KODUBLOGI | Kuidas me esikusse ühe korraga pingi, riiulid ja stange ehitasime
Tulevikus tuleb küll lisagarderoob trepi alla, kus hoiustame need riided, mille hooaeg parasjagu pole — näiteks saab suvel kõik talvejoped ja mantlid sinna paigutada ja esikus hoida vaid õhemaid jopesid ja ka vastupidi, aga praegu oli vaja miskit toimivat, et terve esik jalatseid täis poleks koguaeg ja saabaste jalga tõmbamiseks korraks ka istuda saaks.
Ajutiselt (loe: terve aasta, mis me sees elanud oleme) olid meil kasutuses Jyskist ostetud odav puidust jalatsiriiul (juba eelmisest kodust kaasa tulnud) ja lisaks siis odav metallist stange, kuhu jopesid riputada.
Fotol: Esik ajutise mööbliga — ENNE
Esialgu otsisin muidugi mööblipoodidest ja internetist erinevate esikumööbli süsteemide variante. Mitmed neist jäid ka silma, aga igalühel neist oli meie jaoks mõni miinus. Ma tahtsin ikkagi ruumi maksimaalselt ära kasutada. Mul on esikul üks vaba nurk, kus sein on 1,5 meetrit ja võimaldas 40cm sügavust pinki või kappi ehitada. Kapi ma juba eos välistasin, sest tahtsin miskit õhulisemat, kuna seal on ka alumise korruse pesuruumi uks ja sinna kõrvale kinnine sein tekitada ei tundunud hea variant.
Kõige lihtsamad lahendused on muidugi need kõige paremad. Ühel päeval oma garderoobi vaadates taipasin, et me võiks ju täpselt samasuguse teha ka esikusse — lihtsalt sahtlite asemel oleks madalam osa, kus saaks istuda ja selle all jalatsiriiulid terve 1,5 meetri ulatuses. Lisaks oli vaja kohta, kuhu ka kõrgemad jalatsid mahuks — näiteks pika säärega saapad või kummikud ning riiuleid, kuhu ka lapsed ligi pääseks, et oma mütsid-sallid ilma turnimata kätte saada. Kohe kui see idee mulle pähe tuli — kell 2 öösel — oli mul see vaja ka üles joonistada Sketchupis. Mu kõige paremad ideed tulevad alati peale keskööd… ja tulemus sai selline:
Fotol: esiku mööbli joonis Sketchupis
Mehele idee mahamüüdud, sain juba materjali nimekirja teha ja puidu koju tuua. Puiduks valisin jälle männi liimpuidu. Vaja läks:
- Karkassiposte — me kasutame vaid liimpuitposte, sest tavalised prussid tõmbavad kergemini kõveraks.
- Plaate riiuliteks — 18mm paksune männipuit
- Plaati istumiskoha jaoks — 28mm paksune männipuit
- Stanget riidepuude jaoks — kasutasime nn ümarliistu (puidust)
- Õlivaha viimistluseks, musta ja antiiktamme tooni
- Pintsleid, rulli
- Kinnitusvahendeid (erinevad kruvid), puittüüblid kruviaukude katmiseks
Garderoobi materjal koju toodud, arutasime veelkord läbi kõik detailid ja tegime esialgses joonises väiksed muudatused — näiteks otsustasime, et teeme ikkagi küljeplaadid ka pruuniks, mitte mustaks ja parandasime mõõte — tegime istumisosa veidi madalamaks ja esialgu joonisel puuduolevad riiulite toed said ka läbi mõeldud. Seejärel läks mees karkassi välja lõikama ja mina võtsin seejärel ette esiku tühjaks tegemise, põranda (ja seinte) pesemise ja muud sellised eeltööd.
Fotol: esiku mööbli raamid ootavad õlitamist
Kui raamid olid kokku pandud, hakkasin neid vahatama. Kasutasin musta katvat õlivaha ja kandsin peale vaid ühe kihi pintsliga ning pühkisin üleliigse pehme lapiga maha. Järgmiseks päevaks olid raamid ära kuivanud ja mees sai hakata raame kokku panema ja mina võtsin ette riiulite plaatide vahatamise. Lisaks toonitud õlivahale kasutasin viimase kihina veekindlust andvat toonimata vaha kahel plaadil — sellel, mida kasutame pingina ja jalatsiriiulil — siis ei pea muretsema puidu koledaks minemise pärast kui laps näiteks sopased saapad või lumised kindad sinna peale peaks jätma.
Fotol: mööbli kokkupanek
Fotol: detailide vahatamine
Jällegi veendusin kui hea on kui on olemas eraldi tööruum selliste asjade tegemiseks. Kuigi me palju teeme ka koha peal — st toas, kuhu parajasti mööblit ehitame, siis on ikka jube hea kui on eraldi ruum, kuhu plaadid laiali laotada ja neid detaile õlitada, kartmata, et koer need ümber ajaks või laps sinna midagi peale pudistaks. Meil on selleks ruumiks nn garaaž, kus me autot ei olegi kunagi plaaninud hoida — terve ruum ongi selleks tehtud, et saaks seal puidutööd teha. Varem korteris elades said paljud asjad piltlikult öeldes põlve otsas tehtud, kasutasime saekaatri teenust detailide saagimiseks ja kui siis midagi valesti sai lõigatud, oli jama kui palju — pakid detailid jälle autosse, sõidad saekaatrisse, ootad seal ja siis koju tagasi — mitu tundi aega raisku läinud. Oma kodus samad tööd ära teha on mõeldav vaid siis kui on eraldi ruum selleks. Saepuru satub sellise mööblivalmistamise käigus igal juhul elamisse ja tolmuimeja on neil päevil ikka päris mitmeid kordi kasutuses, aga sellegipoolest on see tulemus seda vaeva väärt.
Kui kõik detailid kuivanud olid, sai hakata lõplikult mööblit kokku panema. Kõigepealt lisasime küljepaneelid ja kinnitasime need, seejärel leidis oma koha pingiriiul.
Vahepeal jõudsime käia sisustuspoodides korve otsimas, mis meie esikusse sobiks ja mis mahutaks ära iga pereliikme kindad-mütsid. Mulle jäid Aatriumis silma punutud korvid, mis olid kolmes toonis, aga sobisid ideaalselt meie esiku ja tegelikult ka kogu elamise toonidega. Tõime neli sellist ka koju — igaühele oma korv.
Riiulid paigaldasime samamoodi nagu meie garderoobis olime teinud — nii et riiul ei toetu lihtsalt lisapuidule vaid on nagu sinna sisse uputatud.
Fotol: Riiulid paigaldasime nii, et nende servad raami sisse peitu läksid
Kui raam oli enamvähem paigas ja vaid stange veel puudu oli, tõstsime mööbli ka esikusse paika.
Fotol: mööbel omal kohal, stange veel puudu
Enne stange paigaldamist katsetasime, kuidas joped-mantlid selle peal jääks, sest erinevalt meie magamistoa garderoobist, on see mööbel palju vähem sügav. Arvasin, et jopede jaoks tuleb see stange mitte raami keskele panna vaid oluliselt rohkem ettepoole tuua, aga enamvähem keskele ta ikkagi sai pandud. Kõige lõpus sai turvalisuse huvides mööbel ka seina külge kinnitatud. Seejärel algas minu lemmikosa — asjade sättimine omadele kohtadele.
Tulemus sai selline:
- Loe, kuidas me oma maja alates vundamendist ise ehitasime minu blogist: www.kodublogi.ee ja hoia meie edasistel tegemistel silm peal sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.
LOE LISAKS:
