15.08.2017, 07:40
Naerusuine Erkki Sarapuu armastab kodus lihtsust
Kööki kujundades oli oluline suur köögisaar – nii on söögitegemine lõbusam ja seltskondlikum.
FOTO:
Haapsalust pärit telemees Erkki Sarapuu on koos kaasa Grete ja lastega kaua Viimsis elanud. Praeguses kodus, elupuuhekiga piiratud paarismajaboksis, elab nende pere 2005. aastast.
Ruumi on nende pere kodus 168 ruutmeetrit ja aeda selle ümber just parajasti – niitmist on Erkkil tunni jagu ja see on talle trenni eest. Privaatsust armastavale perele oli uues kodus kohe selge, et esimese asjana tuleb maja ümber kasvama panna hekk, sest alguses oli ümberringi kõik lage ja vaated avatud. Elupuuheki istutamine nõudis hulganisti aega ja õhtud venisid pikaks. Muidugi sai iga istutatud puu juures seistud ja temaga räägitud, aga kasu sellest polnud: järgmisel aastal läks 36 puud hingusele. Haljastusfirma vahetas need välja ja nüüdseks on hekist kasvanud tõeline müür. Korra on seda pügatud ja uus lõikus ootabki ees. Õnneks võitis Erkki ühel golfivõistlusel hekilõikuri, mida on korra juba katsetatud, sest hekk jäi jalgväravale ette ja põõsastik tuli läbitavaks pügada. Uuele lõikusele vastu minnes oli mõttes ka variant kasutada hekipügamisfirma teenust, aga see tundus kallis. Teine variant – teha sõpradega talgute korras – oli palju meeldivam. Sõprade hulgas on korvpallureid ja naljaga pooleks võib öelda, et hekipügajatel pole isegi redelit vaja. Erkki muigab ja sõnab, et elupuud on nii suureks kasvanud, et naabrid arvasid neid ära kolinud olevat.
Muru kui Hollandi jalgpalliplats
Eks privaatsuse nimel tuleb ka lõivu maksta. Kõrgete puudega on see mure, et nad varjavad osalt muru päikese eest ja sammal on sisse trüginud. Golfimuruga harjunud Erkki aga ihkab ka koju kaunist muru. Päikeselise terrassi järgi sai valitud sobiv seeme, kuid nüüd on selge, et puude varjus peab olema varjumuru.
Muruga läks alguses hästi ning lugemist ja eneseharimist selles vallas jagus. Noored panid muruseemne maha aprillis ja seejärel mindi reisile. Tagasi tulles selgus, et vahepeal oli olnud murule soodne ilm, tänu millele ootas ees kena roheline muru ja sai tehtud esimene niitmine. Paar aastat püsis muru ideaalsena, otsekui Hollandi jalgpalliplatsil, tundus, et kõik libledki olid enam-vähem sama laiad ja pikad. Koera pissilkäimiste tõttu tekkisid aga murule kollakad laigud ja parandusmuruga tuli kaasa ka soovimatut. Meele tegi tusaseks küll, kuid Erkki viskas toona nalja, et lükkaks platsi üldse asfaldi alla, saaks perepoeg oma unistuste korvpalliplatsi…
Koduaias meeldib Erkkile kõige rohkem muru niita ja grillida, Grete lapsuke on kiviktaimla. Kuna lapsed pole enam liivakastieas, sai liivakasti rajatud hoopis maasikapeenar. Varem oli õuel ka bassein, kuid see läks katki ja rohi seal hästi ei kasvanud, seetõttu ehitas Erkki kiratseva muru asemele maitsetaimekastid. Hea omast käest grilli kõrvale värsket rohelist võtta. Aias kasvavad veel vaarikas, kollane ja punane murel ning üks varajasema ja üks hilisema sordi õunapuu. Grete märgib, et murel on maitsev ja mahlane ning mida magusam, seda parem!
Lihtsus ja mugavus käsikäes
Majas saab selgeks, et Erkkile meeldib lihtsus. Laekonsoolid, köögimööbli ja valgustuse aitas läbi mõelda tuttav sisekujundaja. Värviks valiti majja läbivalt klassikalised toonid: hele- ja tumepunane, mis on aegumatud ega nõua igal aastal uue trendi tagaajamist. Oluline oli avarus ja et oleks õhku. Teleritagune sein on Erkki enda kätetöö – sai maalriametit proovitud. Tulemusega võib enam-vähem rahul olla, muigab Erkki.
Kuna talle meeldib väga süüa teha, soovis ta suurt köögisaart. Nii saab teha süüa koos pere ja sõpradega, mitte olla nende poole seljaga. Kahe tsooni vahele tuli elava tule ala: kamin. Diivani kohta ütleb peremees, et see on vahest liigagi mugav, sest seal kipub tukk peale tulema. Aga pärast väikest uinakut ongi jälle mõnusam aias nokitseda.
Erkki kiiks oli, et saun peab olema puuküttega. Tulekuma, puude prõksumine ja mõnus õhk – saunal on ikka hing sees! Kuigi peab tunnistama, et viimasel ajal on ta peres ainus saunasõber, mistõttu hoitakse saunaruumis kraami, mis mujale ei mahu. Õnneks on kaasaga kokkulepe, et Erkki tassib saunaõhtul asjad välja ja Grete viib need tagasi.
Teisele korrusele sooviti aurusauna, aga kuna vann oli juba olemas, siis Grete arvates sellest piisas ja ülakorrusele saigi ainult mullivann. Tütar kilkab vahele, et isa armastab vanni väga. Erkki möönab, et viimasel ajal on tõepoolest vannist lemmik kujunenud, sest vanadus on kontidesse pugenud ja vannis saab kiiresti sooja.
Ruumi jagub Sarapuude kodus kõigile, ka loomadele. Koer on mõnus kaaslane kogu perele, kuid merisigadega juhtus hoopis lõbus lugu. Alguses osteti tütrele üks merisiga, aga peagi toodi seltsiks teinegi. Kuna isane oli veel väike, mõeldi: las kosub, küll on järglaste teemaga aega – õigemini selle poolega, et neid juurde ei tuleks. Ühel nädalavahetusel tööreisil olles sai Erkki aga foto pisikestest merisigadest. Erkki ja Grete tundsid end alguses nagu vanaema ja vanaisa. Kaks armsat meriseapoissi said uue ja hea kodu Virtsus.
Erkki vanaema oli venelane. Kui talle esimest korda Haapsallu külla mindi, siis Grete veidi pelgas, sest kõik lauale pandu tuli ära süüa. Ja toitu oli palju: kuus käiku puhast kodugurmeed. Erkki kokapisik ongi ilmselt vanaemalt pärit.
Kui Erkki poes käib, on tal alati valmis mõeldud, mida ja kui palju osta, aga ikka tuleb ju võtta üks tükk rohkem, sest mine tea, äkki läheb kõrbema – siis on ju hea uus liha grillile visata. Üldjuhul tuleb Erkkil muidugi kõik hästi välja, mistõttu jagubki toidukraami alati kõigile. Kokasaates „Õhtusöök viiele” osalenud Erkki tunneb end kõige kindlamini lihatoite valmistades. Muuseas, saates võideti meeskonnaga auväärne teine koht. Viimasel ajal on Erkki proovinud küpsetada eri kalu, suitsuahjus tuleb kala eriti maitsev. Ka pardi- ja kitsepraadi on Erkki vaaritanud, ent nende puhul kulub ettevalmistamisele rohkem aega kui söömisele.
Kodugurmee omast käest
Lihtsus meeldib Erkkile ka söögilaual. Kurk ja tomat on head, muu moodsa rohelise mees ta pole, ehkki viimasel ajal saab sedagi rohkem proovitud. Näiteks Grete valmistatud riisiroas võib ta lillkapsast ja brokolit süüa küll, aga need peavad siis hamba all mõnusalt krõmpsuma. Erkki sõnul on ta pigem vana kooli mees, kes arvab, et vitamiinid ei kasva puu otsas, vaid neid saab apteegist osta. Oma aias kasvanud maasikad maitsevad küll hästi. Grete ütleb, et nende peres ei grillita lõunasöögiks, nagu oleks tervislikum, vaid nemad söövad kell kaheksa õhtul – see on gurmeeaeg. Vahel õnnestub siiski peremeest veenda, et tervislikum oleks varem süüa, ja siis on toit juba kell neli laual. Aga kui söömine jääb õhtusse, ei sööda sellegipoolest koos, sest kuni Erkki gurmeetab, on lapsed juba muust kõhu täis söönud ja Gretegi lihapalakestest söönuks saanud. Ilusad nädalavahetused püütakse siiski sättida nii, et süüa valmistatakse koos ja süüakse terrassil. See on väike, kuid veidi ebajärjekindel traditsioon.
Niisiis jagub grillimist Grete sõnul Erkki ellu 24/7, igal aastaajal, olgu väljas soe või külm, suvi või talv. See on Erkki kirg. Kokkamise kõrval on hobideks veel golf ja soojal ajal mootorrattasõit. Grete pole aga kordagi elus mootorrattal istunud.
Erkki soovitab suvel proovida imelihtsat, kuid maitsvat rooga ja jagab lahkesti retsepti:
- Lõika 1,5 kg seakaelakarbonaadi ühesuurusteks tükkideks (nii umbes 5 x 5 cm)
- Võta 3 sibulapead ja lõika rõngasteks.
- Sega liha koos sibulaga kausis ära ja lisa ürdisegu (paprika, küüslauk, sool, punane pipar, koriander), soovi korral lisa pisut sidrunimahla või hapu õunamahla.
- Masseeri käsitsi lihatükid koos ürdisegu ja sibulaga läbi ning jäta tunniks-kaheks tõmbama.
- Valmista ette söed ja grilli liha kuldpruuniks.
- Ega siis salatita saa:
- Lõika kurk, tomatid, jääsalat, kreeka pähklid ja fetajuustu kuubikud tükkideks ja sega omavahel.
- Võid lisada salatisse kas oliiviõli või pisut palsamiäädikat.
- Eriti hea on see kõik värske kartuliga. Võta värske kartul ja auruta see koos tilliga aurutis läbi. Siis võta pann ja pruunista seal aurutatud kartul, lisades taluvõi ja hakitud küüslaugu ning vähese soola segu.
Head suvist ampsu!
LOE VEEL:
