ELEMENTMAJA EHITUS | Maja püsti viie päevaga!
(3)
Kõik käis nagu kellavärk — õnneks oli meil taipu see protsess rajakaamera abil timelapse videosse salvestada.
Esimesel päeval hakkasid kohale saabunud Valmer Puidu ehitajad vundamendi külge maja vööd paigaldama. Täpselt välja arvestatud järjekorras hakkasid Põlvast elemendid saabuma, samal päeval said püsti esimesed (sise)seinad. Järgmise päeva õhtul, kui mina lõpuks ehitusplatsile jõudsin, sain juba tuppa astuda ja esimese korruse ruumidele tiiru peale teha. No see oli ikka väga sürreaalne kogemus! Selline kerge võidurõõm, et näed — ma ei olegi hull! See kõik ei eksisteeri enam ainult minu peas!
Enne ja pärast:
Kui neljanda päeva õhtul koos poistega Randveresse jõudsime, oli ka teine korrus peal ja viiendaks päevaks kogu majakarp veekindlalt suletud. Ehk siis kõigest viis päeva ja vundamendi asemel on maja!
Siis tuli peale nädalavahetus ning võtsime aega, et töömehi segamata oma uues kodus ringi vaadata. Isegi R.R, kes oma võimeid täpselt teades tavaliselt väga turnima ei kipu, otsustas siiski järsust redelist teisele korrusele ronida. See naeratus, mis tema näolt vastu vaatas, kui ta oma toa uksel seisis — see kõik oli seda väärt!
Enam ei imestanud, kui ehituse seitsmendal päeval oli majal katus peal. Ilus, valtsprofiilplekist tumehall kate. Oma kodu katust ei valinud me pikalt — mõjutajaks Kassisaba plekk-katused oma sirge ja sileda joonega, mis mulle alati väga sümpaatsed on olnud. Kivikatus jäi valikust üldse kõrvale ning ainuke alternatiiv oleks olnud Roofit-tüüpi materjal, kus päikesepaneelid on kohe katusekattes sees. Piiramatu eelarve puhul oleks see igati nutikas valik.
Aga ka plekil ja plekil on vahe. Härra Abikaasa süvenes teemasse, et välja selgitada, millist katuseplekki täpsemalt eelistada. Valikut tehes on üks olulisimaid näitajaid pleki peal olev kate ja selle paksus. Kõige kvaliteetsema tulemuse annab raua katmine tsingiga ja just tsingimassi sisaldus ruutmeetri kohta ongi plekk-katuse valikul üks olulisimaid näitajaid. Meie valitud katus on klassikalise profiiliga ja MattNova kattega, mille tsingimassi sisaldus on 350 g/m² ja pinnakihi paksus 50 µm. Samuti võiks katuse valikul jälgida UV kiirgustaluvust. Kõik need näitajad tagavad selle, et paigaldatud katus oleks korrosioonikindel ja kestaks aastakümneid.
“Kas te ei karda, et tuule ja vihma tekitatav müra plekil teile lõpuks närvidele hakkab käima?” küsiti paaril korral. Ma ei ole enne plekk-katuse all elanud, ega osanud ausalt öeldes seda karta; kerge vihmakrabin tundus minu kujutlustes pigem romantiline. Tänapäevane plekist katus on aga vist tunduvalt vaiksem kui need Kassisaba vanad katused. Ehitaja pakkus välja lahenduse, kus kogu katusekatte paani alust katab SoundControl kangas, mis langetab mõõdetavat mürataset kuni 6 dB. Sellisel juhul ei peagi paigaldama eraldi heliisolatsioonitihendit, küll aga ei asenda see aluskatet. Selleks oli meie projektis ette nähtud Riwega DO 155 aluskate, mis on veekindla membraaniga, tuulekindel ja samal ajal hingav materjal. Katuse konstruktsioonis on aluskihi funktsiooniks aluskonstruktsiooni kaitsmine — liigniiskuse (kondensatsioonivee, mis terasprofiilide puhul paratamatult tekib) ärajuhtimine.
Loomulikult ei jõua vaid ühe nädalaga lepingus ettenähtud “väljast valmis” tulemuseni — liitekohtade katmiseks fassaadilaudadega; terrassi- ja rõdu-uste, veeplekkide, vihmaveerennide jm paigaldamiseks; rõdupiirete ja terrassi enda ehitamiseks kulub ka aega, kõigi välitööde peale kokku umbes neli nädalat. Majas sees alustame vaikselt juba elektritöödega ja ventilatsiooni paigaldamisega ehk töödega, mis peavad mahtuma seinte ja lagede sisse peitu.
Kui enne oli projekti vaadates väga raske ette kujutada, kuidas mööbel, valgustid, pistikud jm tubades paiknema hakkab, siis nüüd majas ringi liikudes ja mõõdulindile valu andes on juba igasuguseid plaane tekkinud.
