APPI, me ostsime maja | Uuest küttesüsteemist ja Kredexi toetusest

Eelmises blogipostituses kirjutasime, kuidas me oma koduks plaanitud 40 ruutmeetrise remonditud korteri asemel hoopis 120 aastat vana remonti vajava maja ostsime. Kahetsemiseks pole õnneks aega olnud, sest nüüd on vaja uut kodu hoopis hoolega remontida. Hetkel saime selja taha esimese suurema tööga — küttesüsteemi uuendamisega ja õnneks saime selleks kulukaks ettevõtmiseks ka Kredexilt toetust.

Ahiküte võib ju tunduda tore, romantiline ja loodussäästlik ja kindlasti on sellel terve rida plusse. Selge oli aga see, et ega sada aastat vanad ahjud enam tervet maja soojaks ei küta ja väga pikalt sooja ei hoia. Ja kui tekib soov mõneks päevaks kodust eemale minna, siis tagasitulles tahaks, et meid võtaks ikkagi vastu soe kodu, mitte hundilaut, kus võib end haigeks külmetada. Meie suurusega majale (100 m2) tundus kõige otstarbekam lahendus õhk-vesi soojuspump ja vesipõrandaküte, sest maakütte jaoks on maja jälle liiga pisike ning kulutused ei pruugi end eales ära tasuda.

Samas ei tähenda uuele küttesüsteemile üleminek vanadest ahjudest loobumist. Tsaariaegsed karniisidega ahjud (mis küll väga palju ruumi võtavad) otsustasime siiski säilitada ja lasta pottsepal korda teha. Sest kui mõni küttesüsteemi vidin peaks kunagi katki minema või mingi ime läbi peaks kunagi tulema -30 kraadi külma, on ju hea, kui ahjud töötavad. Õhk-vesi soojuspumbad teatavasti alla -20 kraadi enam väga töötada ei taha. Hetkel on ahjud veel viimistlemata ja kahest ahjust üks on töökorda seatud. Tänu sellele ühele ahjule me ka esimesed niigi soojad talvekuud üle elasime, kuigi iga päev üht ahju küttes oli majas sees temperatuur kõigest ca 13-15 kraadi (koos õliradikaga!). Seega jah, ega ahiküte üksi end väga ei õigusta. Lisaks läheb ahju küttes kuumaks vaid vasakpoolne osa, sest nagu vahepeal selgus, oli kunagi väga ammustel aegadel olnud majas tõenäoliselt neli ahjudega ühendatud pliiti ning nendega küttis oma üüritoad soojaks neli perekonda. Need neli pliiti läksid kaduma ilmselt nõukaajal, kui nelja perekonna asemele kolis üks pere. Ja siis aeti läbi ilmselt kahe ahjuga, kuigi ilmselt neist jäi ka siis väheks. Naabrimees teadis rääkida, et selles majas oli talviti olnud ikka väga väga külm…

Vesipõrandakütte üks suurim pluss ongi see, et põrandad on mõnusalt soojad ja villased sokid ja paksud sussid võib ära unustada. Alguses oli muidugi kahju vana laudpõrandat üles võtta, mis kohati oli kenasti säilinud. Kohati oli põrand muidugi ka ebaühtlane ja vajunud ning ette sattus ka üks pehkinud pruss, mis remonti vajas. Esimesel korusel elades oleks ikkagi mõistlik põrandad soojustada ning mitte lasta end vanadest põrandatest liiga ära võluda. Esmalt vedasid meie tublid lammutajad põrandad konteinerisse. Osa vanast puitmaterjalist sai ka Facebooki gruppides uued omanikud. Tagasi me vanu põrandalaudu laduda ei oleks saanud, sest töö käigus selgus, et ega nad väga ilusad ei olegi ja teiseks ei saagi põrandaküttele puitlauda peale panna. See saab nüüd varsti asendatud parketi ja kahelplaadiga. Põranda alt tuli välja üsna veidrat vanakooli täitematerjali ja soojustust — kivisütt ja heina.

Peale seda, kui põrandate alt välja tulnud sodi majast välja sai, sai põrand ja vundament soojustatud ning torumehed ehitasid välja kütteveetorustiku.

Foto: Põrand peale betoonivalamist

Õhk-vesi soojuspumba enda ostmisega läks pisut aega, sest Kredexilt toetust küsides oli parasjagu asjaajamist ja paberimajandust. Näiteks esmalt oli vaja kolme hinnapakkumist ja kuigi selle küsimine on maailma kõige lihtsam asi, siis selle saamine ei ole üldsegi nii lihtne. Ja aega võttis ka tuulekoja soojustamine ja kohandamine tehnoruumiks. Ja muidugi kõik ehitusteatisega seonduv.

Mõni soojuspumba müüja ei ole ka pool aastat hiljem meie hinnapäringule vastanud. Tundub, et seadmemüüjatel läheb hästi ja üks 5000-6000 eurone müük ees või taga ei loe suurt midagi. Uue küttesüsteemi paigaldamine nõuab ka ehitusteatise tegemist ning selle jaoks on vajalik projekt, kus on täpselt kirjas, mis seadmega täpselt tegu ja kuhu see täpsemalt paigaldatakse. Mitte kõik seadmemüüjad ei ole valmis sellega aitama. Väga asjalikku abi sai ABC Kliimast, kus sai kogu ehitusteatiseks vajaminev väga kiirelt ja professionaalselt korda aetud. Ja Kredexist toetust taotledes muudmoodi ei saagi. Meie küsisime toetust meetmest “väikeelamute rekonstrueerimistoetus” ning 30% toetuse saamiseks oli vaja kolme hinnapakkumist ja ehitusteatist, lisaks oli vaja taotleda energiamärgist. Energiamärgise taotlemine oli lihtne ja maksis see ca 100 eurot. Kõige keerulisem oli ehitisregistriga tutvumine ja ehitusetatise jaoks vajaliku kokku kogumine, aga mitte midagi ületamatut rasket ja alati saab nõu küsida ka kohalikult omavalitsuselt. Kredexist saab küsida toetust lisaks ka soojustamisele, akende vahetusele jne, aga meie piirdusime seadme ostuga. Kredexi tingimus oli ka see, et ehitustöödega ei tohi enne alustada, kui taotlus on rahuldatud. See pani asjad meil natuke venima, aga õnneks soe talv soosis ootamist ja toetus oli igal juhul seda kõike väärt.

Foto: Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine. Valisime enda seadmeks Rootsi tootja NIBE mudeli, mida saame tulevikus soovi korral ka päikesepaneelidega ühendada.

Lõpuks sai ka seade paigaldatud. Suurt pindala see õnneks ei vaja ja piisab mõnest ruutmeetrist. Tehnoruumiks sai endine tuulekojas asunud kuivkäimla, mille ette on sein veel praeguse seisuga tagasi ehitamata. Käimla kõrval asusid varem moosiriiulid, mille asemele on plaanis nüüd teha garderoob. Väliagregaat läks kuuri seina juurde ja teeb tegelikkuses palju vähem müra, kui algul kartsime. Õues toimetades ei ole seda isegi väga kuulda, kui sellele just ekstra ei keskendu. Suvel mõtleme ka haljastusele, kuidas seda välist seadeldist ja selle ümbrust pisut viisakamaks muuta.

Igal juhul peale mitut kuud külmas majas remonti tegemist lõpuks sooja saades tundus, et seadme peale kulunud tuhanded on meie elu kõige paremini kulutatud raha ja see investeering on tõepoolest igat senti väärt! Juba mõne tunniga oli kodu uskumatult soe ja tänu sellele, et soojus tõuseb õhku põranda kaudu, siis ka väga ühtlaselt. Elektriarve kohta ei oska seni suurt midagi öelda, sest paigaldatud sai see jaanuarikuu keskel. Jaanuari arve igal juhul oli detsembri omaga võrreldes mõneeurose varieerumisega üsna sama. Detsembris kasutasime soojasaamiseks ühte õliradikat (ja ahju), aga maksimum, mis me suutsime sellisest kombineeritud küttest välja pigistada oli ikkagi umbes 15 soojakraadi. Praegu ei ole õige temperatuuri hoidmine probleemiks ning väga lihtne on seadistada just endale sobivat temperatuuri.

Vahepeal oleme veel jõudnud tegeleda esikuakende ja välisuksega. Välisukseks sai valitud linapaneeliga soojustatud soome standardite järgi toodetud uks, mis ka 120 a vana maja arhitektuuriga hästi sobib. Ukse sobivuse testimiseks oli tootja (Jeld Wen) loonud päris asjaliku äpi, kuhu sai ukse asukoha pildi üles laadida ja selle peal erinevaid mudeleid testida.

Foto: Uks äpivaates nägi välja selline

Ja päriselus…

Välja said vahetatud originaalakende järgi tehtud esikuaknad. Aknavahetuse käigus sai esik ka korralikult soojustatud tuuletõkkeplaadi, kivivilla ja Aluthermo nimelise materjaliga, mille 1,2 cm kiht peaks vastama 20 cm villale. Kõik liitekohad on teibitud hermeetilise alumiiniumteibiga.

Vaikselt oleme jõudmas ka vannitoaremondini, millest teeme põhjalikumalt juttu järgmisel korral. Praegu oleme tegelenud plaatide valimisega ja püüdnud leida võimalikult soodsad lahendused, sest kuskilt tuleb ju kokku hoida ja ilmselgelt ei ole küttesüsteem ega uksed-aknad need, mille pealt säästa. Kuigi alguses läksime ühte plaadipoodi ja seal oli suur kiusatus tellida kohe üsna krõbeda hinnaga plaadid, siis lõpuks piirdusime mitu korda odavamate ehituspoe omadega hinnaklassis 10-20 eurot / m2. Kui terve maja vajab kapitaalremonti, on paraku iga euro arvel.

Foto: Meie lemmikplaat (esiplaanil), millest siiski hinna tõttu loobusime, aga mis näeb väga äge välja ja sobib hästi just tsaariaegse maja interjööri.

Lõpuks leidsime esikusse ja vannituppa mitu korda soodsamad plaadid, mis ei tundu oluliselt kehvemad ei välimuselt ega kvaliteedilt. Valgel taustal plaadid leidsime Espakist, esikupõrandale laotud musta ja halliga plaadid Lintmanist.

Remondiblogi eelmist postitust saad lugeda SIIT.