KODUBLOGI | Kuidas me ise puidust kööki ehitame
Kodublogi.ee autor Kärt, kellel on käimas oma maja ehitamine ja sisustamine, kirjutab sellest, kuidas nad otsustasid köögi algusest lõpuni ise valmis meisterdada.
Praeguse maja köök on meil juba kolmas köök, mille ise teeme. Esimesel korral tegime oma köögi vineerist ja hetke seisuga ma ütleks, et ega see väga kriitikat ei kannatanud, aga tolleaegse eelarve ja oskuste juures…. tsiteerides klassikuid: “Pole paha!” Vähemalt on see esimene köök siiani püsti ja kasutuses uute omanike käes. Teise köögi tegime liimpuidust ja kuna kogemust oli juba rohkem, siis sellega olime veidi rohkem rahul. Sellest kirjutasin siin.
Tegelikult sai teine köök ehk siinse vana majaosa köök tehtud selliselt, et seda oleks mugav kasutada mu vanaemal ja oleks klassikalise välimusega. Kõik – peale uste – tegime ise. Uksed tellisime kasepuidust. Praegu ongi see köök meil juba pea 4 aastat kasutuses olnud ja ainuke osa, mille plaanime välja vahetada on siinid, mis me panime lihtsalt seetõttu, et meil olid need varasemast projektist üle jäänud ja seisid niisama. Mõtlesime, et kasutame ära, aga praeguseks on plastmassist rattad seal siinides olematuks kulunud, seega õppetund olemas – siinidesse tasub “investeerida”.
Praegust kööki hakkasin ma planeerima juba enne ehituse algust ja tegin selle ideest ka 3D jooniseid.
Köögi kujundamine
Köögi ideed on meil küll ajaga nii mitmeid kordi muutunud. Esialgu tahtsin mustade või valgete sahtlitega köögimööblit. Siis aga tundus, et kõigil on lumivalged köögid ja see huvi kadus ära. Must köök on mu lemmik, aga mehe meelest jääb see meie kliimas sünge ja masendav. Otsisin siis heledas toonis tammest mööbli ideid tükk aega ja ei leidnud ühtegi, mis minu jaoks “liiga puidune” ei jääks. Lõpuks leidsime mõlemale sobiva lahenduse – sahtlite esipaneelid ja uksed tulevad hoopis hallid.
Asjad, mis sel korral teisiti teen, kui eelmistes köökides:
- Palju sahtleid ja vähem kappe ning riiuleid. Korralikud siinid.
- Spetsiaalsed kapisisud nii nurka kui mujale, lisaks nn kastmete-õlide cargosahtel.
- Valamu kivikomposiidist – ausalt, need veeplekid roostevabal kraanikausil ajavad mind hulluks!!
- Segisti – tuleb valida maksimaalselt mugav ja kvaliteetne. Eelmises kodus ostsime järjekindlalt üht ja sama segistit, kuigi ükskord see konkreetselt juppideks lendas ja mitmeid kordi aastas sellel filtrit vahetama pidime. Seal oli muidugi veekvaliteet ka kordades hullem kui praeguses kodus.
- Pliit – tavalise keraamilise pliidi asemel tahtsin seekord induktsioonpliiti.
- Ahjule mul erinõudmisi polnud, sest eelmises kodus oli mul vägagi lihtne aga superhea Aeg/Electroluxi oma, millega ma kõik asjad ideaalselt tehtud sain.
- Kubu ehk õhupuhasti pliidi kohale – suurima väljatõmbe ja minimaalse müraga, samas mõistlikus hinnaklassis ja välimuselt selline, mis ei näeks nagu tundmatu lendav objekt välja. Selle leidmine oli raskem kui ma arvasin!
Seni ehitatud köökide puhul on meil eelarve olnud suhteliselt minimaalne. Seekord otsustasime, et pigem ehitame seda kauem aga teeme nii korralike vahenditega kui saame. Kodulaen sai juba mitu kuud tagasi otsa ja juurde ei plaani küsida, seega kogu mööbliehitus ja sisustamine käib meil jooksvast sissetulekust. Sisude otsimine tegi natuke nukraks küll – näiteks prügikastisüsteemi eest ma naljalt ikka 600€ välja ei käiks, aga päris mitmel pool jäid sellised hinnad silma.
Esimesed sammud uue köögini
Praegu on köök veel poolik ja ootab jälle järgmist “rahasüsti”, aga teen väikse ülevaate, kuidas senine töökäik on olnud.
Esimene asi, mida me köögi ehitamisel tegime oli see, et mõõtsime kõik veelkord üle, tegime uued joonised. Tõmbasime teibiga maha kujuteldavad kapid ja proovisime erinevaid olukordi läbi mängida. Panime paika saare ja muu mööbli vahelise kauguse (1meeter) ja arutasime, kuidas on kõige mõistlikum mööblit järjestada. Minu soov oli, et pliit ja kraanikauss oleksid suhteliselt kõrvuti ja nõudepesumasin oleks kraanikausi ligiduses; prügi – ja pakendimahutid peaksid olema kraanikausi all ning nõud ja kuivained sahtlites. Niisiis sai meil selline järjestus kappidel (lugedes vasakult):
1. külmik
2. sahtlitega kapp, mille peal kohvimasin ja veekeedukann – sahtlites tee, kohv, suhkur, küpsetustarbed, maiustused
3. teine sahtlitega kapp, kuhu lähevad kuivained
4. nurgakapp, kuhu läheb sisse kahe väljatõmmatava riiuliga süsteem, mille peale mahutan mõned suuremad potid-pannid ja köögikombaini
5. pesumasinakapp
6. prügikastikapp, kus on eraldi pakendite ämber ja koristustarvikute 7. riiul (sisud veel välja valimata), mille peale tuleb valamu
kaks järjestikku sahtlitega kappi, millest ühe peal on pliit (ühes hakkavad olema lauanõud ja teises kausid, serveerimsnõud)
8. viimane kapp on kõrgem ahjukapp, kus ahi on tööpinnast kõrgemal ja selle all kapis vôi sahtlites on vähem kasutatavad köögitarvikud (koogivormid, ahjuvormid, pajakindad jms)
Kõigele lisaks tuleb veel köögisaar köögimööbli ette, kus siis ühelpool sahtlid köögitekstiilide jaoks ja ülevalpool avatud riiul, kuhu läheb mikrolaineahi ning teisele poole läheb kolm baaripukki. Saareke tuleb mõõtudelt üsna suur – 2 meetrit pikk ja 1,2 meetrit lai. Mõnus suur lisatööpind, kus terve perega midagi koos kokata või kiiret hommikusööki süüa.
Kui ma olin oma korralikud joonised valmis saanud ja mehele mitmekordselt välja printinud, võttis tema suvalise paberikontsu ja kritseldas sinna kastikesed ja rea numbreid ning kadus terveks päevaks garaaži saagima. Raamide jaoks olime ostnud männi liimpuidu, sest see osa jääb niikuinii igatpidi peitu. Otsustasime, et kogu peidus olev osa saab vaid läbipaistva õlivahaga viimistletud.
Sama päeva õhtuks olid kõik kappide küljed valmis ja ootasid viimistlust – kasutasin selleks OSMO Top Oil-i. Vahatasin korralikult kõik küljed ja servad, et oleks parem veekindlus ja parem puhastada ka.
Kui kõik plaadid olid vahaga üle tehtud ja kuivanud, siis hõõrusin need kergelt terasvillaga üle. Terasvill poleerib puidupinda ja võtab viimasegi kareduse ning teeb puidu siidiselt siledaks.
Kui poleerimine tehtud, sai hakata kapiraame kokku panema. Selleks, et puit kõveraks ei tõmbaks ja kapid stabiilsed oleks, kinnitasime need igast neljast nurgast. Selleks lõikas mees kapikülgedele ühe sälgu (nurga) igasse nurka ja kinnitas sinna ühe pika puidust liistu, mis ühendas kõik kapiküljed üheks. Esikülgedele tuli see nn sälk sügavam, sest sinna tuleb sokliliist hiljem.
Enne kui saime kappide põhjade kallale asuda, pidin poest viimistlusmaterjale juurde tooma – otsa olid saanud nii õlivaha kui ka terasvill. Siinkohal räägiksingi nendest lähemalt. Kogu köögikappide raam – küljed ja põhjad, said kaetud Osmo Topoil-iga. Minu kogemused Osmo toodetega on juba aastatetagused – esimest korda kasutasin nende Topoili eelmise kodu söögilaua ja tööpinna veekindlaks tegemisel. Avastasin, et see on nii supertoode, et edasi kasutasin seda juba nii aknalaudadel kui ka vannitoa valamukapil. Osmo Topoil on ainuke Osmo toode, millel on toidusertifikaat – seega täiesti ohutu on kasutada teda köögi töötasapinnal ja muudel pindadel, mis puutuvad kokku toiduga. Lisaks on seda tohutult lihtne hooldada – ta ei kooru maha, ei pragune, ei kulu nagu muud pinnatöötlused, hoolduseks piisab vaid kergest lihvist, et näiteks plekid välja saada ja siis uus kiht peale kanda. Kui aga plekke pole, ei peagi lihvima. Ma võin öelda, et kui ise seda lauda pidevalt ilusti hoida ja hooldada õigeaegselt, siis mingeid plekke sellele ei jää ka. Täkked õlitatud/vahatatud puidus teevad sellest veelgi loomulikuma ja ehedama pinna. Ma eelmises kodus tegin hooldusvahatamist 8aasta jooksul täpselt kaks korda. Põhimõtteliselt võib öelda, et puidust tööpind on suhteliselt igavene – erinevalt muudest, kus täkkeid ei saa ära lihvida ja uuesti töödelda, vaid tuleb terve plaat lihtsalt välja vahetada.
Mina kasutan Osmo matti värvitut Top Oili 3058. See toob puidu ilusa tooni ja mustri hästi esile. Pildil on Osmo TopOil (kandiline purk), ümaras purgis on pruun õlivaha, millega on meil kodus tehtud kõik aknalauad ja postid-talad-uksed. Sinises pakis on terasvill. Pintslid on mu lemmikud pintslid – parima hinna ja kvaliteedisuhtega. Hästi peenete karvadega ja peaaegu üldse ei aja karvu.
Kui vaha ja villa oli juurde toodud, sain hakata kapipõhjasid samamoodi viimistlema nagu tegin seda külgedega. Ööpäev kuivamist ja läkski paigalduseks.
Põhjade paigaldamiseks tekitas mees liistude näol lisatoe põhjadele, mille peale põhjad kinnitada saab.
Kui raam oli valmis ehitatud, tuli hakata valima tööpinda, valamut ja segistit. Pliidi, ahju ja nõudepesumasina olin ma juba kuu varem ära ostnud. Kõige esimesena läksime ostma valamut. Kindel soov oli osta seekord kivikomposiidist valamu ja esialgu oli meil Espaki reklaamlehelt üks ligi 100eurone mudel välja valitud, mis oli Franke toodang ja materjaliks tundmatu tectonite. Kuigi ma olen suur internetipoodide fänn, sest mu aeg on mulle kallis ja tavaliselt otsin ma internetist parima hinna konkreetsele tootele – siis seekord otsustasin, et enne valamu ostu tahan ma seda reaalselt näha ja katsuda. Kui Espaki kohale sõitsime ühel varahommikul ja selle soodsa mudeli üle vaatasime, siis otsustasime, et see tectonite materjal meie kodu valamuks küll ei saa – see oli kare nagu liivapaber, kujutasin juba ette kui ebameeldiv seda puhastada on. Lisaks oli see konkreetne mudel meie jaoks ka väike. Leidsime Espakist hoopis pea neli korda kallima valamu, mis meile mõlemale aga kohe väga meeldis.
Hind oli muidugi ulmeline meie jaoks. Käisime korra nende müüja juurest läbi, et küsida, et kui me seda toodet sooviks, siis kui pikk oleks tarneaeg ja kas hinnaalandust ka saaks. Müüja (väga tore naine) ütles, et saab teha väikse sooduka küll, võibolla 5%. Me siis mehega arutasime, et äkki läheme uurime siis ikkagi Febist ka. Selle peale teatas müüja kiirelt, et aga tulge parem homme, sest siis on kõik -20%. Mõeldud- tehtud! Järgmisel hommikul läks mees uuesti Espaki, et valamu ära tellida. Lubati, et tuleb kolm nädalat. Tegelikult läks maksimaalselt 10 päeva. Lõplik hind oli siis 274 eurot sentidega. Lisaks sai koha peal ringi mõeldud ka valamu toon – esialgu tahtsime me süsimusta valamut (Onyx fragraniit), aga koha peal tundus, et see tumehall ehk grafiit on isegi ilusam.
Järgmine ost oli tööpind. Selle lasin ma Mass-is juba nädal enne kojutoomist ära broneerida, sest nii pikka plaati neil ei pruugi alati laos olla. Otsustasime, et tööpinnaks tuleb tamme liimpuit, mis on 4cm paks ja 62cm sügav. Kuna meil on kaks tööpinna osa, siis ostsime kaks plaati – ühe 4,2meetri pikkuse ja teise 2,5meetri pikkuse. See pikk plaat oli meeletult raske. Ma ei tea, mismoodi me selle tuppa kangutasime, aga tuppa me ta saime. Kohale tõime oma autoga – õnneks on MASSi ladu meist 5minutilise autosõidu kaugusel. Kui me selle plaadi toa põrandale olime tarinud, otsustasime, et kogu lihvimine ja töötlus sellele plaadile tuleb teha just köögis – ei hakka seda garaaži (mis on ühtlasi me puidutöötuba ja saekaater) tassima.
Esimese asjana harutasime puidu kilest lahti ja tõststime ta paika kapiraamide peale. Mõõtsime ära valamu ja pliidi jaoks augud ning saagisime need tikksaega välja (enne tegime jämeda puuriga augud ette).
Seejärel lasi mees elektrihöövliga tööpinna eespool olevad servad veidi kumeramaks – tekitas nn faasi, et puit nii terav ei oleks.
Kui augud olid valmis lõigatud ja faasid tehtud, oli minu kord tegutsema hakata. Kõigepealt puhastasin kogu plaadi saepurust – esialgu harjaga ja siis lapiga. Tolmuimejat ei julgenud kasutada, sest see võib vastu minnes kohe täkke või kriipsu tõmmata. Seekord kasutasin viimistlemiseks spetsiaalselt rulli. Ma ei teagi, kas seda rulli kiita või laita. Mind tohutult ärritas, et see hakkas hullult karvu ajama vaha sisse, kuigi üritasin sellelt enne kõik lahtise pudi küljest pühkida/raputada. Samas oli see kõige kiirem ja mugavam variant vaha peale kandmiseks ja tulemus oli väga ühtlane ka. Mulle endale tundub, et tavaline švammirull oleks võibolla parem olnud, samas on vaha üsna tihke konsistentsiga ja ma pole kindel, et sellega seda peale kanda saab. Õnneks midagi hullu neist karvadest ei juhtunud, sest enne teise kihi kandmist poleerisin ma jälle terasvillaga kõik üles ja siis kadusid ka karvad. Kokku kandsin peale 3 kihti vaha, igal kihil lasin minimaalselt 8h kuivada.
Esimene vahakiht peale kantud – veel märg ja sellest ka läige
Viimistlemata versus Osmo Top Oiliga viimistletud tammepuit.
Tulemuseks oli meeldivalt siidine puidupind, kuhu veeplekke ei jää ja mida on väga kerge puhastada. Ise tehtud, hästi tehtud! Sai hakata valamu ja tehnika paigaldusega tegelema.
Õhtuses valguses on vahatatud tammepuidu toon eriti soe:
Järgmiseks tuli tegeleda torudega, et tagada veeühendus tulevasele külmkapile, nõudepesumasinale ja valamule. Lisaks tuli tasakaalustada kogu kapirivi, sest laserloodi järgi oli üks serv veidi kõrgem kui teine.
Seejärel tuli minu jaoks üks hirmsam osa. Nimelt tulevad Franke valamud ilma segistiaukudeta – neil on küll ette tehtud õhemaks tehtud kohad, kust saab need augud “välja lõhkuda”. Ma kartsin, et me teeme valamu lihtsalt katki.
Lõpuks me need augud tehtud saime – üks segistile ja teine äravoolu nupule.
Segisti valimine oli paras naljanumber. Ma olin pikalt uurinud erinevaid segisteid ja nende review-sid lugenud. Olin otsustanud, et Franke enda toodangut ma ei taha, sest paljud polnud nendega üldse rahul. Lisaks oli mulle meie pesuruumi Hansgrohe valamusegisti nii meeldima hakanud, sest sellel on mingi lisavidin, mis hoiab vett kokku – vesi ei tule nii suure survega ja segisti ise on hästi pehmelt ja mugavalt avatav. Olin jõudnud järeldusele, et mulle meeldib üks lisanupuga Hansgrohe köögisegisti – Metris Select – sellel on lisaks kangile ka nupp segisti otsas. Kui nn kangiga saad nii vee voolama kui ka temperatuuri sättida, siis nupust saad lihtsalt selle kiirelt kinni panna ja taasavada. SIIN on üks video, kuidas see toimib. Ma kujutasin ette kui mugav on niimoodi näiteks kartuleid koorida – vahepeal ei pea mullaste ja märgade kätega seda kangi puutuma vaid saad käeseljaga vee kinni ja lahti vajutada. Kui aga oli aeg segisti ära osta, teatas mees, et talle vist ikka nii väga see segisti ei meeldi, sest see kroomitud pind on jube paha puhas hoida ja selle disain ka talle esialgu ei meeldinud. Käisime erinevates poodides, katsusime teisi segisteid, sh Franke endi omi ja kulutasime paar tundi selle õige leidmisele. Lõpuks ostsime ikkagi just selle minu väljavalitud mudeli Feb-ist ära, sest see oligi parim variant.
Järgmisena töötlesin ma ka teise osa tööpinnast ja tõstsime selle paika. Esimese asjana tõin ma uude majaossa ka kohvimasina, et ma hommikul esimese asjana ei peaks üle õue jooksma.
Järgmiseks tuleks osta sahtlite siinid ja puit ära ning ahjukapi materjal – selle küljed tulevad juba tammest ja viimistlus sama, mis kapiustel ja sahtli esipaneelidel.
Praegused kulud köögile
Eelarvet meil hetkel paika pandud pole. Ma lootsin 4000€-ga hakkama saada, aga praeguse kalkulatsiooni järgi läheb ilmselt veidi rohkem. Kõige kallim kulu on muidugi tehnika ja santehnika, puit ei ole väga kallis. Praegused kulud ja ostetud tooted:
1. Kappide raamide jaoks männipuit: 148€ (K-rautast ja Bauhausist)
2. Õlivaha jms viimistlemiseks: 46€ (Mass AS-st ja K-rautast)
3. Tammepuit tööpinna jaoks: 406€ (Mass AS-st)
4. Valamu: 274€ (Espakist)
5. Segisti: 300€ (Feb-ist)
6. Nõudepesumasin: 302€ (täisintegreeritav Boschi nõudepesumasin SMV24AX01E, turuliider.ee veebipoest)
7. Pliit: 203€ (Electrolux induktsioonpliit EHH6240ISK, turuliider.ee veebipoest)
8. Ahi: 289€ (Electrolux EOA75450OK, turuliider.ee veebipoest)
9. Torujupid: 14€ (Ehituse ABC-st)
Hetkel kõik kulud kokku: 1982€
Puudu on veel külmkapp ja õhupuhasti, puit ahjukapi jaoks, nurgakapi sisu, sahtlite puit ja siinid, tammepuit esipaneelide jaoks. Lisaks siis on puudu kogu köögisaare materjal – selle võtame ette alles siis kui muu köök valmis on. Loodetavasti saab köök peagi täiendust!
LOE LISAKS:
