal etteantud mõõtude järgi Glassworks. Nii sai üle saja aasta vana maja romantilist maakodustiili veidi modernsemate detailidega rikastatud. Vannitoa renoveerimisest saab lugeda lähemalt SIIT.
Vannituba enne renoveerimist:
Teise toana valmis magamistuba ja selle remont võttis aega vaid mõned päevad, sest kohe-kohe oli vaja sisse kolida ja oli vaja puhtamat tuba, kus elada. Magamistuba oli ka ainus ruum, mida palkideni lahti ei võtnud. Sai vaid akende vahetuse käigus ka akna alla piilutud, et kas palgid on korras. Põrandavahetuse ja vundamendi valamise käigus sai ka veendutud, kas alumine palgirida on veekahjustusteta. Palkmajades on need tüüpilisemad kohad, kus võib niiskuskahjustusi leida. Õnneks oli meie tsaariaegne maja väga hästi säilinud ja palgid terved, kahjustusteta ja täiesti uueväärsed.
Magamistoas oli eelmisel omanikul elutuba ja enne renoveerimistki ei näinud see sugugi halb välja. Siin toas läks vahetusse põrand, mis sai betoonivalule peale õlitatud tammeparketi. Lagi sai värske valge värvikihi, seinad uue tapeedi ja ahi uue viimistluse. Ka vanad aknad said välja vahetatud ja mõistagi ka elektrisüsteem uuendatud. Magamistoa remondi kohta loe lähemalt SIIT.
Kui vannituba ja magamistuba valmis said, kolisime ka kohe sisse. Kööki asendas umbes kuu aega aed ja grill ning puuküttega ahi, kus sai vihmase ilmaga kartulivorme ja lihaga hautiseid tehtud. Köögi järele hakkas tekkima kiire vajadus siis, kui elukaaslane pidi minema kurgumandlioperatsioonile. Siis ei olnud enam aega mitu kuud köögimööblijärjekordades oodata ning tellitud sai lihtne IKEA köök, mis on ennast aga igati õigustanud. Köök oli remondi mõttes ka üks keerulisemaid ruume — ääretult pikk, kitsas, rohkete usteavade ja soojamüüridega “koridor”. Köögi remondi kohta saab lugeda pikemalt SIIN.
Fotod 2x: Köök enne renoveerimist:
Ja köök peale renoveerimist:
Elutuba valmis tegelikult köögi ja magamistoaga paralleelselt, sest põrandad said paika kõik ühel ajal ning seinte lubikrohvimisega sai isegi varem alustatud, kui köögiremondiga. Elutoa asemel oli varem kaks tuba, mille vahel oli soome papist imeõhuke sein. Need kaks 12 m2 tuba sai ühendatud, et oleks nii ruumi diivanile-telekale kui ka söögilauale. Elutoa juures oli kõige suuremaks ja mahukamaks tööks ahju ümberehitamine kaminaks — seda sel põhjusel, et kamina taga asub köök, mille sein ei tohtinud kuumaks minna. Kuigi praegune vesipõrandaküte mingit lisakütmist ei vaja, siis kamin praksus meie peres ikka igal talveõhtul ja seda rohkem meeleolu mõttes. Elutoa remondi kohta saab lugeda lähemalt SIIT.
Foto: Elutuba enne remonti.
Elutuba peale remonti:
Viimasena valmis esik ja garderoob, mis tõsi küll, päris valmis veel ei ole ning puudu on trepp, mis saab oma kohale siis, kui pööningukorruse põrandad tehtud saavad. Esikust enne pilte ei olegi, kuna seal asusid sahvriboksid ja kuivkäimla ning pildistama sinna suurt ei mahtunudki. Esiku kohta kirjutasin põhjalikumalt SIIN.
Teha on veel pööningukorrus, kuhu on plaan rajada endale tööruum ja külalistele väike magamistuba. Pööningu soojustamisest kirjutasin lähemalt SIIN. Pööningule on veetud juba ka küttetorud ja ostetud radikad, mis ühendatakse õhk-vesi soojuspumba boileriga kohe, kui viimistlustööd on tehtud. Aga kuna praegu on ilmad ilusad, siis käib suurem töö õues — sinna on vaja ehitada terrass, pooleli on lõkkeplats ja kõnniteede paigaldamine. Eelmine aasta näitas murul kõige rohkem koormust saavad kohad ära ja kuna aias kaevates tuli välja ka meeletu hunnik kive, siis tekkis mõte need kõnniteede juures ära kasutada.
Ootel on ka maja värvimine ja sügiseks jääb sokli katmine maakiviplaatidega. Saunaehituse sai juba teadlikult järgmisse aastasse lükata, sest kõike korraga ei jõua ja tööd on palju. Järgmisel korral saab loodetavasti lugeda juba uuest lõkkeplatsist ja kõnniteedest või terrassist ja varikatuse ehitamisest!
