Millised toataimed vajavad ka talvel väetamist?

 (1)

Millised toataimed vajavad ka talvel väetamist?
Foto: Unsplash

Talvel on suurem osa toataimedest puhkeperioodil, mistõttu on levinud arusaam, et nende kastmise ja väetamisega peaks piiri pidama. Enamiku toataimede puhul see tõesti nii on, kuid leidub ka isendeid keda ei tasuks mitte mingil juhul tähelepanuta jätta ning kes kipuvad ilma talvise turgutuseta närbuma.

Meie valgusevaesel talvel kahvatuvad taimed tihti, sest nad ei suuda mullast kätte saada vajalikke mikroelemente. Tihti on põhjuseks rauapuudus. Eriti oluliseks muutub väetamine õiepungade moodustamise ajal. Kui taim juba õitseb, võib väetis seda protsessi hoopis kiirendada.

Talvel vajavad kindlasti väetist troopilist päritolu liigid, mis kasvavad aasta ringi — diifenbahhiad, draakonipuud, tiigerlehikud, aglaoneemad, marantalised, tõlvpuud jt; samuti talvel õitsvad toataimed nagu flamingolilled, orhideed, punahuuled, jõulukaktused, alpikannid, ratsuritähed jne. Kindlasti tuleb väetada turbarohkes istutussegus kasvavaid taimi, sest turvas sisaldab väga vähe toitaineid. Talvise väetamise kõrvale võiks aga toataimele pakkuda ka lisavalgust, sest väetamine soodustab taime kasvu. Valguse puuduse mõjul kasvavad taimele helerohelised ja nõrgad võrsed.

Loe veel

Seotud lood:

Subtroopilist päritolu liigid tahaksid talvel jahedamas valges kohas puhata: tsitruselised, kalamondiinipuu, sidrunmürt, fatseedera, viigipuud, õlipuud, loorberipuu, paradiisilinnulill, pelargoon, fuksia, kameelia, vahalilled, lehtliiliad, kliiviad, tsissused, rooshibisk ehk toakask, toapalmid, luuderohud. Kindlasti vajavad puhkust kõik sukulendid: kaktused, havisabad, turdlehed, tääkliilia ehk jukka, käänd-noliina jt. Jahedas puhates taimede elutegevus aeglustub ning nad ei vaja nii palju vett ja toitu. Samas ei tee moodsate väetistega harvem väetamine liiga ka talvepuhkusel olevatele taimedele.

Väetamise reeglid:

– Väetist lisatakse vastavalt pakendil olevale juhendile, et vältida ala- ja üleväetamist.
– Taimed suudavad toitaineid omastada vaid nõrga lahusena, kange lahus põletab juuri.
– Enne väetamist peab muld olema märg.
– Juurdumata ja haigeid taimi ei väetata.
– Mida rohkem on valgust ja soojust, seda intensiivsemalt taim kasvab ja seda rohkem vajab toitaineid (suvel rohkem, talvel vähem).
– Väetamist ei vaja värskelt ümberistutatud taimed.

Allikad: Maakodu.ee, Bauhof

LOE LISAKS:

Toataimed, mis taluvad hästi hämarat kasvukohta

Nendest toataimedest saab abi nohu, stressi ja unetuse korral

10 nippi sisekujundajatelt — kuidas kujundada elamist nagu professionaal

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised