Nõuandeid toataimede talviseks hooldamiseks
Õhuniiskus
Enamiku toataimede temperatuurivajadus jääb vahemikku 15-24° C. Kuigi köetavate ruumide toatemperatuur otseselt toataimi ei ohusta, on nende suurim vaenlane madal õhuniiskus. Kui kütteperioodil on suhteline õhuniiskus toas valdavalt 30-40%, siis ideaalseks tasemeks võiks pidada vahemikku 60-80%. Kuiva ja sooja õhu mõjul kipuvad taimed kuivama ning kolletumine, lehetippude pruuniks tõmbumine, närbumine ja õiepungade ärakukkumine on üsna sagedased probleemid. Eriti ohustab kuiv õhk õhukeselehelisi taimi.
Talvises siseruumis toob nii taimedele kui ka inimestele leevendust õhuniisuti. Abi saab aga ka vanadest headest nippidest:
- Täida veega tühi spreipudel ja niisuta vähemalt kord päevas taimede lehti.
- Hoia toataimede lähel veega anumat.
- Õhuniiskust suurendab taimede gruppidesse paigutamine — soojas toas eritavad taimed ka ise niiskust ja tekitavad enda ümber efektiivsema mikrokliima.
- Väldi radiaatorite ja elektriseadmete lähedust.
Valgus ja temperatuur
Et taimed vajavad pimedal perioodil valgust, on aknalaud ideaalseks kasvukohaks. Samas võib sooja ja kuiva õhu kõrval tekitada taimedele probleeme ka liiga külm õhk. Kui hoiad taimi aknalaual, siis jälgi, et aken oleks hästi soojustatud ja taimed ei satuks külma õhuvoolu või tõmbetuule kätte. Kuigi mõnda aega taluvad taimed ka jahedamat temperatuuri, mõjuvad järsud temperatuurimuutused või pikad külmaperioodid laastavalt. See aga ei tähenda, et akende avamine oleks talvel välistatud. Et soe ja seisev õhk on taimede jaoks üks suurimatest vaenlastest, tasub ka pakasega tuba tuulutada. Seda tehes tõsta taim korraks otsese tuuletõmbuse käest soojemasse kohta.
Et tihti asuvad radiaatorid just aknalaudade all ja kuivatavad õhku, võib tundlikumad taimed tõsta aknast ja radiaatorist ca 1,5 m kaugusele. Otsene päikesevalgus ei ole üldjuhul taimele vajalik ja isegi valguselembeseid taimi võib äkiline ereda päikesevalguse kätte sattumine kahjustada. Mitte aga kõik taimed ei armasta ümberpaigutamist — näiteks jõulutäht ja bensoe-viigipuu on paiksed taimed. Talvisel ajal leevendavad pimedust ka spetsiaalsed taimelambid.
Kastmine
Taimi tuleks kasta vastavalt vajadusele, kontrollides eelnevalt sõrmega mulla niiskust. Talvisel ajal tasuks kasta pigem vähem kui liiga palju! Enne uut kastmiskorda võiks lasta mullal eelnevalt täielikult ära kuivada. Kastmiseks sobib ideaalselt toasoe vesi. Hästi sobib ka sulatatud ja toatemperatuurini soendatud lumevesi.
Poti alusele kogunenud vesi tuleks natukese aja pärast peale kastmist kindlasti ära kallata. Eriti tundlikud on liigveele orhideede juured. Orhideesid, eriti enim levinud kuukingi, võiks kasta kasvusubstraati pealt piserdades. Eelnevalt tuleks kindlasti kontrollida, et substraat on kuiv, pott on kerge ja juured ei ole enam lihakad.
Õitsevate taimede kastmisel tuleks olla hoolikam ja kontrollida tihedamini nende mulla niiskustaset. Läbi kuivades võivad taimedel õiepungad lihtsalt maha langeda. Vähem tuleks kasta paksude lihakate juurtega ja paksude nahkjate lehtedega taimi ning kaktusi.
Kasta tuleks seni kuni vesi hakkab potipõhjas asuvatest aukudest välja tulema ja kallata siis välja valgunud vesi ära. Kui vesi hakkab kastes kohe läbi avade välja jooksma, on taim ilmselt täiesti läbi kuivanud ja vajab tõhusamat leotamist, et muld hakkaks jälle normaalselt niiskust imama. Selleks tuleks taime leotada jooksva kraani vee all nii kaua kuni pott on muutunud raskeks ja muld üleni märjaks tõmbunud.
Väetamine
Enamasti soovitatakse talvisel ajal taimi mitte väetada, kuid kord nädalas vähene väetamine tuleb taimedele kasuks ka puhkeperioodil. Väetist tuleks lisada kastmisveele pool väetise pakendil soovitatud kogusest. Rohkem tuleks väetada õitsvaid taimi. Taimede ümberistutamised tuleks jätta kevadeks — alates veebruarist on istutamiseks parim aeg. Erandkorras võib istutada, kui ümberistutamine tundub vältimatu ja on taime elu päästmiseks hädavajalik.
Allikas: karner.ee
LOE LISAKS:
