Kaasaegne puitmaja ei põlegi ära? Kahekorruselise puitmaja süütamine tõestas selle vastupidavust
Väike-Maarja lähedal asuval Päästekooli harjutusväljakul süüdati sadade pealtvaatajate silme all kahekorruseline hoone, et katsetada uudsete konstruktsioonide vastupanuvõimet tulekahjus.
Peamine eesmärk oli leida siseruumides tasakaal eksponeeritud massiivsete puitpindade ja tulekahju arengus selliselt, et põleva sisustusmaterjali (kapid, toolid jms sisustus) ära põlemisel sumbuks tulekahju iseeneslikult ehk sarnaselt näiteks kivihoonele.
Tulekahju arengust koguti andmeid ligi 160 mõõtepunkti abil. Muuhulgas mõõdeti temperatuuri erinevates konstruktsioonikihtides ja ruumi kõrgustes, katsekeha kaalu ning õhuvoolude liikumist.
TTÜ teadur ja katse teostamises osalenud Alar Just ütles, et täpsemate analüüsitulemuste välja selgitamiseks kulub nädalaid, kuid juba praegu saab katse põhjal järeldada, et mitmekorruselised puithooned on muutumas senisest turvalisemaks. Ta selgitas, et katse käigus hääbus tuli kahe tunniga, seejuures ei toimunud kiiret tule levikut fassaadil ja tulest jäi üldsegi puutumata teine korrus. "See kõik hajutab eelarvamusi puidu kui väga tuleohtliku materjali suhtes ja annab suurema kindluse tuleohutute puidust kõrghoonete ehitamiseks," märkis Just.
Tulekatse näol oli tegu Arcwoodi CLT ehk ristkihtliimpuidust toodete tootearendusega, leidmaks ohutut lahendust CLT kasutamiseks enam kui kahekorruselistes suuremahulistes hoonetes ilma sprinklerita (kustutussüsteemita) selliselt, et siseruumides on puitpinnad osaliselt eksponeeritud. Arcwood valmistas ja paigaldas katse läbiviimiseks Päästekooli harjutusväljakule puidust katsemaja põhjapinnaga 3,5 m x 4,5 m ja kõrgusega 6 m.
"Ristkihtliimpuit on suurepärane ja mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab ideaalselt kasutada seina, vahelae ja katusepaneelidena koos muu ehitusmaterjaliga," sõnas Arcwoodi juhatuse esimees Peeter Peedomaa. Tema sõnul on ristkihtliimpuit Eestis juba kasutust leidnud ning käsil on ka mitmete ristkihtliimpuidul põhinevate ehitiste projekteerimine. "Näiteks avab 31. jaanuaril uksed esimene suurem ristkihtliimpuidust hoone, milleks on Puumarketi uus kaupluse- ja kontorihoone Tallinnas Laki tänaval," ütles ta.
Peedomaa lausus, et tulekatse käigus kulges tulekahju vastavalt ootustele ja tulekatse näitas, et puit võib olla tugev, stabiilne ja õhukindel ehitusmaterjal. Katse näitas, et ka tuleohutuse poolest on ristkihtliimpuidu näol tegemist turvalise ja vastupidava ehitusmaterjaliga, mis sobib hästi isegi mitmekorruseliste hoonete valmistamiseks.
Tulekatses osales ka Sisekaitseakadeemia päästekolledži tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli juhataja Rait Pukk, kelle sõnul on äärmiselt oluline teada, millised on tulekahju tagajärjed erinevat tüüpi hoonetele ja ehitusmaterjalidele.
Aasta alguses muutusid ehituslikud tuleohutusnormid, mistõttu võib puidust ehitada senisest suuremaid hooneid. Küll aga on päästjate seisukohast hädavajalik, et ka mitmekorruselised puitmajad püsiksid tulekahju korral püsti ja võimaldaksid päästjatele piisavalt aega kustutus- ja päästetöödeks.
Ligi 100 000 eurot maksva katse korraldamises lõid käed paljud erinevad osapooled nii era- kui ka riigisektorist: Arcwood, Raitwood, EnerEST, Swedish Wood, Genoke, Tefire, Vestenmix, TENMAT, Gyproc, Aru Grupp, Paroc, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Enertherm Eesti, Vara Saeveski, Combimill, Nordwood, Toftan, Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara, Tallinna Tehnikaülikool, Research Institutes of Sweden, Müncheni Tehnikaülikool ja Braunschweigi Tehnikaülikool.
- Anna ka hääl oma lemmikpuitehitisele: Aasta puitehitis 2017 — anna hääl oma lemmikobjektile!
- VIDEO: Kuidas valmis eestlaste ehitatud maailma kõrgeim puitmaja
