KODUBLOGI | Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?

 (1)
Kui suured kulud meie kodu näitel kasutusloa taotlemisega tekkisid?
KODUBLOGI | Kuidas taotleda kasutusluba ja milliseid dokumente on vaja esitada?
Foto: Kärt-Britt Kokk

Kirjutan kohe ära, et tegemist on Tallinna linnaga ja senised kogemused on näidanud, et siin end bürokraatiast läbi murda pole naljaasi. Seega kui keegi loeb nüüd seda lugu, et saada infot enda maja kasutusloa taotluseks, siis enne soovitan uurida, milliseid dokumente konkreetses linnas või vallas nõutakse. Tuttavatega arutades tuli välja, et näiteks ühes naabervallas nõuti kolm korda vähem dokumente…

Mina otsustasin kohe alguses, et kuna ehitusloa taotlus oli meeletult närvesööv bürokraatia, siis kasutusloaga ma samuti ise tegeleda ei taha ja võtsin abiks firma, kes nende taotlustega igapäevaselt tegeleb — valisin selleks firma Tulipunane OÜ, kelle töö ja vaeva eest ma üdini tänulik olen!

Milleks on vaja kasutusluba?

Kasutusluba on põhimõtteliselt teatis selle kohta, et hoone on ehitatud nõuetekohaselt ja on ametlikes registrites olemas ning kasutusel. Seda nõutakse näiteks (aga mitte alati):

  • Müügitehingut tehes — annab ostjale kindluse, et maja dokumentatsioon on korras ja maja ehitatud nõuetekohaselt.
  • Kindlustuslepingut tehes — annab garantii, et maja on ehitatud vastavalt tänapäevastele nõuetele.
  • Pangast laenu võttes. Meil seadiski kasutusloa klausli pank, kelle jaoks ehituseks laenu andmine oli risk, sest juhtumid, kus majad ei saa valmis või ei ole nõuetekohaselt ehitatud, on sagedased. Pank seadis meile kasutusloa saamiseks tähtaja ja kui me tähtajaks seda esitatud ei saanud, tuli seda pikendada.
Seotud lood:

Milliseid dokumente kasutusloa taotlusel nõutakse?

Ma austan väga seda, et meil on reeglid, mis panevad üldjoontes paika, et sa ei tohi endale kolme põrsakese maja ehitada, mis ehitusvigade tõttu maha põleda võib, suure tormiga tuule alla võtab ja naabri aeda maandub või lühise tekkimisel kogu elamise elektritehnika tuksi keerata võib. Lõppkokkuvõttes peaks kõik see paberimajandus olema inimese (st meie endi) kaitseks.

Loe veel

Enamus nõutud dokumentidest on väga loogilised — spetsialist peab olema tõendanud, et majal on korras ja nõuetele vastav:

  • Elektrisüsteem (elektriprojekt, akt spetsialisti allkirjaga, mõõtmised)
  • Küttesüsteem (paigaldusakt)
  • Korstnad (korstnapühkija akt)
  • Tuleohutussüsteem (suitsuandurid, vinguandurid, tulekustutid)
  • Maja on ehitatud projekti järgi (geodeesia ehk mõõdistused)
  • Vesi ja kanalisatsioon on ühendatud (Et veemõõdikud kenasti küljes oleks ja sa oma reovett lihtsalt pinnasesse ei laseks. Muide, see on täiesti reaalne, et mõni inimene seda teeb. Kunagi käisime Vääna kandis üht maja vaatamas, kus kuulutuses lubatud kanalisatsiooni kohta küsides, teatas majaomanik, et „näe, meil siin see toru jookseb siia kraavi..”)
  • Olemas on prügiveo leping (selleks, et kindlustada, et sa oma olmeprügiga kuskil metsaalust ei risustaks)
  • Maja ülevaatuse akt

Esialgu lugesin Tallinna linna kodulehelt, et nõutakse lisaks maja ülevaatuse aktile ka ehituspäevikuid.

Kuna me üldehituse tegime ise, endale järelvalvet ei tellinud, siis tundus naljakas iseendale “maja üle anda”. Ehitise ülevaatuse akti me esialgu ei koostanud ja päeviku asemel… oleks ma neile blogilinki pakkunud…

See oli nali. Aga päriselt — kas keegi ise oma maja ehitades märkis iga päev õhutemperatuuri ja ilmaolud ja tegi “ehituskoosolekutest” protokolle? Müts maha nende ees, kes on teinud. Meie ehituskoosolekud olid hommikusöögilauas kohvi juues, stiilis “Mida täna teeme?” — “Õues sajab” — “Ok, paneme siis toas villa edasi”. Tõesti ei taibanud seda protokollida.

Lõppkokkuvõttes päevikut ei küsitud, aga akti tegime ära — täites etteantud blanketi. Kui ehitaja ja järelvalve oled ise, siis see dokument näeb välja nagu annaksid iseendale maja üle ja paned allkirja alla. Lisaks lased veel projekteerijal ka digiallkirja anda ja laed EHR-i taotluse juurde üles.

Millised dokumendid meie tellisime ja esitasime:

  • Dokumendid küttesüsteemide ja tulekollete kohta kasutusloa jaoks

Me olime varem kuulnud, et kuna tuleohutus on teema, millega põhiliselt kasutusluba taotledes jänni jäädakse, siis sai sellest meie peamine prioriteet.

Kogu küttesüsteemi, ventilatsiooni ja tulekolded ning korstnad lasime ehitada ja paigaldada selleks sertifitseeritud ettevõtetel ja küsisime iga sellise töö kohta allkirjastatud teostatud tööde akti. Lisaks kogusime kokku kasutatud toodete (näiteks korstna detailide) ja materjalide sertifikaadid, mille lisasime aktide juurde. Lõpuks tellisime ka tuleohutusauditi ja ostsime kõik vajaminevad tuleohutusseadmed — st tulekustutid, suitsuandurid, vingugaasianduri, tuletekid jms ja paigaldasime need ettenähtud kohtadesse.

  • Ehitusprojekt ja muudatusprojekt

Maja ehituse käigus olime me paaril korral jooksvalt ehitusprojektis muudatusi teinud. Näiteks tõstsime me ringi ühe terrassiukse ja asendasime selle aknaga ning lisasime ühe katuseakna suurema lapse tuppa, kuhu esialgu tundus, et seda paigaldada ei saaks. Lisaks tõstsime paar mittekandvat siseseina ringi, et tubade paigutus loogilisem oleks. Ma arvan, et ise ehitades juhtub seda paljudel, et ehituse käigus tundub mõni lahendus mõistlikum kui esialgu projekteerimise käigus plaanitud sai. Nende otsuste tõttu pidime esitama lisaks maja ehitusprojektile ka muudatusprojekti ehk laskma projekti ringi teha ja parandatud projekti esitama. Selleks võtsime ühendust arhitektiga, kes meie projektiga tegeles ja palusime tal muudatused sisse kanda ja meile failid saata.

  • Elektriprojekt ja elektriaudit

Elektriprojekti tellisime juba ehituse käigus, sest selle järgi said kogu maja elektritööd tehtud. Elektriprojekt näitas ära, millist kaablit kuskil kasutada tuli, millise kaitsme taha millised seadmed läksid jms. Peale seda kui elektrik oli kõik kaablid elektrikilpi ühendanud, tellisime elektriauditi firmalt, kes tuli ja tegi mõõdistused ning esitas meile dokumendi, mis kinnitas, et ka elektrisüsteemiga on kõik korras.

  • Geodeesia ehk järelmõõdistus

Vahetult enne kasutusloa taotluse sisseandmist tellisime geodeesiafirmast uue mõõdistuse, et ehitatud maja üle mõõta ja seejärel need uued mõõdud vastavatesse registritesse kanda (Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi).

  • Tehnovõrkude projekt

Taotluse käigus oli mitmel korral märkustes lause „Esitada kinnitatud tehnovõrkude ehitusprojekt (vt ehitusloa märkus)”. Meenus, et kui me arhitekt meile ehitusluba taotles, siis nõuti meilt elektriprojekti sellisel tasemel, mis näitaks uue majaosa elektritarbimiskohad ära — st iga pistikupesa ja lüliti oleks peal. Me palusime, et nad selle nõude edasi lükkaks ja et ehituse käigus tellime selle igal juhul, sest kui maja seinad juba püsti on, on palju lihtsam välja mõelda, kus täpselt pistikupesi või valgusteid vaja võiks minna. Kui aga elektriprojekt ja ka elektripaigaldise audit ja mõõteprotokoll olid esitatud, saime ikka sama märkuse.

Ma pole muidugi ehitusspetsialist ja osad mõisted on mulle ilmselt lõpuni välja segased. Tehnovõrkude mõiste tundus mulle loogiliselt elektriga seotud olevat, aga nõuti hoopis trasside projekti. Poole taotluse pealt tuli mulle üllatusena, et kuigi meil on tegu juurdeehitusega ja maja on juba aastaid veevõrgus ning 2014. aastast alates ka kanalisatsioonivõrku ühendatud, on meil hoopis vee- ja kanalisatsioonitrasside kohta projektid puudu.

Kõige suurem peavalu meie kasutusloaga

Reaalselt jõudis see asi mulle kohale alles siis kui ma menetlejale helistasin ja küsisin, et mida nad tehnovõrkude seadustamise all mõtlevad. Peale poolt aastat kasutusloa dokumentidega tegelemist selgus, et ma pean hakkama ehitusluba taotlema oma maja vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamise kohta ja tegema tagantjärgi:

- ehitusprojekti trassidele
- taotlema ehitusloa nende kohta
- seejärel esitama kasutusteatise nende kohta
…ja alles seejärel saame maja kasutusloaga edasi minna. Nii palju pabereid KAHE TORU kohta!!

Projekteerimine pole muidugi üldse odav lõbu ja enamus projekteerimisfirmasid ütlesid mulle, et neil pole aega sellise pisiasjaga tegeleda. Mitmel korral oli mul täiesti lootusetuse tunne, sest projekteerijat ei leidnud, panga seatud tähtaeg oli taas saabumas ja kuna ma teadsin, et me maja ehitusluba ootasime ligi aasta aega, siis ei olnud ka välistatud, et sama kaua läheb trasside loaga ja see tähendanuks, et me kasutusloa saamine venib veelgi edasi.

Lõpuks sain oma ehitusvaldkonnas töötavalt healt tuttavalt nõu ja kontaktid projekteerijatele, kes mind hädast välja aitasid ja kogu selle paberimajanduse korda ajasid ning ka trasside ehitusloa taotlesid ja selle ka kätte said.

Sellele paberimajandusele kulus jällegi kuid ja ma jõudsin vahepeal lausa kaks korda panga käest kasutusloa tähtajale pikendust paluda. Menetleja sõnul olid meil kõik muud dokumendid kenasti korras, ainult trasside kasutusteatis oli puudu ja kui selle kätte saaks, oleks hoone kasutusloaga ka kõik korras.

Kui trasside ehitusluba saabus, siis otsustasin, et kasutusteatise esitan sellele ise Ehitusregistris. Selle aasta jooksul olin ma juba end piisavalt kurssi viinud ja õppinud lugema dokumente, mille varem usaldasin spetsialistidele, kuna mul endal enne isegi vastavaid programme polnud, millega neid avada.

Kasutusteatise esitamine oli üsna lihtne. Valid EHR lehel menüüst, et esitad kasutusteatise, lisad süsteemis olemasoleva ehitusloa ja saadad teatise menetlemisele ja jääda ootama. Ma ootasin lausa rohkem kui kuu aega ja imestasin, et miks see nii kaua aega võtab. Kui ükskord süsteemi sisse logisin, et kontrollida, mis seis sellega on, siis avastasin, et see oli registrisse kantud ilmselt samal päeval! Üllatus: kui su dokumentidega kõik korras on, siis teadet meilile ei tulegi. Teate selle kohta saad vaid siis kui midagi valesti on — ehk, et kui sulle tuleb meilile teade EHR-ist, siis on asi ilmselt selles, et su taotlus ei läinud läbi ja pead miskit parandama või lisama, aga kui tahad teada, kas su maja on registrisse kantud, siis pead ise iga päev sisse logima ja lehte refreshima.

Saatsin kohe teatise meie kasutusloa taotlejale, kes selle ka maja kasutusloa taotlusele lisas ja jäime ootama.

Vahepeal toimus pingeline närvidemäng, et kas tuleb uusi nõudmisi või saame lõpuks kinnituse.

1. oktoobri õhtul sõitsime parasjagu autoga ja autos paras melu, sest olime neljakesi. Minu telefon heliseb ja helistajaks on meie kasutusloa taotlemisel abiks olnud naine, kes kõik dokumendid minu eest korrastas, skaneeris, ümbernimetas ja üles laadis. Esialgse melu sees kostus mulle, et ta küsis, kas meil on mingeid arenguid ja ma kukkusin kohe seletama, et ma endiselt ei tea midagi ja uudiseid pole… Vatrasin kuni ta mu jutu katkestas küsimusega „Ega sa roolis ei ole? Mul on hoopis sulle uudiseid!”

Seejärel teatab ta, et meie maja kanti registrisse ja see tähendab, et meil on kasutusluba käes! Meeletu pingelangus ja rõõm — lõpuks on meie maja dokumentidega kõik korras ja saab keskenduda sellele, mis meie jaoks olulisem on — maja koduks muutmisele.

Kulud, mis tekkisid seoses kasutusloa taotlusega:

Tuleohutusaudit 420€
Kasutusloa konsultatsioon 420€
Tuleohutusseadmed: 296€
Riigilõiv 30€
Trasside projekteerimine kokku: 1350+km
Riigilõiv 250€
Kooskõlastus gaasiga — Gaasiarendus OÜ — 40€
Tallinna Vesi tehnilised tingimused 44,50€
Lisaks veel kulud elektriauditile, mille arvet ma hetkel leida ei suuda (umbes 300 €).

Ühesõnaga, sama ootamatult kui me saime ehitusloa, saime me ka kasutusloa. Aga mul on hea meel, et kogu see asi on nüüd meil seljataga ja meil on lõpuks kasutusluba!

Järgmisena võtame ette meie pooliku köögimööbli lõpuni ehitamise. Esimene osa sellest on juba valmis ja sellest saab lugeda SIIT.

LOE LISAKS:

KODUBLOGI | Kui palju läheb ühe maja ehitamine maksma, kui kõik ise teha?

KODUBLOGI | Trepp, köök, vannituba ja teised tööd, mis veel järge ootavad

KODUBLOGI | Kuidas me ise puidust kööki ehitame

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare