APPI, me ostsime maja | Katuse lisasoojustamine pur-vahuga
(2)
See, et ehitus koosneb vigadest, olen kuulnud nii ehituskoolist kui ka mõne meistri suust ning see ütlus on mind alati mõtlema pannud ehitusvigade ennetamise peale. Üks asi on valel otstarbel kasutatav materjal, teine asi on aga kui kalkulatsioonid ja ettevalmistused ei pea vett.
Nagu öeldud, siis ideaalis peaks katusesoojustus tähendama 30-40 cm villakihti, mis oleks meie pööningul muutnud selle kasutamise võimatuks, seega pidime otsima õhema alternatiivi, et pööning oleks siiski vajadusel ka talvisel hooajal tööruumina kasutatav ja vajadusel ka külalistoaks kohandatav. Tahutud palksarika vahel oli 10 -12 cm ruumi ja soojustus pidanuks mahtuma ideaalis just sellesse vahemikku. Aga kas sellise kihiga maja ka soojaks saab ja kuidas?
Esimene katse
Alguses eksperimenteerisin Aluthermo Quattro nimelise soojustusmatiga. See kujutab endast imeõhukest mitmekülgselt peegeldavat 4 alumiiniumikihiga mitmekihilist soojustusmaterjali, mis on terves ulatuses termokeevitatud. Aluthermo peaks olema ideaalne “kõik ühes” lahendus, kuna see toimib soojustusmaterjali, aurutõkke ja katusekilena.
Selle soojuskasutust on laboratooriumis võrreldus mineraalvillaga ja mõõtmistulemused kinnitavad, et see materjal on kuni 13% efektiivsem kui 200mm mineraalvill. Mõtlesin, et miks siis mitte selle materjaliga eksperimeteerida, kuna ruumi on ju vähe ning õhuke materjal sobiv lahendus. Sellest materjalist tuttavate ehitusentusisastidega aru pidades leidus nii skeptikuid ja pooldajaid. Igal juhul oli minu mõte sellelele materjalile võimalus anda ning eelmisel aastal sai Aluthermoga katus seestpoolt kenasti vooderdatud. Enne, kui aga viimistluse juurde tormata, otsustasin selle tööga terve talv oodata ning jälgida, kas sellest Aluthermo matist on piisavalt abi või tuleb siiski mõelda ka mõningase lisasoojustuse peale. Ei oleks ju tahtnud, et pärast selgub, et laboritingimustel kalkulatsioonid reaalsuses nii suurt efekti ei anna ning hoolikalt paigaldatud sisevooder tuleks maha kakkuda ja hakata vajadusel ikkagi lisasoojustust panema. Aluthermoga soojustamisest saab lugeda ühest varasemast postitusest.
Talv näitas ära, et Aluthermo üksi jääb siiski väheks ning võtsime ühelt füüsikuharidusega energiaaudiitorilt konsultatsiooni. Tema soovitus oli lisada sinna veel 10 cm pur-vahtu.
Ettevalmistustööd ja lisasoojustus vahuga
Nii, et vahel ei tule kiirustamine kasuks ning kui aega on, siis on parem kõikvõimalike eksperimentaalsete materjalide puhul enne järgmise etapi ehk viimistlemise juurde naasmist ka nende tõhususes veenduda. Talv näitas kätte veel teisegi kitsaskoha — probeemiks oli ka korstna ja katuse vaheline ava, kust teatud ilma ja tuule suunaga võiks lund tuppa sisse sadada. Kui pottsepp ladus uue korstna, lõikas ta katusest suurema ava, sest kortsen tuli teha kahe lõõriga. Kuna pottsepp ei ole plekksepp, siis mingid tööd jäid tegemata — aurutõkke kile korralikult kinnitamine, pleki õhutusvahede ja tihendite tegemine ja seest katuse roovituse ja korstnasärgiga sidumine. Selle murega tuli appi üks tore katuseproffist naabripoiss, kes ise selliste asjadega igapäevaselt tegeleb.
Kui ettevalmistused olid lisasoojustamiseks tehtud, siis hakkasin võtma pur vahu hinnapakkumisi. Huvitaval kombel varieerusid need lausa tuhande euro võrra. 109 m2 katusepinna 10 cm vahuga katmise jaoks oli soodsaim pakkumine ca 2500 eur. See töö sai tellitud ja ette võetud. Peale paigaldust ja ööpäevast tuulutust oli sisetemperatuur juba mõni tund peale akende sulgemist tuntavalt suurem. Aluthermoga oli pööningukorrusel ilma kütteta 7-12 kraadi sooja, kui väljas olid kerged miiniskraadid. Päev peale pur vahu laskmist oli temperatuur juba 17 kraadi. Seega — korralik soojustus ON oluline!
Pur-vahu plussid ja miinused
Pur vahu plussiks on kahtlemata paigalduskiirus — selleks kulub üks päev. Teiseks suureks plussiks on võit materjali mahu pealt ning ideaalne ongi see lahendus ruumis, kus väga paksu soojustuskihti panna ei saa. 10 cm kinnise rakuga pur vahtu peaks teoorias võrduma 20 cm villaga. Kombineerituna aluthermoga, mis ikkagi mõningast isolatsiooni pakub, on tulemus kindlasti mõnevõrra efektiivsem. Ehk siis ruumis, kus on vaja saavutada maksimaalne soojapidavus minimaalse sentimeetrite arvuga, võiks sellist kombinatsiooni täitsa kasutada. Mõlema kombineerimisel on ka see pluss, et vahtu ei puuduta nii otse katuseroovi. Katuseroovi ja aluthermo mati vahele jätsin piisavalt tuulutusvahet. Nii ei ole ohtu, et puidule niiskus tekib ja seal seened elutsema hakkaksid. Aluthermo pluss pur vahu all on kindlasti ka see, et alumiiniumkiht peegeldab pinnalt sooja tagasi ning katusealune ei lähe suvel palavaga kuumaks, nagu tihti pööningute puhul probleemiks.
Pur-vahul muidugi on ka mõned miinused. Paigaldus võib võtta aega küll vaid ühe tööpäeva, kuid mul kulus veel mitu päeva liigse vahu freesimiseks. Kuigi paigaldajad lihvisid ka ise peale paigaldust seda vahtu mitu tundi maha, jäi tööd mullegi ja seda tolmu tekkis ikka meeletult palju. Lisaks tuleb ka kõik pinnad kindlasti hoolikalt kiletada ja kinni katta. Kui pritsija laseb liiga palju vahtu või kasutab pihustidüüse, mis vahu liiga laiali lasevad, on ka palju plägastamist. Väga täpseks laskmiseks peavad olema väga kogenud pritsijad ja eri otsikud pihustile, et töö oleks väga täpne ja pind hiljem vähem järeltöötlust vajav. Miinuseks kinnise rakuga vahu puhul on ka see, et kivistumisel vaht veidi kahaneb ja võib lahtised osad endaga kaasa tõmmata.
Kindlasti tuleb pur-vahuga ruumi 24 tundi tuulutada ega tohiks ise ilma spetsiaalse maskita ruumis viibida, kuna kuivamisel eritab vaht mürgiseid aure. Kui aga vaht kuiv ja maja tuuldunud, on ka plats keemiast puhas ja järgmisel päeval enam mingit lõhna majas ei ole.
Igal juhul on nüüd maja soe ja kokkuvõttes võib lisasoojustamisega rahul olla, sest ikkagi minimaalse ruumikuluga sai pööningukorruse tuntavalt soojemaks. Nullkraadiste ja kergete plusskraadidega on seal täiesti elatav ilma lisakütteta, aga sinna on sellegipoolest planeeritud kaks radiaatorit, et ka käredamate talveilmadega oleks ruum kasutatav, kui vaja mõnd külalist majutada või enda hobi- ja tööruumina kasutada.
Nüüd on ees ootamas ruumi viimistlemine puitvoodriga ning parketi paigaldamine. See töö jäi aega, kus puiduhinnad on kosmiliseks kerkinud, kuid õnneks õnnestus mul leida veel soodsa hinnaga materjali ning tuhandeid eurosid kokku hoida. Sellest aga teen juttu juba järgmisel korral!
