Kuidas kaitsta kodu veesoonte kahjuliku mõju eest
Kui muistsed eestlased oskasid oma talumajade asukohta väga nutikalt planeerida ja silmas peeti muuhulgas ka veesoonte paiknemist, siis tänapäevased detailplaneeringud enamjaolt selliste nüanssidega ei arvesta. Sellegipoolest usuvad paljud valdkonna asjatundjad, et mitmed tervisehädad on seotud just kodu tervisega — teisisõnu selle asendiga veesoonte suhtes ja sinna ulatuva maakiirguse hulgaga.
Geobioloogia spetsialist Kalju Paldis teab näiteks rääkida, et Läti teadlased on püüdnud “anomaalsetes” kohtades juurvilju kasvatada ja uurinud nende süsivesikusisaldust, mis oli tunduvalt madalam kui soodsatel kasvualadel. Maapinna sisemusest tulevate energiate ja vee liikumise mõju oskasid arvestada juba meie esivanemad nii talude rajamisel kui ka põllumaade kasutuselevõtul. Kui elumajad ehitati veesoontest eemale, siis kaevud seevastu osati sättida just nii, et need nõutud mahus vett annaksid. Põllumaa rajamisel jälgiti lihtsalt taimestiku terviklikkust ja mitmekesisust ning kui mõni puu kasvas tahtlikult viltu, siis tekkis küsimus — miks puu nii toimetab? Kui sellel taimel on raske otse sirguda, siis on seal mingi loodusest tingitud energia, mis teda mõjutab. Juba sadu aastaid on osanud inimesed selgitada välja kohti, kus ei ole hea ei inimesel ega taimel kasvada. Ehk selgitab see hüpotees ka seletamatut heaolutunnet ja rahu, mida vanades talukohtades iga ihuliikmega tunda võib?
Kui uurime Kalju Paldiselt, kuidas ära tunda, kui kodus ei ole kõik korras, vastab ta, et tema poole pöörduvad inimesed tavaliselt siis kui on tekkinud haigustele omased sümptomid. “Kui inimene tunneb, et tema psüühiline ja füüsiline keha on pideva pinge ja surve all, esineb pidev väsimus või ka unetus, võib olla põhjus kodu asukohas. Tihti nõustan ka inimesi juba ette enne kodu ostmist, et võimalikke probleeme vältida”, teab ta rääkida. Kõige suurem oht olevat just uute ehitiste puhul linnades, sest tihti rajatakse korterelamuid tühjaele kohtadele, kuhu inimkeha ei soovinud varem elama minna ja mis ei sobinud tema kehale ja vaimule. “Näiteks Õismäe asub vanade soopinna mõjude alas, kus seisva vee mõju ala on suur. Sama kehtib ka Peetri küla Ülemiste järve äärse ala kohta. Nendes asumites olen pidanud tihti inimestele nõu andma,” ütleb Paldis. Kui veesooned häirivad rohkem ööund, siis paljusid muidki hädasid kutsuvad tema sõnul esile hoopis meieni maapinna sisemusest jõudvat maakiirgust.
Kuidas aga end veesoonte kahjuliku mõju eest kaitsta? Paldise sõnul on esimene reegel võimalusel veesooni vältida — püüda nende mõjusfääris võimalikult vähe viibida ning vältida nende kohal magamist, paigutades ruumis asuvad voodid teise kohta. See reegel ei kehti mitte ainult inimeste, vaid ka loomade puhul — loomapidajatel tasub ka laudas määrata veesoonte asukohad. Kui ümberpaigutus mingil põhjusel võimalik ei ole, siis on võimalik mõningate vahenditega veesoonte mõju vähendada. Veesoonte ja maakiirguse laastava mõju eest kaitsmiseks kasutatakse tihti ka ilma isolatsioonita mitmekiulist vasktrossi, mis veetakse ümber hoone. Maa pinda kaevatakse umbes 50 cm sügavune vagu, mille kaugus hoone seinast võiks olla vähemalt katuse räästa projektsioon maapinnale. Paldise sõnul saab kogu ala, mis jääb vasktrossist kinnise kontuuri sisse, „puhastatud“ ehk siis ka neutraliseeritud ebatervislikust staatilise elektri ülekoormusest.
Vanade uskumuste kohaselt on parim veesooni neutraliseeriv materjal lambanahk. Näiteks probleemse magamisaseme puhul asetatakse nahk voodisse madratsi alla või vastu põrandat. Paldis aga soovitab jälgida, et lambanaha villaga pool oleks suunatud põranda poole, ehk oleks tavamõistes kasutusel "tagurpidi". Nahk on takisti, mis ei lase staatilistel energiatel meie kehavälja tungida.
Kui ruumis esineb erinevate maakiirguste mõjusid (nt.veesoone ja Hartmanni võrgud üheaegselt), aitab madratsialuse vooderdamine džuudi vaiba ja taas samas aetuses lambanahkadega. Fooliumi või peegli paigaldamisest voodi alla ei ole veesoonte ega muude maa- ega kosmiliste kiirguste puhul Paldise teooriatele tuginedes mitte vähimatki abi. Kõige efektiivsem "ravi" on aga enda magamisase siiski veesoonte otsesest mõjuväljast mujale asetada.
LOE LISAKS:
