Vaata, kas sinu praegune või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas

 (3)
Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga riigi hulka!

Vaata, kas sinu praegune või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas
Foto: Unsplash

Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlasesse on esmakordselt koondatud info kiirguste tasemest kogu riigis. Uuringust selgub, et kõrge radoonitase on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest.

Radoon on kantserogeenne ja mutatsioone tekitav gaasina leviv element, mis võib koguneda ruumide siseõhku. On tuvastatud, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja. Viimaste uuringute andmete põhjal saab öelda, et kõrgendatud ja kõrge Rn-sisaldus soodustab samuti luukoe hõrenemist, valgeveresust ja teisi terviseprobleeme.

„Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades. Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame,“ selgitas kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

Loe veel

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) juhtivad teadlased on jõudnud järeldusele, et kopsuvähi tekkimise oht suureneb statistiliselt olulisel määral, kui Rn-tase ruumide õhus (aasta keskmisena) on suurusjärgus 100 Bq/m³. Nad juhivad tähelepanu, et enamus Rn poolt põhjustatud kopsuvähi juhte langeb tingimustesse, kus aasta keskmine Rn-sisaldus eluruumide õhus jääb vahemikku 100–300 Bq/m³. Põhjus ei ole selles, et selline Rn sisaldus on kõige ohtlikum,vaid selles, et taolised tingimused on kõige sagedasemad. Kui Rn-sisaldus ületab 300 Bq/m³ piiri, on tegemist juba kõrge Rn-riski tasemega ja selle vastu tuleks rakendada asjakohaseid Rn-sisaldust vähendavaid meetmeid.

Seotud lood:

Ruumide siseõhu radooni põhiliseks allikaks on ehitiste all erinevatel sügavustel pinnases levivad uraani sisaldavad mineraalid. Viimastes tekkiv radoon satub ehitistesse migratsiooni tulemusena koos teiste pinnases liikuvate gaasidega.

Eesti Geoloogiakeskus (EGK) alustas radooniga seotud probleemide uurimist koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi (SSI), Rootsi Geoloogiateenistuse (SGU) ning Eesti Kiirguskeskusega (EKK) möödunud sajandi viimastel aastatel.

Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub Rn-sisaldus enamasti 23–75 kBq/m³ piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kBq/m³ piiri. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast Pakri saarteni, eelkõige aga graptoliitargilliidi ja fosforiidi avamusaladele ning nende purru- ja peeneserikka pinnakatte
levilatele. Kõrge Rn riskiga (>50 kBq/m³) alasid esineb ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult mujal Eestis. Kõrge ja eriti kõrge Rn-riskiga pinnasele ehitamisel tuleb rakendada radooni takistavaid meetmed, et see ei pääseks majade siseõhku.

Kokku uuriti atlase koostamiseks radooni ja looduskiirguse taset ligikaudu 1500 uuringupunktis.

Atlas on koostatud selleks, et seda saaks kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja erinevates uurimus- ning teadustöödes. Elanikud saavad kaartide põhjal hinnata, kas nende kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.

Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskus ning seda rahastas SA KIK.

Radooniatlast saab vaadata SIIT.

LOE LISAKS:

Kasulikud nipid, mille abil ebameeldivad lõhnad kodust eemal hoida

12 taime, mis sobivad magamistuppa ja aitavad uinuda

SPETSIALIST SOOVITAB: Ära lase oma kodul hallitama minna!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised