ELEMENTMAJA EHITUS | Sisetööd läksid hoogsalt, aga ehitusmaterjali tuli taga ajada nagu onu Arno 1970ndatel

Eelmises postituses kirjutasin lähemalt, kuidas meie maja viie päevaga püsti sai. Järgmise sammuna sai ette võetud sisetööd, mille tegi keerukamaks möödunud kevadel ootamatult saabunud OSB kriis.

Kohe, kui majakarp püsti sai, läks töö kiirelt käima — maja päikesepoolsele küljele sai tehtud terrass, puuküttega saunakerise jaoks sai paika korsten, 90% ulatuses said ka elektrijuhtmed ja majasisesed veetorud veetud, samuti paigaldati ventilaltsioonisüsteem. Sisetöödega sai kohe hea tempo sisse, sest enamik seinte siseseid süsteeme oli kenasti paigas. Ka maja soojustamine edenes hästi ning maikuuks oli kogu teine korrus lisaks soojustusele saanud ka OSBga kaetud.

Enne sisetööde algust tabas meid ootamatult OSB kriis. Tõesti ei osanud ette arvata, et ehitusmaterjali pead taga ajama, nagu onu Arno omal ajal 1970ndatel. Pandeemia ja puuduliku kaupade liikumise tõttu oli Eestis mingil hetkel OSB lihtsalt otsas. Mitme erineva poe pealt pidi vajalikku mõõtu ja kogust sõna otseses mõttes taga ajama. Kaubale järgi minnes, oli väljastuspunktis mitu õnnetut, kelle nina eest viimase napsasime. Lohutuseks öeldi, et kindlasti tuleb uus kogus, aga see on siis nii umbes 20% kallim.

OSB peale paigaldati kipsplaat. Väljast sissepoole liikudes on välisseinaks sellise koostisega “hamburger”: horisontaalne laudis > vertikaalne roov > tuuletõkkemembraan > tuuletõkke kipsplaat > puitkarkass > mineraalvill 200mm > aurutõkkemembraan > puitroovitis (kõik mainitud kihid olid juba tehases valminud elementides olemas. Roovitise sisse käibki kogu seina sisse peidetud torustik ja juhtmemajandus, seepärast jäetakse enamasti siit edasi tulevad kihid juba objektil paigaldamiseks) > mineraalvill 50mm > OSB (valdavalt 13mm; seal, kus vaja kandvamat pinda 15mm) > kipsplaat.

Lisaks teooriale, õnnestus mul töö käigus saada ka täitsa tasemel aknateipijaks. Nimelt tuleb juba seinas olev aurutõkkekangas kõigis liite- ja üleminekukohtades aurutõkketeibiga üle teipida. Erilise tähelepanu all peab olema kõigi avatäidete ümbrus. Peale YouTube’i videote vaatamist, kõnet sõbrale ja veits vandumist, läks mul lõpus see töö täitsa ludinal.

See, kui näiliselt asjad rahuldavas tempos edasi liiguvad ei tähenda muidugi seda, et võib rahulikult terrassil pöidlaid keerutada. Nagu enne mainitud, tähendab ehitus pidevat planeerimist ja miljoni liikuva osakese juhtimist, et asjad ka edaspidi õiges suunas liiguksid. Vahel on tunne nagu žonglöörijal, kellel on kümme palli õhus, aga kuna oled alles algaja artist, siis ei oska täpselt aimata, milline pall see esimesena alla potsatab. Ja siis üritadki elu eest vehkida, teades, et oskajamatel oleks see kõik palju väiksemat pingutust vajav.

Järgmisena oli kavas ette võtta ventilatsioonitööde lõpetamine, katuslaele puistevilla tellimine, teise korruse põranda küttetoru paigalduse ja kipsivalu tellimine ja siseviimistluse tegija leidmine.

Õnneks on ehitusel olnud palju abi sõpradest ja ülitoredatest naabritest, kes vahest ka küsimata (ilmselt lugedes meie nägudelt “a mul pole aimugi, mis nüüd saab!”) lihtsalt appi tulevad. Mõni väga head nõu andes, mõni väsimatult kaableid vedades ja mõni oma kontakte jagades, tänu millele, saab jõuda õigete inimesteni. Ja jälle samukese edasi.

Sellest, kuidas meie ehitusplatsil kulges pea- ja kipsivalu, saab lugeda juba järgmisel korral!