Astume tuntud inimeste pühademeeleolus kodudesse!
Ooperilaulja Helen Lokuta — neli päeva jõulusöömaaegu
„Jõulud on meie peres üks tähtsamaid pühasid. Alustame advendiajaga, mil kaunistame kodu rohkete tuledega. Mulle meeldib, kui tuba särab jõuluvalguses, see loob imeliselt romantilise õhkkonna. Pidulikke jõulusöömaaegu peame neli päeva järjest. Esimene on meie endi väikesele perele. Valmistan pardiprae ja tanguvorstid rohkete garneeringutega. Toome kuuse, ehime selle koos ja ootame jõuluvana. Sellele järgnev jõululaupäev on suurim pidu. Kõigepealt läheme kirikusse laulma. Koju jõudes katame laua umbes 50 inimesele.
Traditsioonilise jõuluprae valmistab vanem vend Jaanus. Kokku tulevad minu ja mu abikaasa vanemad ning õed-vennad oma laste ja lastelastega. Sel aastal on suur jõululaupäeva pidu meie uues kodus. Laulame jõululaule, lapsed on ette valmistanud luuletusi-laulukesi-tantse-pillimänge. Lõpuks jagatakse kingitusi. Poole ööni mängime lauamänge, poisid üllatavad ilutulestikuga. Jõulu esimesel pühal minnakse jälle kirikusse ja pärast seda on pidulik lõunasöök. Sama jätkub teisel pühal.
Jõulud on rõõmupühad ja perega olemise aeg. See on ka andmise ja südamesoojuse aeg. Märkame neid, kes abi vajavad, ning kingime oma aega ja armastust ligimestele.”
Poliitik Kaia Iva — kuusk saab erilised ehted
„Jõulude ajarütm on meie peres seni käinud suuresti laste jõulutoimetuste taktis. Sel aastal arutasime pere noorimaga, et kas kümneaastane ikka on enam jõulukalendri eas. Reaktsioon oli ühemõtteline: „Loomulikult olen, ma pole ju veel 30-aastanegi.” Kuna pojad on juba suured, on pühade vältimatu osa nende koju ootamine.
Mäletan lapsepõlvest raamatukapi otsas seisvat põnevat ehetekasti, milles olid ka mõned kujukesed sõjaeelsest ajast. Nüüd on meilgi kombeks igal aastal mõned uued erilised ehted osta, nii saab kuusk ühel aastal kindla värvitooni või teisel kindla teemaga ehetega kaunistatud.
Aasta lõppu jääb perekondlik kokkusaamine, kus minu vanemad ja nende viis last oma peredega ühise päeva veedame. Nüüd, kui ema-isa on juba eakamad, kuid pere üha suurem, katame laua meie juures. Lõbusat tegevust ja humoorikaid „aruandeid” igaühe ettevõtmiste kohta jätkub terveks päevaks.
Loodan, et aasta lõpp on kõigi jaoks mõnus aeg tagasivaateks ja uute plaanide tegemiseks koos teadmisega, et igast keerulisest olukorrast on väljapääs ning oma peres oleme armastatud alati ja tingimusteta. Häid pühi ja kaunist uut aastat!”
Lauljatar Eliis Pärna — leivanumber on „Püha öö”
„Meil on kodus üsna vähe jõulukaunistusi, sest pühade ajal oleme eri pereüritustel. On ainult kaks päkapikku, kes kõlgutavad oma jalgu, istudes riiulil. Küünlad on iga laua- ja kapinurga peal. Küll aga on üks traditsioon lapsepõlvest: mul peab alati olema jõulukalender, kust igal hommikul šokolaad välja võtta. Vanaema toob alati mulle kalendri enne 1. adventi, tänavu on mul neid isegi kaks, sest ka elukaaslane kinkis ühe.
Üldiselt ootan jõule suure elevusega. Olen väga perekeskne ja naudin, et siis on rahulik aeg kallimatega aega veeta. Sel aastal on plaanis lausa neli jõuluistumist! Ringkäik saab alguse 24. detsembri hommikul, kui oleme minu vanematekodus, sööme koos ja kõik peavad oma paki eest laule või luuletusi esitama. Pildil ongi mu vanemate bernhardiin Prymon.
Minu leivanumber on tavaliselt „Püha öö” — selle peale tuleb vanaemal alati pisar silma ja tekib kuidagi selline eriline jõulutunne. Eelmisel aastal oli lahe elamus ka minu elukaaslase perepeol — tema vanaema hüppas klaveri taha ja laulsime kõik koos jõululaule. Muusika on jõulude ajal ilmselt see, mis minu jaoks kõige paremini meeleolu loob.”
Gurmaan Angeelika Kang-Osula — kutsikad kuuse all
„Meie kodus on jõulutraditsioonidel alati oma koht olnud. Kuigi lapsed on juba suured, toome tuppa kuuse ja teise paneme terrassile elektriküünaldega kaunistatuna särama. Samuti on meil üks imearmas paarkümmend aastat tagasi ostetud keraamiline piparkoogimaja, milles põleb küünal.
Kodu täitub jõulude eel ja ajal piparkoogilõhnaga, küpsetame neid iga päev plaaditäie, et kodu täituks võrratu lõhnaga. Jõuluõhtul oleme koos minu vanemate ja õe-venna perega, tuleb ka jõuluvana. Kingitustele me viimastel aastatel enam suurt rõhku ei pane, olulisem on tunne ja rõõm koosveedetud ajast. Meie pere täieneb sel aastal enne jõule ka pisikeste Nööbi kutsikatega, neil on kuuse all tatsates ilmselt väga lõbus.”
Terapeut Kaidi Laur — kvaliteetaeg iseendaga
„Jõulud tähendavad minu jaoks ühte päeva. See on 24. detsember, päev, kus kogu pere tuleb kokku, sööb, naudib häid veine ning lapsed ja täiskasvanud saavad mõistlikes kogustes kingitusi. Kuna oleme natuke Itaalia perekonna moodi, on meie jõulud ka emotsionaalsed. Saab palju naerda, poliitika üle vaielda, aga ka rääkida sügavamatest teemadest, mis aasta jooksul on puudutanud, või õnnestumistest, mis on rõõmu toonud.
Mäletan jõule lapsepõlvest — selles oli maagiat ja ootust. Praegu istun täpselt sellises kodus, nagu mu kodu on aasta läbi. Lilled laual, küünlad põlevad, sh jõuluküünlad, mida kasutan sumedatel suveöödel.
Püüan kõige üle naerda, leida kergust ja kvaliteeti ajas. Saan hõõgveini juues istuda emaga vanalinnas, vaadata lapsega diivanil multikaid, jutustada õega, käia kaaslasega käest kinni mööda tänavaid, leida sõprade jaoks aega ja jahtida unistusi. Näiteks kirjutada valmis uus raamat. Püüan nende jõulude ajal olla päriselt kohal lähedaste ja iseenda jaoks. Püüan vähem täiuslik olla.
Sulle, armas lugeja, soovin sama. Kvaliteetaega iseenda või lähedastega. Kui see on sinu jaoks kodukaunistamine, siis tea, et su sõpradel ja lähedastel on nii mõnus sinu hubasesse koju tulla. Aitäh kõigile, kes seda viitsivad ja sellega vaeva näevad. Kui sul pole aega, nagu mul, siis ära muretse. Sa oled ikka hea, suurepärane, kallis ja väärtuslik. Ka siis, kui kodus puudub kuusk ja aknalaual on vaid vana kolmnurkküünal.”
Maalikunstnik Katrin Karu — kuuselõhn toob jõulutunde
„Jõulupühi olen veetnud alati koduselt pere ringis. On väärt traditsioon tunda aastas korra end lapsena jõulupuu juures luuletusi lugedes. Traditsiooniks on ka see, et väga palju me kodu ei kaunista, tilulilud mulle eriti ei istu, küll aga toome alati kuuse. Kuuselõhn tähendab minu jaoks pühasid, seon kuuse külge lipsukesi või panen valgeid ehteid. Valge mõjub pimeduses kontrastina ja annab helgust. Küünlaid põletan aasta läbi, nende tulekuma aitab siinset pimedust üle elada. Piparkooke teen samuti, mõtlen neid kaunistades alati midagi uut välja — mõni muster või värv või tegumood.
Unistuste kingid on alati isikliku sõnumiga: raamat, kontsert, teater või asjake, mis valmistatud või ostetud ainult saajale mõeldes. Lugejatele soovin vähem hullust, rohkem rahu, naeratusi ja suuremeelsust.”
Margit ja Harry Kõrvits — hea vein ja küünlavalgus
„Jõulude ja aastavahetuse paiku sätime alati oma tööd ja tegemised sedasi, et saaks kodus olla. Kuna lapsed on juba suured, veedame jõululaupäeva tihti kahekesi ning laste ja lastelastega kõik järgmised päevad, nii kuidas kellelegi sobib. Aastavahetusel naudime sõpradega Kuressaare võlusid. Kodu kaunistame vastavalt sellele, kuidas on aega ja mis ideed tulevad, väga pikalt ette ei plaani. Seekord toome koju kadakaoksad ja nagu alati — süütame hästi palju küünlaid.
Soov lugejatele: kui kõik on olemas, siis nautige seda. Kui mitte midagi pole, siis ärge muretsege. Mõlema puhul aitab üks hea vein ja küünlavalgus.”
Saatejuht Erkki Sarapuu — jõuluvana tugitool on grilli kõrval
„Jõulud on aeg, kus proovin aja maha võtta ja lähedastega olla. Viimastel aastatel on saanud heaks traditsiooniks suuremas pereringis kokku saada ja pidada üks korralik õhtusöök. Kaminasse paneme jõuluks erilised kaminapuud, mis prõksuvad nagu jõulukellad. Terrassil on jõuluvana jaoks valmis pandud mugav tugitool… kohe grilli kõrvale.
Jõululaupäev on üks aasta ilusaimad õhtuid. Saab rahulikus keskkonnas nautida jõuluõhtusööki ja muljetada, muidugi on lastel palju rõõmu kinkide lahtipakkimisest. Jõulukaunistuste koha pealt on nii, et puu on juba toas ja lähiajal hakkavad pere preilid seda kaunistama. Stilisti silmaga tütar jagab emmele näpunäiteid, milliseid kulinaid kuhu riputada, ja koer on saba liputades moraalseks toeks. Meespere ülesanne on ühendada jõulutuled, et tuba säraks. Majalegi oleme paigaldanud jõulutulukesed.”
Aiadisainer Merilen Mentaal — meenutan armsaid esivanemaid
„Meie jõulukaunistused on tagasihoidlikud ja rohkem isegi pimeda aja kaunistused, mis lähevad üles detsembri alguses ja võivad seal olla isegi veebruari lõpuni. Mõned kuldsed, hõbedased ja klaasist kerad, veidi abstraktsed tähemotiivid, väike klaasist põder, kuldse servaga roosid, millega ehime paar suuremat toataime. Südamelähedane on inglaste jõulustiil. Samuti Taani disaineri Georg Jenseni kuldne jõuluornament ja laste valmistatud armsad kaunistused.
Väiksemakasvuline kuusk tuleb tuppa eelkõige lapse pärast detsembri keskpaigas. Puu saab sel aastal ehteks soojad valged valgustid. Terrassil kaunistasin nulu väikeste valgustäppidega, sest pimedal ajal on eelkõige valgust vaja. Ja muidugi ei puudu küünlajalad ja -hoidjad, mida olen juba aastaid kogunud. Ka aroomiküünaldel on oma koht.
Jõulupühade ajal teeme tiiru lähedase juurde, käime kirikus ja meenutame küünlavalgusega armsaid esivanemaid. Soovin kõigile veidi aega ja julgust iseendaga olla, et kuulda oma sisemist häält ja selle järgi hea energiaga edasi tegutseda.”
Keraamik Liisu Arro — kullatoonis küünlavalgus
„Meie jõulud on heas mõttes traditsioonilised. Püüame jagada jõuluaega minu ja Eero perega, rohkem oleme Sepamaal. Koju me seega kuuske ei toogi, aga kaunistame kodu tulekestega ja põletame palju küünlaid, sest pimedal ja külmal ajal vajame eelkõige valgust ja soojust. Armastan nõudel kullakaunistust igal aastaajal, aga jõulude ajal võiksid nad kindlasti laual olla, et võimendada vähest päikesevalgust, mis siia aeg-ajalt eksib, ja peegeldada sooja küünlakuma. Samuti on see aeg võtta kapist välja litritega kleidid, jakikesed ja kuldkingakesed.
Mõnusa jõulutunde loovad jõulusöögid: rasvane part ja kamaraga põrsas, kaalikavorm, hapukapsas, granaatõunad, pähklid, kuivatatud jõhvikad ja kirsid. Samuti jõululõhnad — mürr, viiruk, küünlavaha, glögi — ja muidugi muusika.”
Blogija Liina Pulges — südamega tehtud kink on kõige armsam
„Jõuludeks toome koju kuuse, selle kaunistamine on lastele alati tähtis ettevõtmine. Kui varasematel aastatel on meil enamasti olnud ise tehtud ja purunematud kaunistused, siis seekord plaanime kuusele panna ka mõned õrnemad ehted. Eks siis paistab, kui paljud neist noorte ehtijate käes terveks jäävad.
Teeme igal aastal kuuse ees perepildi ja kingime selle raamitult (vana)vanaemadele ja vanaisadele. Neid pilte on hiljem endalgi tore vaadata, kuidas lapsed iga aastaga silmanähtavalt pikemaks kasvavad.
Soovitan ka lehelugejatel pigem ise kinke teha ja jätta plastikoormad seekord poest toomata. Üks südamega tehtud kingitus on alati armsam kui lõputud Hiinas valmistatud vidinad.”
Reisikirglikud Aive ja Andrus Hiiepuu — küünlad lähedaste kalmudel
„Jõulud on meie peres oodatud, see on traditsiooniline koosolemise aeg. Alati kuulub siia juurde tänu lahkunutele, lähedaste kalmudel käimine ja küünalde süütamine.”
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa — naeratage ja tehke head!
„Võib öelda, et oleme standardsed eestlased — ei mingit unikaalsust pühade pidamisel. Peame jõule hea söögi ja joogiga. Igal aastal käime surnuaial ja vahel ka kirikus. Jõule oleme veetnud kahekesi, lastega, nüüd juba ka lastelastega. Advendiaeg on ootamise aeg. Peame puhastuma, oma kodu puhastama, olema lahked ja head nende vastu, kes on meist nõrgemad ja väetimad. Alates lähedastest kuni kogukonnani, kuid mitte ainult. Advendiaeg on hea aeg teha head, seetõttu on igati tänuväärsed laiaulatuslikud heategevusüritused. See ju vastab vanale traditsioonile uues vormis. Omalt poolt soovitan rohkem naeratada, ka tänaval vastu astuvale võõrale.”
Lugu ilmus esimest korda 9. detsembril 2017 LP Kodu veergudel
LOE VEEL:
