ELEMENTMAJA EHITUS | Kuidas valmib üks "legoklotsidest" maja ja kaua selle ehitamine aega võtab?

Eelmises postituses sai tehtud juttu vundamendi rajamisest ja ehitusfirma valimisest. Nüüd oleme omadega ehituse sellises faasis, kus tunnen, et justkui teeks sohki. Keegi ei rassi krundil ega võitle lume ja pakasega, et valmiks jupike müüri või saaks paika tükike katust. Aga ometi maja valmib — küpseb kusagil Põlvamaa kuplite vahel tehases.

Asja edenemisest annavad märku aeg-ajalt meilile saabuvad pildid valminud “legoklotsidest” — seina juppidest, mida Valmer Puidu tootmishoones usinalt kokku pannakse. Sealt ka see sohitegemise tunne — diivanil pöidlaga pilte vasakult paremale lükates tundub kõik liiga lihtne.

Vahepeal saame ülesandeks valida välja välisuksed ja kontrollida üle akende tellimus. Selle viimase ülesande lahendamiseks kulub ootamatult palju aega.

Nimelt on meie eskiisprojektis taas üks üllatus varuks, mille peale oleks tegelikult pidanud juba planeerimise faasis mõtlema. Kuigi meil ei ole ühtegi maast-laeni akent, siis akende spetsifikatsiooni jooniseid üle kontrollides selgus, et paar akent on sellest hoolimata piisavalt suure pinnaga (laius üle 2.6 meetri), et neid lahtikäivateks muuta ei ole võimalik. Esimesel korrusel see probleeme ei tekitaks, olime sellega juba arvestanud (suure akna kõrval on mitu väiksemat, mis on avanevad, seega tuulutamisega probleeme tekkida ei tohiks. Lisaks on klaasidel üsna hea päikesekaitse aste, mida tasub samuti avatäidete tellimisel üle kontrollida). Küll aga tekkis küsimus teise korruse aknaga — kuidas seda pesema peaks?! Tean, et on igasugu teleskoop-variante ja aknapesuroboteid, aga pagana tobe oleks edaspidi iga kord aknaid pestes end ebamugavuse eest hurjutada. Sada korda üle uuritud projekti vaadates ei taibanud tõesti küsida, et kas kõiki aknaid saab avada? Akende tarneajad on minimaalselt ühe kuu pikkused, seega oodati vastust kiirelt. Kas võib minna arhitekti nägemusega vastuollu ja teha muudatused välisilmes (ehk muuta ülakorruse aken lahtikäivaks lisades separaatori), selleks, et saada parem kasutusmugavus?

Õnneks oli arhitekt valmis kaasa mõtlema ja meiepoolsetele muudatustele nõusoleku andma. Lõpuks sai 26-t akent sisaldav tellimus ikkagi ära vormistatud. Need, muideks, paigaldatakse legoseinte külge samuti juba tootmishoones.

See, et suur osa majaehitusest on nii hoomamatu ja toimub sadu kilomeetreid krundist eemal, on mind muutnud kangesti uudishimulikuks. Nii tahaks seal kõrval istuda ja jälgida kuidas kõik toimub… Töö tegijaid selline olukord vast ei vaimustaks. Aga ometi — ma tahan ju teada, kuidas see kõik käib! Ühel hetkel aga saime kord maja tootmise protsessile siiski ka ise pilgu peale heita, külastades Valmer Puidu tootmishoonet Põlvas. Meie maja seinad olid just “töös” — käis akende paigaldus; osa seinu olid juba transpordi ootuses ära pakitud.

Maja tootmiseks oli arvestatud 4-5 nädalat ja see on taolise maja puhul üsna tavapärane tempo. Nüüd jääb üle veel vaid maja valmimist oodata. Põlvast jõuab see sadade kilomeetrite kaugusele Randvere külla mitme väikese madel-tüüpi autoga.

Mõned küsimused, mis elementmaja ehituse juures ette võivad tulla:

Mis on elementmaja eelised?

Elementmaja peamine eelis on kvaliteet ja ehitamise kiirus. Seinad toodetakse tehases ja
kohapeal monteerimiseks kulub 2-3 päeva. Seega ei saa maja seinad ilmastiku poolt räsida ning
säilib maja kvaliteet.

Millest saab elementmaja tootmise faas alguse?

Kogu ehitus/tootmine algab projekteerimisest. Kui iga elemendi kohta on tööjoonis olemas,
saab ka alustada tehases tootmisega.

Millest koosneb üks tavapärane seinapaneel?

Seinapaneeli kihid:

• Voodrilaud UYWK 21x195mm
• Tuulutusliist 21×45
• Tuuletõkkekangas
• Tuuletõkke kipsplaat (9mm)
• Karkass 45×195; vahele kivivill 200mm
• Aurutõkke membraan
• Lisaroov 45×45

Miks on parem aknad välisseina elementidesse tehases paigaldada, mitte oodata seinte püstitamist objektil?

Avatäiteid on parem paigaldada tehases, kuna seinad on kindlalt paigas ning pole vaja liikuda akendega mööda tellinguid. Samuti, mida vähem aknaid transporditakse, seda väiksem on võimalus kahjustuste tekkeks.

Kas elementide püstitamist saab teha iga ilmaga?

Teoorias on võimalik seda teha ka iga ilmaga, aga parima kvaliteedi tagamiseks on parem jälgida
ilmastikutingimusi ning vältida suurte vihmadega paigaldust.

Kuidas elemendid vundamendi külge kinnitatakse? Aga teineteise külge?

Algselt kinnitatakse vundamendi külge maja vöö. Vöö kinnitatakse betooni kruvide ja tüüblitega.
Seinad omakorda kinnitatakse vöö külge poltide ning naeltega. Omavahel kinnitatakse seinad kruvidega.

Mis etapis saab elektrik töödega alustada?

Elektrik saab töödega alustada nädal-kaks peale paigalduse algust. Peale seda kui kõik seinad on püsti ning liitekohad kinni.

Mis krundil peale elementide püstitamise veel tegema peab, et jõuda “karp kinni” valmidusastmeni ning millised tingimused peavad olema tagatud, et ehitajad saavad elemente püstitama hakata?

Krundil plaanitud tööde järjekord:

• Sidepuude paigaldus
• Seinaelementide paigaldus
• Liitekohtade ehitus
• Fermide paigaldus
• Katuse aluskatte paigaldus
• Katuseroovituse paigaldus
• Katusekatte paigaldus
• Räästakastide ehitus
• Rõdu piirde ehitus
• Vihmaveesüsteemi paigaldus
• Viimistlus