RAHVA LEMMIK | Maja, millel on 12 nurka ja murukatus
Maja tellijaks on väliseestlane Aita Päts, kuulsa Pätside suguvõsa järeltulija. Aita elab majas üksinda. Teda külastavad tihti lapselapsed, et hulkuda koos ringi ümberkaudsetes metsades ja looduses. Sõjapõgenike perekonnast võrsunu Aita elukäik ei ole olnud lihtne ja oma otsingutel on ta leidnud ainuõige tee, mida mööda minna. Maja on ehitatud eesmärgiga aidata võimalikult paljusid inimesi, kes samuti on mattunud eluga raskustesse, kust on keeruline välja tulla. Aital on tänu omaenda läbielamistele paljudele head nõu ja abi pakkuda, kuidas elus uued eesmärgid ja rahu leida.
Andrus, kuidas sündis just selline palkmaja?
Arhitektuurse lahenduse sünni juures me ei olnud, klient võttis meiega ühendust siis, kui arhitektuursed joonised olid juba valmis. Mäletan, et alguses tõrkus aju nõustumast, et sellist maja on võimalik palkidest ehitada, aga siis hakkasime mõtlema, et miks mitte. Oleme varemgi väga keerukaid hooneid ehitanud ja alati lahenduse leidnud. Klient oli ka üsna järjekindel ja tagantjärele selgus, et oli meid välja valinud teiste hulgast just seepärast, et meie ettevõte tundus Eesti ettevõtetest kõige usaldusväärsem ja kogenum.
Milline on hoone ruumilahendus?
Ruumiline idee lähtub sellest, et põhikorruse keskosas on suur saal, kuhu tuleb palju valgust sisse nii maja lõunaküljes asuvast talveaiast kui ka otse ülevalt katusel asuvast püramiidjast klaaskuplist. Selles ruumis korraldab Aita idamaade tehnikates meditatsioone ja kursusi. Talveaias kasvavad taimed aasta läbi ja sinna pääseb otse suurest köögist, mis asub keldrikorrusel. Allkorrusel asub ka puupliit ja puuküttega ahi, millega köetakse kogu maja ja valmistatakse sooja vett pesemiseks. Majas on kolm kompost-käimlat. Ülakorrusel asuvad veel majaomaniku magamistuba, saun ja vannituba. Nii üla- kui ka allkorrusel on paar tuba külalistele, kes soovivad pikemalt majas viibida. Köögi kõrval asuvad suur sahver ja töötuba.
Mis oli hoone juures väljakutsuv?
12-nurkne majakuju ja püramiidjas katusekonstruktsioon koos suure talveaiaga maja küljes on igati väljakutseid pakkuv hoonetüüp käsitöö-palkmaja jaoks. Katuse konstruktiivne lahendus pakkus väljakutset nii insenerile kui ka ehitajatele, aga saime hakkama – kohalik ehitusinspektor jäi tulemusega igati rahule.
Murukatus on harv nähtus – kelle idee see oli ja kes selle rajas? Mida murukatuse rajamisel silmas pidada?
Eestlasele võib see tunduda haruldane, aga meie jaoks on murukatus üsna tavaline lahendus, kuna tarnime enamiku maju Norrasse. Sealsed maamajad on enamasti sellise kattega. Kasutasime hüdroisolatsiooni tegemiseks Norra firma abi. Eeltoodetud turbamuld koos muruseemnega katusele tuli samuti Norrast. Aluse tegime ise. Kõige olulisem on arvestada koormustega: see on kõige raskem meil saadaolevatest katusekattematerjalidest. Ülioluline on paigaldada hüdroisolatsioonikiht, mis ei lase veel ega juurtel aastakümnete jooksul sellest läbi tungida. Katuse kaldenurk on tavaliselt 23 kuni 27 kraadi, maksimaalselt võib olla 36 kraad. Viimasel juhul tuleb mätta sisse teha alguses puitsõrestik, et turbamuld enne taimede juurdumist suuremate vihmadega katuselt alla ei pudeneks.
Kui kaua maja ehitati ja mis on eramu head omadused?
Ehitus kestis vähemalt aasta, oli palju erilisi töid, mis võtsid aega. Keldrikorruse ja talveaia osad organiseeris ja tegi klient ise – ka palju omaenda füüsilist jõudu sisse pannes. Välisilme teevad muu hulgas eriliseks suured klaaspinnad, mis lasevad sisse palju loomulikku valgust. Välispiirded – massiivpalk ja savitellis – on head soojusenergia salvestajad. Soojemal ajal hoiab maja end ise välistemperatuurist jahedamana ja külmemal perioodil salvestub soe õhk seintesse, samuti aitab talveaeda langev päikesevalgus seda soojana hoida. Kogu maja kontseptsioon aitab seal elada nii, et kasutatakse võimalikult palju ära loodusest tulevat energiat, seejuures ise võimalikult vähe keskkonda reostades. On teada, et massiivpalgist maja ehitamine seob atmosfäärist CO2, mitte ei tooda seda juurde. Süsinikdioksiidi bilanss on sellise maja ehitamisel negatiivne, mida ei saa väita enamiku teiste ehitusmaterjalide kasutamise puhul.
Kuidas sellise maja ehitamine välismaale käib?
Valmistame Räpina tehases ette nii palju hoone osasid kui võimalik ja saadame selle teele suurte veoautodega. Meie töömehed monteerivad kohapeal kraana abiga maja seinte ja katuse põhikonstruktsioonid kokku 3–4 päevaga. Seejärel panevad paari nädalaga peale katusekatted – nii saab maja kiiresti veekindlaks. Siis paigaldame aknad ja välisuksed ning asume sisetöid tegema. Selliselt käib majaehitus aasta läbi: talvel lumega on isegi lihtsam kui sügisel või vihmasel suvel. Lume saab hõlpsasti ära pühkida ja kuni külma ei ole rohkem kui 15 või 20 kraadi, siis see ei sega. Välismaal me tavaliselt ise vundamendi- ja keldrikorrust ei ehita, selle tellib klient kohalikelt. Ka muud eritööd, nagu elektri-, toru-, kütte- ja ventilatsioonitööd, tellitakse kohalike ettevõtete käest. Meie mehed teevad tavaliselt lisaks tehases toodetud konstruktsioonide paigaldamisele kõik puusepatööd: katuse, vahelagede, kergvaheseinte ja põrandate ning akende-uste ja liistude paigaldused.
Rahva lemmik – mida auhind teile tähendab?
See on tore tunnustus. Oleme juba üsna harjunud viimastel aastatel auhindu saama, nii et selles mõttes ehk veidi n-ö rikutud. Aga see tähendab, et igal aastal ehitame mõne erilisema maja ja auhinnad näitavad, et tehtud töö on tunnustust väärt. Igal juhul oleme kõigile hindajatele tänulikud selle eest!
Vaata rohkem pilte galeriist:
LOE LISAKS:
