ELEMENTMAJA EHITUS | Kui põrandavalust saab peavalu

Nagu eelmises postituses mainitud, alustasime siseseinte soojustamise, OSB ja kipsplaadi paigaldamisega teiselt korruselt. Lisaks tuli seal ehitada ka katuslagi – seetõttu oli teine korrus veidi töömahukam kui hiljem ette võetud esimene korrus.

Etteruttavalt kulus kogu “musta” sisetöö peale 1.5 kuud, nagu kokku lepitud. Poiste toas võis kuu ajaga juba päris suurt arengut näha:

Kui katuslagi valmis, pööninguluuk paigas ja pööningule käiguteed ehitatud (vajalikud hiljem puistevilla kohal liikumiseks — loe roomamiseks, sest kõrgust napib — kui peaks vaja olema miskit pööningul teha), sai ette võtta puistevilla paigalduse katuslaele. Säärast teenust pakub hea mitu ettevõtet, meie tellisime töö Puistemees OÜ’lt. 52 m³ Isoveri villa laiali puistamiseks kulus paar tundi, kihi paksuseks sai 450mm. Meie poolt polnud vaja isegi elektriühendust — paigaldajad olid täitsa autonoomsed ning töö kiire ja korralik.

Kuna sisetööde brigaad suundus nüüd esimesele korrusele, sai ära tellida veel ühe suure töö — teise korruse põrandavalu. Olime juba üsna ammu otsustanud, et kasutame selleks kipsivalu. Kuna ka teise korruse küte on lahendatud põrandaküttena, tundus see taustauuringut tehes puitmaja jaoks parim variant.

Kui ütled kips, siis vähemalt mul tuleb silme ette selline veits pude, kerge materjal, mis murdunud jäseme ümber mätsitakse. Esmajoones ei assotseeru usaldusväärne, kindel pinnas, mida põrandaks vormida. Reaalsuses on aga kipsist valatud põrandal terve rida eeliseid. Kipsivalu põrand on:

• väga hea soojusjuhtivusega (isegi paremad näitajad, kui võrrelda betooniga), seega ideaalne põrandakütte puhul
• hea mürasummutaja — oluline omadus arvestades meie kolme elevandiga. Jalakeste armsast padinast — loe elevandikarja trampimisest — võib meie praegune alt-naaber ilmselt lähemalt rääkida.
• väga kerge, eriti kui võrrelda nt betoonpõrandaga
• kiiresti valmiv — 98 m² katmiseks kulus kõigest paar tundi. Segu on isetasanduv ja kuivab kiiresti — on kõndimiskuiv juba järgmisel päeval; kolme päeva pärast täielikult koormatav. Nädala pärast võib põrandakütte sisse lülitada, et koos tuulutamisega kiirendada lõplikku kuivamist veelgi.
• väga tugev. Põrand saab oluliselt tugevam, kui tavapäraselt ehitusel kasutatav betoon C20/25.

Jällegi — antud töö tegijaid on mitmeid, soovitusi ja hinnapakkumisi küsides jäi sõelale Kipsivalu OÜ.
Enne valama asumist tuleb esmalt ära teha paar eeltööd. Ja siit saabus ka pealkirjas mainitud peavalu. Tellitud töö hinnas olid põrandapinna ettevalmistamiseks vajalikud materjalid — servalint ja aluspaber olemas — aga paigaldamist nemad ei pakkunud. Pakuti vaid julgustust, et selle tööga peaks igaüks hakkama saama. Ma ei olnud selles aga nii kindel. Servalindi ja paberi abil peab põrandapinnale tekitama “vanni”, mis hoiaks segu ette antud piirides. Lisaks tuli panna piirid ette ka trepiavale ja šahtile kus torud/kaablid kahe korruse vahel liiguvad.

Taaskord tuli teha kõne sõbrale, et abivägesid saada ja käised ülesse käärida. Kõigepealt käisin kõik põrandad tööstusliku tolmuimejaga üle — et oleks kindel, et maha pole jäänud teravaid jääke, kruve jne, mis aluspaberisse auke võiks teha (kui mõni auguke peaks siiski tekkima, tuleks see teibiga ära paigata).

Need sõbrad, kes ei taibanud vastata, et nädalavahetus on täiesti kinni (või, mis meie õnneks tõenäolisem — nad on lihtsalt väga abivalmid inimesed) saabusid objektile. Mehed moodustasid saalungite ehitamise tiimi (ah jaa, saalung tuli teha ka vannituppa, duši alusele piirkonnale, kus põrandale tuleb kallet anda. Selle saab hiljem, enne plaatimist, vastava seguga teha) ja naised klammerdamise / teipimise tiimi.

Värske spetsialistina võin nüüd lahkelt töövõtteid jagada. Servalindi-tiimi põhilisteks töövahenditeks olid:

• Knaufi aluspaber, sama pakketeip ja suureks abiks oli selles töölõigus teibirulli hoidja. Paber oli suures rullis, nagu tapeet. Rullisime paberi toa pikkuses lahti, ja lõikasime õiges suuruses paani välja. Paigaldust tuleb alustada vastupidiselt eeldatavale valamise suunale — näiteks kui plaanitav vooliku majja sisenemine on välisukse kaudu, siis esimene paan tuleb panna risti ukse ette, järgmine peale seda ca 10cm ülekattega. Neid ülekatteid me teibirulli hoidja abil siis teipisimegi. See samm pole kohustuslik, aga Kipsivalu Toomas soovitas, et kui vähegi võimalik, siis tasub see lisa liigutus ka ära teha.

Seina äärtes, viimane paan tuleb laotada rohelise servalindi kile peale; kui paan liiga lai, siis lõikasime ta õigesse mõõtu kitsamaks, sest servi üles voltida ei tohiks. Ja NB! paberit rohelise kile külge teipida ei tohi! Segu peab saama vabalt vastu linti vajuda, et moodustuks täisnurk.

Tiim “Saalungid” kasutas enamasti seintest üle jäänud OSB jääke (arvestades OSB pöörast hinda, siis oleks nagu kullakangidega avasid ääristanud), prussitükke ja vahtu üleminekute tihendamiseks. Ja valmis ta saigi!

Kokku kulus meil nelja peale teise korruse põrandast “vanni” moodustamiseks 2 päeva. Ja kui juba meie sellega hakkama saime, siis saad sina ka!

Järgmine samm enne valama asumist — küttetoru paigaldus. Selle usaldasime heaga Soojuskeskuse spetsialistidele, kes meie maja kütte ja ventilatsiooni eest hoolitsevad. Toru keriti vastavalt kütteprojektile tubadesse laiali ja kinnitati toruklambritega. Erinevalt betoonist, kips metallarmatuuri ei vaja.

Ja nüüd võis lõpuks kipsivalu alata! Segu valmistamiseks peaks objektil olema ligipääs veele ja elektrile (ideaalis 3C25A). Kogu protsess võttis aega mõned tunnid ja nägi välja selline:

Et saada aimu, kui vedel segu oli ja miks korralik eeltöö pinna tihedaks muutmisel hädavajalik oli, vaata videost:

Ja lõpptulemus siin — tugev, sile, loodis ja üldsegi-mitte-pude kipspõrand, paksusega umbes 4 cm.

Tegelikult on meil paar suuremat töölõiku tänaseks päevaks veel valmis, aga nendest teeme juttu järgmisel korral.