NÕUANDEID │ Kõik, mida tasub teada saunas vihtlemisest
Vihtlemisel pannakse leiliruumis õhk kiiremini liikuma. Leiliruumis oleva õhu temperatuur on tunduvalt kõrgem kui vihtleja kehatemperatuur. Seetõttu on nahapinna vahetus läheduses suhteliselt jahedam õhk, mis vihtlemisel asendub tavalisest kiiremini tunduvalt kuumema leiliruumi õhuga. Sellega seoses tõuseb vihtlemisel kehatemperatuur kiiremini ja suureneb higistamine. Peale selle mõjub vihtlemine nahale kui kerge massaaž, ergutades vereringet ja mõjutades nahas paiknevate närviretseptorite talitlust.
Saunaskäimise juures on üks olulisemaid rituaale saunaviha õige ettevalmistamine. Enne vihtlemist tuleb vihta kindlasti leotada, et saaksime kätte maksimaalse koguse eeterlikke õlisid ja kasulikke aineid.
Kui sauna minnakse värske vihaga, piisab, kui kastate selle sooja vette, kuid kindlasti mitte keevasse, see võib viha lõplikult rikkuda. Vihta ei tasu jätta pikalt pesukaussi ligunema, sest muidu muutub viht raskeks ja hakkab kleepuma.
Kuivatatud viht, millel on murduvad lehed, oleks hea varakult valmis panna, kuid kui aega napib, siis kastke see lihtsalt sooja vette ja pärast seda hoidke mõnda aega kuumade kivide kohal, piisab paarikümnest sekundist. Kauem ärge hoidke, muidu kukuvad vihalehed kerisekividele ja siis täidab leiliruumi varsti kõrbenud lehtede hais. Kuid vesi, mis lehtedelt kuumade kivide vahele langeb, annab leiliruumile mõnusa metsalõhna.
Parim ettevalmistusviis on alustada tund-kaks enne saunaprotseduure. Pange viht toatemperatuuril vette ja leotage seda seal kuni sauna minekuni. Pärast seda mässige viht puuvillasesse rätikusse, pange saunalava ülemisele astmele ja kuni leiliruum kogub kõrget temperatuuri, uhage paar korda sooja veega üle. Sellise ettevalmistuse tulemusena muutuvad viha lehed pehmeks ja oksad painduvaks.
Kui aega on rohkem, võib proovida ka eriti pikka ettevalmistusviisi — kastke hiljuti kuivatatud viht 12–20 tundi enne saunaminekut külma vette. See viis ei sobi aga täiesti kuivadele vihtadele, sest need ei ima korralikult vett sisse ja lehed jäävadki kuivaks.
Millist vihta saunas eelistada?
Tänapäeval saab vaevata muretseda nii tammeviha, kaseviha ja ka harvaesinevate puuliikide vihtasid. Kuid vaatamata suurele valikule poodides on just kaseviht see kõige eelistatum. Uskumuste kohaselt peletab kaseviht hästi väsimust. Tammeviht olevat hea südamehaigetele, nõgeseviht reumahaigetele, kadakaviht närvi- ja reumahaigetele, lepaviht pidi sisemised valud ära võtma.
Kaseviht on vastupidav ja nahale meeldiv. Lisaks lõõgastab ta hästi lihaseid ning raviotstarbel saab ära saab kasutada ka vihaleotusvee — nimelt on kaselehetõmmis hea ka juuste loputusveeks aidates tasakaalustada peanaha rasueritust ja pannes juuksed läikima.
Okaspuudest vihad on hinnatud oma aromaatsete omaduste poolest — küllastunud männi- või kuuselõhn leiliruumis on väga tähtis saunanaudingu osa. Selliseid vihtasid kasutatakse värsketena, sest kuivades tulevad okkad rootsu küljest lahti. Kõige levinumad on kuuseoksad, kuid sobib ka kadakas, mis kastetakse tulikuuma vette veerand tunniks. Võib veel ka vees kuumutamise ajaks katta nõu kaane või vähemalt kausiga, et oksad muutuksid ikka korralikult pehmeks.
Kes pole ka kuulnud taimedest tehtud vihtadest, teavad vähemalt nõgeseviha ravivatest omadustest. Seda kasutatakse leiliruumis hea meelega. Kuid on ka paar vähetuntud tõde, kuidas taimi vihtlemiseks ette valmistada, et need kõrvetaksid küll nahka, kuid annaks kindlasti edasi oma ravivaid omadusi:
- Alguses kastetakse nõgeseviht vaheldumisi kuuma ja külma vette.
- Ärge vihta liiga kaua veeämbris hoidke, viht võib minetada oma vastupidavuse ja raviomadused.
- Reuma raviks on parem viha kõrvetavatest omadustest mitte loobuda. Sel juhul kastke vihta ainult sooja vette ja sedagi lühikeseks ajaks.
Ja viimane nõuanne: ärge valage vihaleotusvett ära, seda võib edukalt kasutada juuste ja keha loputamiseks ja kerisekividele leili viskamiseks, see annab eriti meeldiva aroomi
Saunaviha võimalikud kasutusviisid
Kui eesmärgiks on korralik massaaž, vereringe turgutamine, toksiinide väljutamine ja ainevahetuse kiirendamine, siis sopsutage vihaga südamest. Kasutada võib ka kerget silitamistehnikat ja teha kompresse, kuid põhiline, mida meeles pidada on see, et vihtlemisega ei tasu üle pingutada.
Väga kerge silitamine. Viha raputamine ja silitamine vaevu nahka puudutades. Paar korda jalgadest peani silitades üht ja teist külge mööda. Selle tegevuse juures peate tundma kuuma hõngu.
Ainult silitamine. Vihaga aeglaselt mõlemalt küljelt üles ja alla silitamine. Kui leiliruum on väga kuum, siis ärge kaotage kontakti vihaga. Kui te tahate oma kere võimalikult kuumaks kütta, siis ainult raputage vihta naha kohal. Tõstke viht veest välja ja raputage seda, siis suruge kuum viht nimmeluudele, siis nn tiivanukkidele, jalataldadele ja lõpuks põlvedele. Kontakt nahaga 2-3 sekundit. Vahepeal võib vihta jahutamiseks vette kasta.
Ja lõpuks — hoogne vihtlemine. Vihaga silitatakse ja lüüakse vaheldumisi. Löögid on mõistagi kerged. Tavaliselt tehakse seda selili ja kõhuli.
Veel saunaviha käsitlemise võtteid
Vihtlemise kõrval võib saunas käies proovida ka kompresse. Tõstke viht kõrgele, et ammutada temasse võimalikult kuuma õhku, ja lööge kergelt paar-kolm korda. Siis tõstke jälle viht kõrgele ja suruge vastu keha. Selline võte on hea valutavatele lihastele ja kõõlustele. Üks vahva meetod on veel vihaga hõõrumine. Seda tehakse tavaliselt pärast sopsutamist. Võtke ühte kätte viha vars ja teise käega suruge viht vastu keha. Masseerige ringselt. Kohe pärast masseerimist peab veidi istuma, et pea ei hakkaks ringi käima. Venitamine on meetod, mis vabastab alaselja valudest. Pange nimmepiirkonda kaks vihta, suruge kõvasti vastu keha, seejärel lükake üks viht pea suunas ja teine jalgade suunas. Korrake vähemalt paar korda.
Allikad: “Saun ja tervis” (E. Laane, R. Suija) ja saunamaailm.ee
LOE LISAKS:
