KODUBLOGI | Kui palju läheb ühe maja ehitamine maksma, kui kõik ise teha?

 (6)
KODUBLOGI | Kui palju läheb ühe maja ehitamine maksma, kui kõik ise teha?
Foto: Minu Kodu blogi

Kodublogi.ee autor Kärt, kellel on käimas oma maja ehitamine ja sisustamine, kirjutab detailselt lahti, kui palju läheb maksma ühe keskmise eramu ehitus. Ja seda juhul, kui ka ise käed külge panna.

Enne ehituseks laenu võtmist oli meil olemas ehitusprojekt ja valmis ehitatud vundament ja esimese korruse karkasski püsti. Pangad nõuavad ehituse puhul alati kalkulatsioone, kuhu ja mis summades laenuraha kulutada plaanitakse. See kogemus oli meil juba korteri ehitusest olemas ja oli selge, et kalkulatsioone ja eelarve jälgimist hakkan teostama mina ise, samas kui mees ehitusega tegeleb ja materjale tellib ning seejärel arved mulle üle annab, millega mina siis edasi toimetan.

Korterit renoveerides saime selgeks, et raha läheb alati plaanitust rohkem ja aega läheb samuti plaanitust rohkem. Selleks, et vältida seisu, kus laenuraha on otsas, aga mitmeid elutähtsaid osasid veel ehitada ja maksta vaja, plaanisin seekord eriti näpuga järge ajada meie eelarves ja kulunud summades.

Eelarve ise ehitamiseks

Esialgu teen siia väga ülevaatliku nimekirja, millise eelarve me esitasime pangale. Eelteadmiseks siis, et ehitatav majaosa oli 244m2.

Seotud lood:

Nimekiri oli tegelikult palju täpsem ja nimekirja alapunkte ka rohkem. Näiteks olin ma samas tabelis välja toonud, kui palju mingi töö ja materjali ruutmeetri hind keskmiselt maksab või millised hinnapakkumised mul juba olemas on, mida kasutada plaanisime. Näiteks oli mul küttesüsteemi hinnapakkumine olemas enne kui majal sarikad üldse olid ja akende hinnapakkumise küsisin juba siis kui maja ehitusloa taotlus alles käis. Nii sain ma enamvähem aimu, mis summad võiksid olulistele osadele kuluda. Muud summad said võetud näiteks eelmise kodu ehituse eelarve järgi, lisades sinna vähemalt 30% otsa, sest noh.. hinnad on tõusnud. Lisaks panin kuudekaupa ka ajakava sinna eelarvesse paika, sest laen väljastati kahes osas ja teise osa kätte saamiseks, pidi esitama tehtud töödest pilte.

Loe veel

Vundamendi hind oli meil lisatud eelarvesse selle tõttu, et näidata pangale omaosalust. Tegelikult oli lisaks veel enne ehitust kulunud summasid, mida näitasin eraldi — näiteks kulud arhitektile, paberimajandusele, pinnase ettevalmistamisele jms. Oma osaluse eest oli plaan maja sisustada — sh köök ja pesuruumid, mida tegelikult võib kodulaenu eest sisustada ja esialgne eelarve jättis täielikult välja piirdeaia, tänavakivi ja haljastuse. Samas oli pangale esitatud eelarves umbes 26 000 eurot, mis oli arvestatud töörahadeks ja ootamatuteks kuludeks, mis hiljem saigi suures osas hoopis piirdeaia ja tänavakivi peale kulutatud.

Tegelikud kulud

Meie jaoks suuri üllatusi ei olnud. Võib öelda, et osa asju saime soodsamalt kui arvestasime ja osa asju palju kallimalt. Samuti otsustasime me jooksvalt, et kuna eelarves raha jätkub, siis ei hoia oluliselt viimistlusmaterjalide pealt kokku ja valisime keskmisest kallima põranda, plaadid ja san tehnika – asjad, mis jäävad ilmselt väga pikaks ajaks ja mis pidid meile ka päriselt meeldima. Nii, et kes tahab, saab veel soodsamalt hakkama.

Ääremärkusena – kuludest on mõned asjad puudu. Näiteks on täielikult puudu suuremad tööriistad (saed, trellid, akud, redelid, segumasin jne) – tegelikult kulus ka sinna arvestatav summa, aga see on selline kulu, et vajadusel saab neid ka rentida või tuttavatelt laenata. Meie jaoks tundus mõistlikum mitu aastat kestva ehituse jaoks põhivahendid siiski endale osta – jube nüri on kui pead nädalavahetusel ootama esmaspäeva, et saaks rendist mingi masina võtta, et töid edasi teha. Naljakas fakt – kuna me oleme enamuse ise ehitanud ja ühtki naela ei kasutanud, vaid põhitööriist oli akutrell, siis akutrelle läks meil ehituse jooksul neli tükki. Paar korda peale selle katkiminemist sai seejärel lihtsalt uus trell ostetud, sest no kes jääb ootama selle parandust, kui maja vajab ehitamist… Sama lugu oli suure saepingiga, ehituse jooksul käis see kaks korda remondis ja kui päris aus olla, siis on see praegugi katki ja vajaks uuesti remonti. Aga vatti said need tööriistad ikka hullumoodi ja eks ükski asi pole igavene.

Täielikult on puudu ka sellised asjad, mis muidu on nagu igapäevased kulud küll, aga ehitusega mitmekordistuvad – tööriided, söök, kütus, vesi, elekter. Neid ei saa ka kuskile eelarvesse lisada, sest neid ei maksnud me laenurahadest, aga suuremad olid need kulud ikkagi. Kui mõnel päeval eelistasime aega maksimaalselt ehitusel kasutada, sai ikka Wolti abil söök koju tellitud ja sellega vähemalt tunnike ajavõitu – rahaline kulu aga ikkagi suurem kui oleks siis olnud, kui oleks ise teinud toidu.

Puudu on ka aiatööriistad, mis olid lihtsalt vältimatud ostud – muruniiduk, trimmer, rehad, labidad ja palju muud.

Ja teistele ise ehitajatele ütlen, mis meil täielikult null kulurida oli – valve ehitusplatsil, ajutised piirded, ehitussoojak või ja/renditav wc, kulud edasi-tagasi ehitusplatsile sõitmisele, tellingud jms. Kõik tänu sellele, et elasime olemasolevas osas ja ehitusplatsile minekuks oli vaja vaid õue astuda. Kellel sellist võimalust ei ole, arvestage ka selliste kuludega.

Kulud on välja toodud hetkeseisuga ja maja pole veel 100% valmis – näiteks on meil endiselt täielikult välja ehitamata vannituba teisel korrusel, trepp vajab viimistlemist, saun vajab viimistlemist ja saunalava ostmist ning erinevad panipaigad vajavad riiuleid, uksi ja terrassi tahaks ka – kõik see läheb juba jooksvatest rahadest, sest laen on kõik juba majja ära kulunud. Rääkimata siis mööblist, mille me plaanime suures osas ise teha vastavalt meie täpsetele vajadustele – sisseehitatud töölauad, garderoobid, raamaturiiulid ja diivan, mille me suutsime välja valida üsna kalli, sest meie meelest muud variandid siia lihtsalt ei sobiks.

Nüüd siis reaalsed kulud tabelina ja järjestatud enam-vähem tööde järjekorras. Selleks, et oleks mingi ülevaade, kus me töörahadelt kokku hoidsime, panin märked juurde, millised tööd me ise tegime ja millised lasime teha.

Nagu näha, siis me unustasime täielikult selle pisiasja, et Tallinnas maja ehitades on igasugu pabereid vaja ja iga asi maksab – kooskõlastused, riigilõivud, maamõõtmised, hindamisaktid jms. Peale ehitust – samamoodi riigilõivud, kooskõlastused, kordusmõõtmine, auditid ja nii edasi. Endale ehituseelarvet tehes – arvestage ka nende summadega.

Katus ja aknad läksid plaanitust kallimaks, sest me vahetasime esialgu väljavalitud teenusepakkujad poole ehituse pealt lihtsalt välja – paremate vastu. Mõlema otsusega oleme 200% rahul. Nii Toode AS kui ka Viking Windows on olnud nii tellimise käigus, paigalduses kui ka järelteeninduses superhea kvaliteediga ettevõtted. Soovitan soojalt!

Piirdeaed ja tänavakivi, mis olid esialgu meie eelarvest täiesti väljas – mõttega, et tegeleme sellega siis kui maja valmis, sai siiski peale maja karbiks saamist ära tehtud, sest ühekordne kulu on meeletult suur ja targem oli see kohe laenuga ära teha kui tulevikku lükata ja seda otsust me samuti ei kahetse.

Põrandad ja siseviimistlus – esialgses kalkulatsioonis oli arvestatud hirmodava laudparketiga. Ehituse käigus otsustasime siiski kvaliteetse tammepõranda kasuks, mis oleks ilus ja igavene. Esimesel korrusel lasime massiivsed tammelauad paigaldada spetsialistidel ja neil ka eeltöö betooniga teha (lihvimine) ja ka viimane kiht õlivaha viimistluseks peale kanda. Samuti ei kahetse me seda lisakulu – põrand on imeline.

Oli ka töid, mis osutusid oluliselt odavamaks. Võibolla tänu sellele, et kasutasime ehituspoodide projektimüüki ja soodukaid ning saatsime suurte koguste korral meilid laiali mitmesse firmasse ja valisime siis sobivaima pakkumise. Näiteks avastasime, et kinnitusvahendite ostmine hulgikoguses spetsiaalsest ettevõttest (nt Janere) on pea poole odavam kui K-rautast karbikaupa ostmine ja kruvisid kulus meil nii meeletult palju, et me kokkuhoid oli sadades kui mitte tuhandetes eurodes.

Muude kulude alla kuulusid ka sellised asjad, mis esialgu tundusid tühised kulud: töökindad, kaitsevahendid (maskid, prillid, turvavarustus katusel töötamiseks jms), kuluartiklid nagu liivapaber ja trelliotsikud, ehituspapp ja kile (põrandate ja seinade kaitseks), redelid, pikendusjuhtmed, koristusvahendid, ämbrid jne. Üksikult ei maksa need asjad pea midagi, aga kui ühe päevaga on su 5eurosed NAHAST töökindad ribadeks, siis kahe aasta peale teeb see üüratu summa. Töökindaid ostsime lõpuks eranditult kõik Magaziinist, sest sealne kvaliteedi ja hinnasuhe oli väga super. Need kindad pidasid õnneks veidi kauem vastu kui ühe päeva.

Mis on ise ehitatud maja ruutmeetri hind?

Kui me esialgu oma endisest kodupangast Swedbankist laenu läksime küsima, raiuti meile, et ei ole võimalik ehitada maja, mille ruutmeetri hind on alla 1200m2. Saab ikka küll, kui ise ehitada.

Meie kodulaen on 150 000€, ise oleme lisaks kulutanud hinnanguliselt 20 000€ ja veel kulub hinnanguliselt 10 000€, et kõik valmis saada – see sisaldab siis ka köögimööblit, teise pesuruumi viimistlust ja ka terrassi. See teeb kokku meie ehitatud maja ruutmeetri hinnaks umbes 700€ ja nagu ma juba mainisin, et kui loobuda kallist tammest laudpõrandast ja valida soodsam san-tehnika ja keraamilised plaadid, saaks lõpphinna veelgi soodsama. Ja veel, sama summa eest sai ka vana majaosa (49m2) uue välise kuue – uus korsten ja katus, aknad, laepealne soojustus ja välisviimistlus. Kui päris nullist maja ehitada, siis oleks ju ka see kulu olemata ja ruutmeetri hind veelgi väiksem.

LOE LISAKS:

Mida peaksid teadma väikeehitise ehitamisel? Mis on lubatud, mis mitte?

Kui palju maksab palkmaja? 12 tegurit, millest sõltub maja hinna kujunemine

FOTOD | Kodumaised moodulmajad, mis valmivad ilma ehitusloata

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare