Kümme suurepärast toataime, mis puhastavad õhku mürgistest ainetest


Kümme suurepärast toataime, mis puhastavad õhku mürgistest ainetest
Foto: Unsplash

Mitmed uuringud kinnitavad, et isegi linnade välisõhk on puhtam kui õhk interjööris. Miks nii? Üks põhjustest on kindlasti see, et puud ja taimed aitavad püsivalt õhku puhastada. Siseruumides ümbritseb meid aga terve hulk toksilisi ained, mis imbuvad toaõhku mööblist, tapeedist, värvidest, lakkidest, kodutekstiilidest ja kodukeemiast. Seetõttu tasub kodu täita õhku puhastavate taimedega — millised aga saavad tööga kõige efektiivsemalt hakkama ja kui palju oleks neid õigupoolest interjööri vaja?

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA uuris juba 1989.aastal, kuidas siseruumides saab teatud toataimede abil tekitada tervislikku mikrokliimat. Selgus, et paljud tavalised toataimed parandavad efektiivselt siseõhku, eemaldades sellest kahjulikke keemilisi aineid, mida kodudes ja töökohtadel on uskumatult palju ning hoides õhuniiskust vajalikul tasemel. NASA uuringute põhjal tundsid inimesed taimede mõjul 15% vähem silmade kuivust, 31% vähem kurguvalu, 32% tundsid vähem väsimust, 38% köhis vähem ja 45% kurtis vähem peavalusid.

Kuidas taimed õhku puhastavad?

Taimed imevad õhusaaste endasse lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste aukude ehk õhupilude kaudu. Kuna taime lehtede kaudu toimub pidev vee aurumine, siis tekib selle tagajärjel konvektsioonliikumine, mis viib õhusaasteosakesed taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Taimed ”söövad” meie hingamisõhust kahjulikud ained ära. Rohke taimekogus lisab ruumi ka õhuniiskust, mille tagajärjel õhu mikrobakterite suhteline arv väheneb ja me parandame seeläbi oluliselt õhukvaliteeti.

Seotud lood:

Kui palju peaks taimi siseruumides olema? NASA soovitus on kasutada 85 m2 suurusega majapidamises 8-9 keskmise suurusega rohelist toataime. Eelpooltoodust lähtuvalt võib soovitada, et ökoloogilise mõtlemisega kodu- või kontoriomanik võiks üle vaadata, kas ja kui palju tal on toataimi ning vastavalt vajadusele ka mõned toataimed juurde hankida. Milliseid toataimi tasub sellel eesmärgil soetada — vaatame lähemalt!

1. Datlipalm


Loe veel

Datlipalme on 17 liiki. Kõik nad on suurepärased õhupuhastajad, kuid neist kõige võidukam on Laose datlipalm, mis teeb paljudele teistele silmad ette ka oma õhku niisutavate omaduste poolest. Kes soovib datlipalmi ise poes leiduvate datlite seemntest kasvama panna, siis teadku, et toidupoest leiab tavalise datlipalmi (Phoenix dactylifera) vilju.

Ekslik on arvamus, et palmid kasvavad hästi vaid lõunapoolse akna juures. Isegi kõige valguselembesemad palmilised (nagu ka datlipalm), on mõistlik paigutada lõunapoolsest aknast natuke kaugemale, sest akna vahetus läheduses võivad nad sagedasest piserdamisest ja kastmisest saada lehtedele põletusi. Datli kasvatuse juures tasuks veel teada, et palmid ei talu tõmbetuult ning et palmide lehti tuleb sageli pesta (mitte segi ajada piserdamisega) sõltumata aastaajast ja toa koristamise graafikust. Taimi on hea pesta näiteks duši all, nii et katta muld postis kilega. Sagedane pesemine pole mitte ainult puhtuse ja ilu pant, vaid ka kahjurite ja lehetippude kuivamise vastane profülaktika.

2. Sõnajalg

Vermonti ülikooli teadlaste sõnul suudab sõnajalg filtreerida tunnis keskmiselt 1863 erinevat kemikaali — hea põhjus leida toas koht mõnele isendile. Samas tasub teada, et kõrge nefroleep ehk toasõnajalg võib olla keskmisest pirtsakam taim. Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem ta tavaliselt on. Sõnajalg soovib õhurikast 18-20 kraadist keskkonda. Talvel tuleks kindlasti jälgida, et temperatuur ei läheks ruumis alla 15 kraadi. Samas ei ole teda hea hoida ka radiaatori vahetus läheduses. Vältida tuleks ka otsest päikest, seda eriti märtsist septembrini. Kasvuperioodil vajab ta tihedamat kastmist, puhkeperioodil kord nädalas. Kasutada ei tasuks külma ega karedat vett ega lasta mullapallil läbi kuivada. Kui õhk on väga kuiv, võib taime sooja veega piserdada. Väetamist tahab taim kahe-kolme nädala tagant, talvel kord kuus tavalisest poole lahjema lahusega.

3. Tups-rohtliilia


NASA uuringute järgi “püüab” taim õhust endasse ligi 90 protsenti potentsiaalset vähki tekitavat formaldehüüdi. Kuna viimast leidub meie majapidamistes palju, siis tasub see taim ehk ka koju soetada. Kodus võib formaldehüüdiga kokku puutuda siseruumides ventileerimata kohtades gaasi või õli küttevahendeid kasutades. Kokkupuude on võimalik ka majapidamiskaupade, nagu ehitusmaterjalide, lateksvärvide, küünelakieemaldajate, kosmeetikatoodete, desinfitseerimisainete, liimide, lakkide, liimainetega pressitud puittoodete, klaaskiu, uute vaipade, püsipressitud kangaste, pabertoodete ja mõnede puhastusvahendite kasutamisel. Rahvasuus ka pruudislepina tuntud taim nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta. Taime soovitatakse hoida akna vahetus läheduses.

4. Viigipuud


Ka viigipuud on suurepärased formaldehüüdi eemaldajad. Nende kasuks räägib fakt, et nad nõuavad vähem valgust ja vähem hoolt kui paljud teised taimed. Viigipuud on igihaljad peenikeste longus lehtedega puud, mille lehed on sõltuvalt liigist läikivad, ovaalsed ja nahkjad, rohelised või mustrilised. Viigipuud võib kasvatada tavalise puuna kui ka kujundada vastavalt soovitud kujule. Viigipuude liike on 750 ning nende välimus erineb liigiti palju: on hiigelpuid, põõsaid, liaane kui ka sukulente, kägipuid ning harunematu, ühe tüvega turdpuid. Temperatuur peaks olema pigem soe, 18-24 kraadi, soovitavalt mitte alla 16 kraadi. Samas ei armasta viigipuu küttekehade lähedust, mistõttu tasuks hoida taim radiaatoritest eemal. Viigipuule on sobiv poolvarjuline keskkond. Kui taim on akna vahetus läheduses, ei ole talvisel pimedal ajal vajalik taimele lisavalgust anda.

5. Kuld-nõelköis

Kuld-nõelköis ehk rahvapäraselt ka tarsaniköis kasvab looduses kuni 20 meetri pikkuseks. Lehed on enamasti üleni rohelised, kuid neil võib olla ka kollakaid triipe ja laike. Noorte taimede lehed on pisikesed ja südamekujulised. Kuld-nõelköis on leplik toataim, millele sobivad igasugused tingimused. Kui valgust on liiga vähe, siis lehtede värv tuhmub. Samuti on see soojalembene taim, mistõttu ei tohiks ruum olla liialt külm. Taime tuleks kasta kord-kaks nädalas ehk siis kui mulla peamine kiht tundub kuiv. Kasul on kuld-nõelköit ka regulaarselt veega pritsida. Kui taim on alakastetud, muutub ta kollakaks.

6. Havisaba

Öösiti rohkelt hapnikku tootev havisaba on suurepärane valik magamistuppa. Ta on väga populaarne toataim, sest on ülimalt vähenõudlik: kannatab nii pimedat kasvukohta kui ka vähest kastmist. Taime lehed võivad kasvada rohkem kui meetri pikkuseks, sellisel juhul on vaja neid toestada, soovitavalt puidust või metallist ümara võrega. Väga pikaealine taim — sobivate kasvutingimuste puhul võib kasvada mitmekümne aasta vanuseks. Kasta tuleb mõõdukalt — alles siis, kui ülemine mullakiht on ära kuivanud. Üle kastmise tulemusena muutuvad taime lehed kollaseks ja hakkavad mädanema. Vajab sooja ruumi, kus temperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi.

7. Tõlvlehik

Tõlvlehik hiilgab lisaks oma õhku puhastavatele omadustele ka kaunite õitega. Õisikuvars kasvab lehtedest kõrgemale lõppedes rohekasvalge pikliku või ovaalse kõrglehega, milles on tõlvõisik. Kodustes tingimustes viljad ei moodustu, kuid õitseb taim see eest aastaringi. Lehestik on taimel tumeroheline ja lopsakas. Looduses kasvavad tõlvlehikud vihmametsades, mistõttu meeldib neile soojus (20-25 kraadi) ja niiskus. Talvel võib neid hoida ka natuke jahedamas ruumis, kuid mitte alla 16-kraadi (lehed kaotavad läike ja kasv pidurdub). Vältida tasuks ka tuuletõmbust ja talvel aknalaual hoidmist.

8. Aaloe

Aaloe ei aita mitte ainult põletuste ja nahaärrituste korral, vaid on ka ülimalt efektiivseks õhupuhastajaks. Aloe verat tuntakse juba kauem kui 6000 aastat ning Egiptuses peeti teda surematuse taimeks. Suuremat osa aaloe liikidest on lihtne kasvatada. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena.

9. Draakonipuu

Draakonipuu ei ole ilmaasjata üks enimlevinum toataim — teda on lihtne hooldada ning ta on igati tõhus õhupuhastaja. Mürgiseid aineid asub ta filtreerima kohe, kui taim tuppa tuuakse. Kasvab ta hästi toatemperatuuril (18-23 kraadi) ning erinevalt paljudest teistest toataimedest ei pelga ta ka keskkütet. Siiski eelistab ta niiskemapoolset õhku ning kuivas õhus võivad lehtedele tekkida pruunid laigud. Sobivaim temperatuur on 15-18 kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tasuks kindlasti tõmbetuult.

10. Aglaoneema

Foto: Marissa Anderson / flickr.com

Hiinast pärit igihaljastel aglaoneemadel on laiad rohelised lehed, mida ehib kas hõbedane, valge või kollakas muster. Aglaoneemad on äärmiselt haiguskindlad ja valguse suhtes vähenõudlikud. Tumeroheliste lehtedega sordid võivad kasvada varjus, samas kui kirjud aglaoneemad tahavad pisut rohkem valgust saada. Otsese päikesevalguse kätte ei tohi neid aga panna. Kui soovid taime vannituppa, või pimedamasse ruumi, siis aglaoneema on selleks igati sobiv. Taim suudav kasvada ka ilma loomuliku valguseta, kui neile lubada 6-8 tundi lambivalgust päevas.

Hooldamine: niiskustaseme hoidmiseks võiks aglaoneemasid aeg-ajalt veega piserdada. Kuigi taime tuleks kasta kord kolme päeva jooksul ja agloneema tunneb end paremini soojas, kõrge õhuniiskusega ruumis, taluvad nad hästi ka ajutist kuivust. Tundlikud on nad aga tuuletõmbusele.

  • Loe SIIT lisaks ka taimede kohta, mis sobivad hästi magamistuppa ja aitavad uinuda

Allikad: Seemnemaailm.ee, Hansaplant.ee, Toataimed.eu, Rodoaed.ee

LOE LISAKS:

Need on kõige mürgisemad toataimed meie kodus

Kiire elutempo? Need 12 toataime tahavad äärmiselt vähe hoolt

Millised toataimed vajavad ka talvel väetamist?