APPI, ME OSTSIME MAJA | Kodu hakkab vaikselt ilmet võtma ja kolisime sisse
Ajutisest üürikorterist majja kolimine oli omamoodi minutite mäng. Veel kaks päeva enne kolimist ei olnud meil magamistoas veel põrandatki maas ega tapeeti seinas, rääkimata köögist. Niisiis sai hommikuse päikesetõusuni paar päeva hoogtööd tehtud ning parkett maha pandud ja hea sõbra abiga ka tapeet seina kleebitud. Magamistuba veel päris valmis ei ole ning selle kohta tuleb õige pea eraldi postitus. Puudu on veel lae- ja põrandaliistud ja akna ümbert liistud.
Ka pistikud/lüliteid ja töötavaid valgusteid meil veel tubades ei ole ja kasutame pikendusjuhet kilbist. Külmkapi asemel kasutame vanat head sahvrit ja kuumade ilmadega on abiks olnud autokülmik. Paralleelselt on pooleli ka vannituba, köök, elutuba ja esik, kus igas ühes on veel nokitsemist. Kuigi alguses tundus mugavast üürikast köögita majja kolimine üsna hirmutav, siis suvel saab edukalt hakkama ka ajutise väliköögiga. Pliiti asendab saunast leitud vana katel, kus lõket teha ja imehead šaslõkki grillida. Nõud saavad pestud aiavoolikust. Et ilmad on olnud ilusad, pole olnud põhjust ebamugavuse üle nuriseda.
Kui alguses arvasin, et mis see IKEA köök siis kokku on panna ja paari päevaga on mööbel koos ja sein plaaditud, siis tegelikkuses on see töö juba veninud mitmenädalaseks protsessiks. Alguses oli plaan tellida eritellimusmööbel, aga hinnapakkumisi võttes selgus, et iKEA ikkagi poole odavam. Muidugi odav ei ole ilma põhjuseta odav. Kui eritellimusmööbel tuleb kohale korraga ja see pannakse ühe päevaga paika, siis IKEA mööblikomplekti kokkusaamisega on olnud ikka parasjagu vaeva. Peale tellimuse esitamist selgus, et Eesti IKEA laost on jalad otsa lõppenud ja ka meie soovitud segistit ei olnud. Jalad tõi lõpuks tuttav Riia IKEAst ja segistit läks teine sõber Soome otsima, kust see mudel oli ka kahjuks otsa lõppenud. Ka mõned sahtlisisud olid Eesti laost otsas ja nende järel käis veel kolmas sõber Riias. Nii jäidki asjad venima ja ega see 47 pakendi kokkupanemine köögimööbliks ka just kõige kiirem töö ei ole. Loodetavasti nädala lõpuks on aga köögiga ühel pool ja sellest teen pikemat juttu järgmises postituses.
Vahepeal erinevaid asju oodates saime aga mitu vana mööblitükki restaureeritud. Esiteks oli kiiresti vaja söögilauda. Selle leidsime taaskasutusest ühe pikendatava laua. Polnud just väga meie maitse, aga midagi oli ruttu vaja ja hiljem jõuab vajadusel selle millegi ägedama vastu vahetada või aiamööblina õues kasutada. Et kulutusi on terve maja renoveerimisega palju, siis mõte on säästa sealt, kust vähegi võimalik. Umbes nelja tunniga sai vanast mööblitükist uus ja täitsa kena lauake. Vana lakk sai maha võetud nii palju, kui see võimalik oli. Vanadel asjadel kipub see olema sügavale puidu sisse imbunud ja lihvijaga võibki seda lihvima jääda. Spooni puhul seda päris välja lihvida ei saagi. Igal juhul tegime katse ja asendasime laki õlitatud pinnaga kasutades köögitasapinna õli. Vana lakk lihtsalt oli üsna plekiline ja tõmbas kuuma peale kohe randid sisse. Loodame, et õlikiht parandab seda asja natuke.
Jalad said valgeks Fleur’i Colore Opaco mineraalvärviga, mida kulub nii imevähe, et ei saa aru, kuidas see üldse võimalik on. Ühe 2,5 liitrise postsikuga oleme ära värvinud juba magamistoa lae, neljas toas ahjukarniisid ja nüüd ka lauajalad. Ja tundub, et seda värvi jagub veel ka edasisteks projektideks.
Korda sai tehtud ka üks siit samast majast leitud ja eelmisele omanikule kuulunud pisike abilauake, mis oli värvitud nagu nõukaajal kombeks, koledaks pruuniks. Sellelt sai värvieemaldajaga värv maha võetud ning värvikihi alt tuli välja Ilus uuristatud muster. Kui vängematest värvieemaldajatest võib tõsise pohmelli saada, siis leidsime Varnast loodus- ja kasutajasõbraliku värvi- ja lakieemaldaja, mida võib kasutada ka ventileerimata siseruumis ja mis hoolimata väikestest eelarvamustest tegi oma töö suurepäraselt ära.
Lauaplaat peale värvieemaldust:
Jalad said värvitud Fusioni mineraalvärviga matiks beežiks. Sama värviga on plaan üle teha ka magamistoast piiluv rohekas rotangist voodipeats. Vanast ja koledast lauakesest tuli täitsa kena asi ja nüüd on see abilauake meie esimene päris valmis asi köögis ja asendab üht miniatuursest IKEA köögisaart, mille alguses osta tahtsime. Nii, et oma 175 eurot sai jällegi kokku hoitud ja pisut loodust säästetud! Kindlasti ei tasu maja ostes kõike kohe suure hooga prügikonteinerisse lennutada.
Ka kitsega kuldses raamis pilt on kaasavara eelmiselt omanikult. Nii palju, kui võimalik kasutame ära ka majast leitud kraami. Ka köögilaudis on vana ja sada korda üle värvitud, aga selle asemel, et hakata seda maha kiskuma, värvisime selle lihtsalt valgeks ja arvame, et kõik ei peagi alati olema 100% loodis, uus, peegelsile ja perfektne. Seda eriti majas, mis on rohkem kui sada aastat vana.
Vannituba võtab vaikselt ilmet, aga sellest teeme juttu järgmisel korral, kui valamukapp on paika saanud. Vannitoa tarbeks sai valgeks õlitatud üks muidu puiduvärvi olnud klaasuksega pesukapp. Ja linaõlivärviga oleme ka laudist mitme nädala jooksul kihtidena värvinud.
Kui alguses plaanisime, et vannituppa läheb musta metallraamiga ümar peegel, siis lõpuks tundus see igav lahendus ja jällegi mõttetu kulu, kui sul juhtub olema saunas mitu vana peeglit, mis majaga kaasa tulid. Üks neist sai värvitud taas Fusioni mineraalvärviga hallikassiniseks ja peegli sai värvitud testersuuruses värviga, st minimaalse kuluga (4,95€, toon: Seaside). Tulemusega võib täitsa rahul olla, kui see ühel päeval kenasti seina saab. Peeglist paistab meie kaua oodatud wc pott Villeroy&Bochilt. Kui mööbli pealt võib kokku hoida ja vana restaureerida, siis santehnika pealt kokkuhoidu ja järeleandmiseid teha ei taha ning see peab olema korralik ja kvaliteetne!
Tegemist jagub ka õue ja ka esimesed maha pandud taimed hakkavad saaki andma. Eriti rõõmsalt kasvab päikselises aias kurk.
Oad said alles paar nädalat tagasi mulda ja kasvavad meeletu kiirusega.
Õige peagi kuuleb ja näeb meie uuest magamistoast ja loodetavasti ka köögist!
Loe ka eelmiseid blogipostitusi:
