Paneelmajadelt tasub võtta suuremate õnnetuste vältimiseks betooniproovid!
Ligi pool Eesti elanikkonnast elab Nõukogude perioodil rajatud magalarajoonidesse ehitatud paneelmajades, mille kvaliteet on tekitanud aastate jooksul arvukaid diskussioone. Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadlased on varasemate uuringute põhjal tõdenud, et renoveeritud paneelmajad võivad õige renoveerimise korral kesta aastasadu. Millist ohtu kujutavad endast aga lagunevad ja renoveerimata paneelelamud?
Pindi Kinnisvarahalduse haldusteenuse juht Heliis Anto ütles, et valdavas enamuses on Eesti elamufond heas seisus. „Vanadel majadel on vahetatud elektrisüsteemid ja püstakud, remonditud trepikojad, soojustatud otsaseinad ning paneelivuugid täidetud. Paraku oli nõukogudeaegne ehituskvaliteet väga hüplik ning tihti ei tule ühistud isegi selle peale, et kõige ohtlikumad on aastakümneid tuules ja tuisus ligunenud betoonist rõdupõrandad ning trepikoja varjualused,“ rääkis Anto.
„Kui betoon on kehvalt valatud või nende sees paiknev raudarmatuur roostetama hakanud, siis ei välista miski, et ühel päeval rõdu või varjualune mureneb, nagu juba varemgi juhtunud on. See on aga väga ohtlik,“ lisas Anto.
LOE LISAKS:
