Millal on õige aeg hakata taimi ette kasvatama?
Parim aeg taimede ettekasvatamiseks on meie kliimas tavaliselt kuskil veebruari keskpaigast kuni märtsi alguseni. Seda arvestusega, et need taimed — tomatid, paprikad, kurgid — lähevad hiljem kasvuhoonesse kasvama. Suviste peenrataimede ettekasvatamine algab hiljem.Taimede ettekasvatamiseks on aga vaja luua sobivad tingimused- temperatuur, niiskus ja valgusolud. Mugav on kasvatada ette kasvuhoones, sest seal on kõige valgem koht juba veebruaris. Kasvuhoone vajab aga kütet. Variant on taimi ette kasvatada ka toas.
Taimede ettekasvatamises tubastes tingimustes
Peaaegu kõik aednikud kasvatavad taimi ise, kuigi korterid ei ole selleks üldjuhul kõige paremini kohandatud. Reeglina kasvatatakse korteris taimi ette aknalaudadel ja juba see tekitab probleeme: külm aken ühelt poolt ja radiaatorite soojus teiselt poolt, valguse vähesus lühikese valguspäeva ajal võrreldes avamaaga, piiratud pind suure vajaduse rahuldamiseks taimede järele. Kõiki neid puudusi saab õnneks aga osaliselt kõrvaldada. Aknad tuleb tihendada tuuletõmbe vältimiseks. Radiaatoritele tuleb asetada kas vineer, papp või midagi muud, et kaitsta taimi üles tõusvate soojaõhu voolude eest.
Kõige raskem on rahuldada taimede valgusvajadust. Võib muidugi panna lisavalgusti päevavalguslambi näol, mis on hõõglambist ökonoomsem, ja lülitada see sisse 2-3 tunniks peale päikeseloojangut. Kuid selline konstruktsioon on korteri jaoks liiga kogukas. Sellepärast ei tasu
kiirustada taimede ettekasvatamisega, vaid tasub oodata päeva pikenemist. Eriti käib see kapsa ning seejärel pipra ja tomatite kohta. Kui valgust ei ole piisavalt, siis taimed venivad välja, on peenikesed ja nõrgad. Kui korteri akendesse paistab selge ilmaga otsene päike vähem kui 4 tundi, siis on taimede ettekasvatamine riskantne. Kvaliteetseid taimi ei õnnestu ettekasvatada ja saaki tuleb kujundada
keskpärastest taimedest.
Mulla ettevalmistamine
Mullasegu koostis sõltub kultuurist. Suuremale osale kultuuridest (kapsad, tomatid, piprad, baklažaanid, kurgid, arbuusid, sibul) sobib järgmise koostisega muld: mulda — 25-30%, turvast või kõdu — 30-50%, liiva — 25-30%. Kapsale võib liiva osa suurendada kuni 40%-ni. Tomatid on mullasegu suhtes vähemnõudlikud — mulla osa võib olla kuni 70% ja kasvatamine isegi puhtas mullas võib olla edukas. Häid tulemusi annab kõigi kultuuride kasvatamine segus, mis koosneb 40% saepurust ja 60% turbast, sel juhul on vaja lisada tuhka või fosfor- ja kaaliumväetisi. Näiteks, 10 l segule lisatakse 80 g superfosfaati, 30 g kustutatud pulberlupja, 15 g kaaliumsulfaati ja 15 g ammooniumsalpeetrit. Kõigil juhtudel, enne seemnete külvamist, lisatakse ämbri segu kohta 10 g trihodermiini. Taimede ettekasvatamise ajal muld topsides tiheneb. Selle vältimiseks kasutataksegi kobestina saepuru. Taimede ettekasvatamiseks võib kasutada ka poest ostetud mullasegu.
Milles ja kuidas taimi ette kasvatada
On mitu taimede ettekasvatamise võimalust: turbapottides, topsides, tühjades jogurti- või piimapakendites, spetsiaalsetel tablettidel, kastides, kassettides jne. Taimi võib kasvatada pikeerides ja pikeerimata. Pikeerimine on taimede ümberistutamise ühest mahutist teise kasvu ajal. Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned alguses alustele või kastidesse. Mulla kiht neis on 2-3 cm ning muld peab sealjuures olema kergelt niiske. Seemned laotatakse hoolikalt mulla pinnale 1,5-2 cm kaugusele üksteisest ja süvistatakse 1-1,5 cm sügavusele kerge sõrmevajutusega. Seemned seejuures märguvad ja satuvad omapärasesse asemesse. Seejärel kaetakse seemned 0,5-1 cm paksuselt mullaga, tihendatakse kergelt peoga ja kastetakse nii, et vesi ei uhuks seemneid välja. Teatud vanuses taimed pikeeritakse. Mahutid ümberistutamiseks valitakse lähtudes konkreetsetest tingimustest. Parim variant on kasutada turbapotte. Peale pikeerimist tuleb topse või kaste hoida varjus kaks ööpäeva, sest heleda valguse käes võivad taimed närbuda. Kaks tundi enne ümberistutamist tuleb kasta taimi sooja veega, selleks, et aimed tuleks kergemini ja vigastusteta mullast välja.
Taimede karastamine
Ettekasvatatud taimi on soovitav enne avamaale istutamist karastada. Istutamine toimub reeglina siis, kui ilm ei ole veel küllaldaselt soe ja sel juhul võivad karastamata taimed hukkuda. Karastama hakatakse taimi kaks-kolm nädalat enne istutamist. Algul asetatakse taimed rõdule ainult päevasel ajal, kuid nädal enne istutamist jäetakse nad sinna püsivalt, kuid tingimusel, et ei ole järske jahenemisi. Kui sobiv ilm istutamiseks viibib, kuid taimed kasvavad juba üle, siis kasutatakse temperatuuri alandamist taimede kasvu pidurdamiseks. Kui taimede kasvu alguses on vähe valgust, siis
samuti alandatakse temperatuuri. Sel juhul taimed ei veni välja ja on tugevamad. Eriti efektiivne on see meetod kapsa puhul.
Taimede ettekasvatamine kasvuhoones
Ettekasvatamiseks sobib igasugune kasvuhoone, mis on terve ja peab tuult. Tühja ilma pole ju mõtet kütta. Uued ja kaasaegsetest materjalidest kasvuhooned peavad juba loomu poolest paremini sooja kui vanema põlvkonna kasvuhooned. Materjalid on teised ja soojapidavus on täitsa uus tase. Veneaegsed kasvuhooned tehti kas metallsõrestikule või puuraamile ja alati 3mm klaasiga. See oli tollal ainuke võimalus, kuid tänapäeval ei ole tegu ammugi enam kõige säästlikuma lahendusega. Parimaks variandiks on mitmekambrilise kinnise alumiiniumraamiga kasvuhooned, mis on kaetud otstest suletud polükarbonaadiga. Polükarbonaat peaks olema min 8mm paksune, veelgi parem kui 10mm. Taimede kasvatamiseks sobivad muidugi igasugused kasvuhooned, aga nende varakevadine kütmine läheb lihtsalt kordades kallimaks kui tehnoloogiliselt läbimõeldud lahendusega ja soojapidava kasvuhoone puhul.
Vana kasvuhoone soojustamise lihtne nipp
Kui teie kasvuhoone on klaasidega, raam puhub nurgast läbi ja soojapidavus on muidu kehva, siis aitab olukorda oluliselt päästa kui katta kasvuhoone seest poolt mullikilega. Eelistada tuleks suurte mullidega kile, sest see on oluliselt soojapidavam. Kui kasvuhoone on väga suur, siis on hea mõte eraldada kilega kasvuhoonest üks osa, mida soojustada ja mida kütta. Pole ju mõtet kütta rohkem, kui vaja. See on levinud praktika seniks kuni päris uus kasvuhoone rajada.
Taimede ettekasvatamine nii külmas kui ka soojas kasvuhoones
Taimede ettekasvatamiseks on üks võimalus panna varakevadel kogu kasvuhoone kütte alla, et sees oleks sobiv temperatuur. Nii on mugav soojas kasvuhoones toimetada, külvata ja istutada. Aga tegelikult on veel üks viimasel ajal hoogu koguv praktika kuidas taimi ette kasvatada, isegi külmas kasvuhoones — see on tulnud meile profikasvatajatelt. Nimelt on testitud, et taimed võivad kasvada üsna jahedas kui nende juured on soojas. Seepärast kasvatab palju inimesi kevadel taimi ette kütmata kasvuhoones aga sooja elektrimati peal. Päris pakase ajal elektrimati abil ettekasvatamist alustada ei ole soovitav, kuid +4 soojakraadi on selleks tegevuseks juba täiesti sobiv.
Minikasvuhoone kasutamine ettekasvatamiseks
Veel mugavam võimalus on kasutada nn minikasvuhoonet, mis pannakse kas kasvuhoone riiulile või otse põrandale. Minikasvuhoone on väike, u. 60x130cm suuruse alusega kinnine süsteem, kus hoitakse automatiseeritult kindlat temperatuuri ja õhuniiskust, näiteks +18 kraadi. Seemned idanevad seal kiiresti ja taimed sirguvad tugevalt. Kui taimed on juba piisavalt suured minikasvuhoonesse (üle 30cm kõrgused) võetakse minikasvuhoonel kate maha ja taimed kasvavad edasi jahedamas õhus, aga endiselt sooja elektrimati peal.
Minikasvuhoone suur eelis on see, et pole vaja tervet kasvuhoonet soojaks kütta. Minikasvuhoonet saab kenasti ka toas kasutada, sest kinnine kasvuhoone kaitseb taimi eluruumide tolmu ja liiga kuiva õhu eest.
Kasvuhoone kütmisest
Tänapäeval on kasvuhoone kütmiseks väga mugavaid täisautomaatsed kütteseadmed. Kõige levinumad kasvuhoone kütmise viisid on kas elektriga või balloonigaasiga. Balloonigaas annab kasvuhoone kütmisel eelise seal, kus püsivat elektriühendust pole või kus elekter võib sageli ära olla. Külma ööga oleks elektrikatkestus taimedele katastroof. Gaasiahjul on elektri ees samuti üks pluss — kasvuhoone gaasiahjud tekitavad kõrvalproduktina puhast süsihapegaasi, mis on taimedele kasvamisel hädavajalik. Tavalises atmosfääris on seda taimedel alati liiga vähe. Profikasvatajad teavad seda hästi ja pumpavad suurtesse kasvuhoonetesse alati süsihappegaasi juurde, et taimed paremini kasvaksid. Elektriahjude plussiks on aga jälle mugavus ja termostaadi kasutamise võimalus.
- Põhjalikumalt loe taimede ettekasvatamise kohta seemnemaailm.ee kodulehelt ja rodoaed.ee blogist.
LOE LISAKS:
