Raamatu “Puit Eesti arhitektuuris” keskmes on põhjalikumat käsitlemist leidnud 65 objekti, mille konstruktsioonis või viimistluses on kasutatud märkimisväärsel hulgal puitu. Lisaks on esile toodud veel sadakond objekti ainult illustratsioonidena. Samuti on laiemalt vaadeldud puitarhitektuuri tagamaid – praktilisest aspektist tuleohutuse küsimusi ja erinevaid puitkonstruktsioone läbi aegade ja vaimsema poole pealt puidu rolli meie rahvuslikus mõttemaailmas. Raamat käsitleb ülekaalukalt just elamuid, kuigi viimastel aastatel on puit üha julgemini tunginud ka ärihoonetesse. Valdkonnast parema ülevaate saamiseks on hooned raamatus jaotatud temaatilistesse plokkidesse, millest igaühe ees on ka teemat laiemalt käsitlev sissejuhatus.

Raamatu koostaja Leele Välja sõnul on arhitektuuri kontekstis hakatud üha rohkem rääkima inimeste jagunemisest puu- ja kiviusku. “Selles raamatus on majad, mille taga on puu-usku inimesed – arhitektid, tellijad, ehitajad. Vaadates puitmajade arengut viimaste aastakümnendite jooksul, paistab, et puu-usku inimesi tuleb üha juurde,” selgitas Leele Välja rõhutades, et raamatu väljaandmisega soovitakse julgustada inimesi puidu kasuks otsustama, vabanema eelarvamustest ja hirmudest selle ees, kuna suurimaks takistuseks puidu levimisel ehitusmaterjalina on niinimetatud hirmufaktor. Nõukogude aega mäletavatel inimestel seostub paratamatult puit millegi tuleohtliku ja ebastabiilsega, mis tänapäeval enam paika ei pea, kuna puidutehnoloogiad on niivõrd palju arenenud, et puidust on võimalik ehitada ka tulekindlaid korrusmaju.

  • Raamatu kaasautorid on Joosep Metslang, Valdur Mikita, Karin Paulus, Märt Riistop ja Leele Välja. Raamatu koostaja ja toimetaja on Leele Välja, väljaandja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

LOE LISAKS: