Aasta puitehitis 2016: Mida räägivad enda loodu kohta võiduobjektide arhitektid

Aasta Puitehitis 2016 skad arhitektid

Vajalik ja puitu väärtustav ettevõtmine — aasta puitehitise valimine — on selleks aastaks läbi. Peaauhinna pälvis Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud võistlusel Arcwoodi peahoone Põlvamaal ja ära märgitud sai veel mitu põnevat objekti. Valitud sai ka rahva lemmik moodnekodu.ee portaalis.

ARCWOODI TEHASEKOMPLEKS — PEAAUHIND

Arcwoodi tehasekompleksi arhitektuurse lahenduse töötasid välja arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid, sisekujunduse lõi Kadri Tamme ettevõttest Kadri Tamme Sisearhitektuur. Kompleksi ehitas Vilcon Ehitus OÜ.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on puidutöötlemisettevõtte Arcwood by Peetri Puit suur ja uhke tootmishoone ilmekas näide kaasaegsest ning kvaliteetsest tööstusarhitektuurist, kus on oskuslikult kasutatud ettevõtte enda toodetavat peamist tootmismaterjali — liimpuitu. Puidu kasutamine tootmishoonete ehitamisel on tavapäratu, kuid Arcwoodi tehasekompleksi näitel võime tõdeda, et ka puhtpragmaatiline tööruum võib olla väga meeldiv. Lisaks tipptasemel kvaliteedile ja ruumilahendustele on hoone kandekonstruktsioonid läbinisti liimpuidust, ilmestades, kuidas vähekasutatud materjali saab uutes tingimustes hoopis laiemalt kasutada ning olles loodetavasti eeskujuks järgnevatele sarnastele projektidele. Tootmishoonetel teeb puidust ehituse keeruliseks ka tootmisest ning tuleohutusest ja sisekliimast tulenevad nõuded, mis on võrreldes teiste ehitistega komplitseeritumad.

Arhitekt Ott Kadarik: Tegu on tehasehoone kontoriga, kus kõige tähtsamal kohal on funktsionaalsus. Üldiselt anti projekteerimisel üsna vabad käed, küll sai ka projekti mitu korda ümber vaadatud ja kohendatud, kuid see kõik on tavapärane. Kui tootmisprotsessides on oluline igapäevane tõrgeteta sujuvus, siis meie töö oli panna toimima omavahel nii kontor kui ka tootmisruumid.

Puit iseenesest on materjal, millesse suhtun äärmiselt soojalt. Proovime igal pool, kus võimalik, seda ikka kasutada. Ökoloogiline ja kodumaine ning võimalus siin ja lähedal sellega toimetada. Puidu puhul on tähtis osata seda kasutada — tihtipeale on just oskamatu kasutus või teadmatus need, mis tekitavad üldsuses arvamusi, et puit meie kliimasse ei sobi.
Kogu projekti tiim tegi võrratult head koostööd. Tänud sisearhitektidele — Kadri Tamme, Harri Kaplan, Liis Mägi, insenerile Indrek Mäele, aga ka Priit Hamerile, Aleksei Petrovile ja partnerarhitektile Mihkel Tüürile.

Endale pakkus ehk kõige enam võistlusel pinget KAMP Arhitektide Pärnu rannastaadion — äkiline ja äge!

UJUV SAUN TÜRIL — UPM-Kymmene Otepää vineeri eriauhind ja rahva lemmik

Žürii sõnul pälvib Türi lähedal asuv ujuv saun tunnustust eelkõige materjali põneva kasutuse eest — ehitise põhikonstruktsioon on veekindlast vineerist, mis on saunade puhul tavapäratu lahendus. Objektile lisasid vunki ebatraditsiooniline vorm ja teostus. Arhitektuurse lahenduse töötas välja Tomomi Hayashi arhitektuuribüroost HGA, ehitas Mait Rõõmussaar.

Arhitekt Tomomi Hayashi: Kogu idee aluseks on pontoonid, mille mu sõber ehk tellija oli kunagi sadama ehituselt saanud ja mis olid maal juba väga kaua oma aega oodanud. Minu lähtepunktiks oli vastanduda selge vormiga ümbruskonnale ja täita vajalikud funktsioonid väheste kujunduslike liigutustega. Meenuvad nõukogude ajal betoonist ehitatud bussiootepaviljonid. Austria arhitektist sõber uuris teemat magistritöö jaoks (sama uurisid Eesti kunstnikud Signe Kivi ja Eve Kase) ja tema uurimustöös oli näha vahva vormikäsitlusega mini-ehitisi ehk väikevorme Eestis.

Ujuva sauna lahendus pole otseselt Türi kui piirkonna omapärast lähtunud, vaid on seotud sellega, mida piirkond mu sõbrale on andnud. Mina lähtusin ta pere profiilist, tema iseloomust ja enda kogemusest.

Korraldasime oma büroos idee otsimiseks konkursi. Lõpuks valis tellija välja just minu ettepaneku ja töötasin kontseptsiooniga edasi. Omanikult tulid kindlad soovid: igal talvel vaja veest välja tõsta ja seetõttu peaks konstruktsioon olema vastupidav; ei tohi olla kaalult liiga raske; leiliruum + olemise koht + varikatus. Minu jaoks oli oluline toetada sauna ja selle juures käivat emotsiooni luua vähese arhitektuurse võttega. Põhimõtteks oli luua miinimumvahenditega maksimumtulemus. Muudatusi tuli hiljem ette minimaalselt, kohendusi tehti kohapeal. Ehitise kolmemõõtmeline gabariit oli väga piiratud vanade pontoonide tõttu, kuid õnneks on tellija insenertehnilise arvutamisega ja ehitamisega nii palju kursis, et ma ei pidanud selle pärast muretsema, kas arvud ikka kokku klapivad. Samas andis selline piirang hea mõju mõistlikumale vormikasutusele.

Algul ei saanud kohe aru avara ruumi kubatuurist — kas ruum, mis jääb katuse ja põranda vahele, on suur või väike. See oli suur mure, aga olen nüüd veendunud, et loodud ruum on täpselt paraja suurusega. Arhitektuur ja interjöör sündisid koos ja käsikäes. Kinniseks ruumiks on kujundatud ainult leiliruum, kuid seal on ka palju aknaid. Projektis pole tegelikult sise- ja välisruumi piir selgesti määratud. Kui oled terrassil, oled just põranda ja katuse vahel, aga küljed on avatud. Ümbruskond muutub ruumi osaks.

Rahva lemmikuks valimine on hea kiitus, eriti just saunakultuuris elavalt rahvalt. Olen nii uhke selle üle! Nominentidest meeldisid projektid, milles on kasutatud puitu konstruktsioonimateljalina.

PAADIKUUR MERERANNAL — žürii poolt ära märgitud

Žürii hinnangul väärib tunnustamist ehitise terviklahendus, mis kasutab puitu traditsioonilisel moel. Paadikuuri arhitektuurse lahenduse töötas välja Raul Vaiksoo arhitektuuribüroost Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo.

Arhitekt Raul Vaiksoo: Objekti nimetus on küll paadikuur mererannal, kuid tegelikult on tegu suvemaja abihoonega. Teisel korrusel asub külaliste majutamiseks nn suvetuba.

Tellija on minu ammune sõber, olen talle varemgi projekte teinud ja ta usaldas mind. Tegu on aateinimesega, kes oli nõus loovutama kopikas-kolm rohkem väikesele objektile, et „asi” poleks lihtsalt putka, vaid et saaks ka veidi „arhitektuuri“. Vaatasime asendiplaani, detailplaneeringut ja fotosid asukohast. Seejärel seletas lahti umbkaudse ruumiprogrammi. Sel väiksel hoonel pidi olema mitu funktsiooni. Pärast arutelu joonistasin mõne minuti jooksul perspektiivvaatena oma kontseptsiooni ja see ka jäi. Kohe oli ka selge, et materjaliks on puit.

Kui üldjuhul on minu projekteeritud objektide ehituse käigus olnud vist pea iga kord muudatusi ja vahel üsna radikaalseid, siis paadikuuri puhul mitte. Nimelt ehitati hoone väga rasketes tingimustes — saarele, kus puudub elekter. Kõik konstruktsioonid ja detailid valmistati mandril ning tassiti praamiga üle mere ja klapitati kokku nagu Lego-maja. Vaid väiksemgi projektiviga või mistahes muudatus ehituses oleks tähendanud uue materjali sissevedu üle mere, mis oleks olnud ääretult kallis. Ehitamine elektrita saarel on äärmiselt komplitseeritud.

Lihtsa paadikuuri saab püsti ka kolme päevaga ja selliselt püstitatud objekte on kogu Eestimaa täis. Väga tore, mulle see isegi meeldib, sest ega kõik hooned ei tohigi ju olla Eiffeli tornid. Lihtsalt minu tellija on nõudlikum ja teadlikum. Kui juba midagi ehitame, siis sellist, mida oleks silmale hea ja „muust tavast” erinevat vaadata! See ei tähenda muidugi uhkust, vaid kõige tavalisemat metseenlust. Lihtsalt mõnele inimesele meeldib kunst ja ta ostab tänaval pakutud odava „maali” asemel endale väärikama teose. Paadikuur iseenesest on ehitatud väga odavate vahenditega.

Kõikide minu hoonete juures on oluline, et see oleks arhitektuurselt täiuslik. Ma ei tee hinnaalandust, olgu väike või suur hoone. Minu jaoks algab hoone projekteerimine asendiplaanist. Mida see tähendab? Hoone peab sulanduma ümbritsevasse. Olgu see linnaehituses sellega piirnev tänavavõrgustik või külatänava struktuur. Antud juhul oli tegu loodusmetsaga, kuhu olin varem maja projekteerinud. Abihoone pidi sulanduma loodusesse ja haakuma u 20 m eemal oleva suvemajaga. Tüüplahendeid pole minu jaoks olemas. Tähtis on vaid jumalik ideesähvatus, mis tähendab kõike. Ainult selle viimase pärast tasub kunsti teha. Pusid, pusid … no ei tule. Ja äkki … pahh … ja kõik on klaar. Edasine on vaid vormistamise küsimus. Tunnistan, et sellist „puudutust” pole mul mitte kõikide objektide juures tulnud.

Puit ehitusmaterjalina meeldib mulle. Selle käsitlus annab hoonele nagu mingi õhulisuse. Olen teinud palju ka raudbetoonist ja teraskandjatel maju. See oleks nagu vahel puhkus puitmajadest, mida olen tõesti palju teinud. Vast kõige rohkem kasutan kõigi nende kolme — puidu, betooni, terase — kombinatsiooni.

Kui rääkida lemmikust nominentide seas, siis eks mulle see vee peal olev saun meeldib küll.

ERAMU TARTUS — Raitwoodi fassaadi eriauhind

Žüriid vaimustas Ujula tänaval asuva eramu puhul termotöödeldud puidu terviklik kasutus ja sellest tulenev esteetiline tervik ning ehituskvaliteet. Veel on hoone nii arhitektuurilt kui ka viimistluselt väga omapärane. Eramu arhitektuurse lahenduse töötas välja Merje Müürisepp, ehitas Puhas Kodu OÜ.

Arhitekt Merje Müürisepp: Seitse aastat tagasi, kui projekt alguse sai, oli Tartu Ülejõe linnaosas asuv Ujula tänav kruusateega suikuv puitagul, kus paljud tänavaäärsed hooned olid suisa unarusse jäetud. Algidee, „veidi viltu vajunud” klassikalise puitelamu hoonemaht, tuleb tollasest olukorrast. Praeguseks on tänav saanud asfaltkatte ja hoonedki korda saamas. Elamu uudne väliskest väljendab hoone kaasaegsust, samal ajal jääb majamaht meenutama aastatetagust puitagulit.

Suuri muudatusi õnneks ehitamisel ette ei tulnud, vaid mõned detailid, sest projekti oli juba nii palju kordi läbi arutatud ja vaadatud, et lõpuks jäi vaid ehitamise rõõm. Tellija tegi põhjaliku töö ruumiprogrammi paika saamisel, et kui ehitada, siis peab hoone pere kõiki vajadusi rahuldama. Arhitektuurses osas oli tellijal täielik usaldus. Hoone on üks tervik — arhitektuur ja ruum seal sees. Need on üks ja sama. Ühte muutes muutub kõik.

Väliselt oli võtmeküsimuseks korrektselt tehtud fassaad ja ehitajat (Puhas Kodu OÜ) saab siin ainult kiita. Soov oli maja üleni puiduga katta — peale fassaadide ja piirdeaia ka katus. Hoone pidi mõjuma tervikliku elegantse vormina, mille puhul on kvaliteetne ja väljanägemiselt väärikas puitviimistlus ülioluline. Kõik üleminekud ja sõlmed pidid olema lahendatud ja ehitatud perfektselt, kuna vastasel juhul hakkab ilmastik puitfassaadi kahjustama.

Keerukaim oli projekti juures kindlasti konstruktsioon. Maja on projekteerinud mitmed insenerid. Nii lihtne, kui see majakarbike ka ei tundu, osutus esialgne plaan lahendada hoone puhtalt puitkonstruktsioonis liiga keeruliseks ja ebamõistlikult kalliks. Kurb küll, kuid puidust tuli loobuda ja kasutusele võtta betoon jt alternatiivid.

Usun briti arhitekti Alex de Rijke väitesse: „17. sajand oli kivi ajastu, 18. sajand tellise kasutamise tippaeg, 19. sajand terase ja 20. sajand betooni ajastu. 21. sajand on puidu ajastu.” Olen veendunud, et puit loob kõige imelisema ruumi, tekitades väga mõnusa, kuid samas kindla tunde. Veel ütles keegi, et puit sobib inimesega kontakti kõige paremini, sest materjali sisemine võnkesagedus on keha sagedusega sarnane.

Eriauhind on tunnustus suurele tööle ja kinnitus, et oleme teinud õiget asja. Suure töö tegi ära ehitusega seotud meeskond, tänu neile sai see maja sellisena teoks, ja tellija, kes sihikindlalt, vaatamata suurtele takistustele, projekti ellu viis.

Nominentide hulgast meeldis Arcwoodi tehasekompleks — hea näide, kuidas uut tüüpi puitkonstruktsioonide kasutuselevõtt võimaldab ehitada suuremaid hooneid avaramate siseruumidega.

TRIIGI LAVA — žürii poolt ära märgitud

Leisi vallas asuvat Triigi lava tunnustas žürii kogukondliku koostöö eest, mille tulemus on kvaliteetne avalik ruum. Veel on hoonel põnev vormikeel, mida kannavad erikujulised liimpuidust talad ning mille vahel on nutikalt kasutatud PVC-kangast, kaitsmaks hoones viibijaid ilmastiku eest. Lava arhitektuurse lahenduse töötasid välja Riin Kersalu ja Mihkel Meriste Kersalu Projektibüroost, ehitas Arens Ehitustööd OÜ.

Arhitektid Riin Kersalu ja Mihkel Meriste: Ehitise idee sündis koostöös tellijaga, kus algsetest visanditest kõnetas meid kõige rohkem trilobiiti meenutav ümar vorm. See lubab ruumi võimalikult lihtsasti eri funktsioonide tarbeks ümber organiseerida ja annab võimaluse otsida sarnasusi mõne mereeluka skeleti või rannale tagurpidi keeratud paadiga.

Kõige olulisem oli luua Triigi sadamasse ruum, mis looks uusi võimalusi piirkonna elustamiseks. Samuti olime algusest peale ühel nõul, et domineeriv materjal selles keskkonnas peaks olema puit ja hoone võiks toimida ka visuaalse maamärgina. Triigi lava puhul suhestub materjalina domineeriv puit hästi keskkonnaga ning loob soojema ja hubasema atmosfääri. Teisalt andis puidu hea töödeldavus võimaluse luua hoonele silmapaistva vormi.

Kõige rohkem nuputamist vajas erikujuliste liimpuitraamide konstruktiivne lahendus, arhitektuurse vormi puhul aga kahe väga erinäolise materjali kooslus. Samas oli objekt piisavalt väikesemahuline, nii et kõik küsimused leidsid kiire lahenduse.

Võistlusel äramärkimine on meile suur tunnustus, iseäranis just seetõttu, et põhjenduseks toodud kvaliteetse avaliku ruumi loomine ja kogukondlik koostöö olid kõigi osapoolte jaoks peamised eesmärgid ja huvid. Selliste projektide õnnestumise eeldus on kindlasti kohaliku omavalitsuse toetav suhtumine. Suure töö eest tahaks ära märkida ka tellijat (MTÜ Triigi Filharmoonia), inseneri (Aarne Kaur) ja ehitajat (Arens Ehitustööd OÜ).

Teistest nominentidest on raske ühte lemmikut valida, kuna mitmed paistsid silma väga erinevate külgede poolest. Kindlasti meeldis, et peaauhind läks Arcwoodi peakontorile, kuna puidukasutus sellise hoone funktsiooni ja mahu juures on üsnagi tavatu ning taolised erandid tooks ehk praegusesse praktikasse muutusi.

LENNE KONTORIRUUMID TALLINNAS — žürii poolt ära märgitud

Äramärkimist väärib büroo eriline interjöör, mis on muutnud algselt kõleda tööstusruumi koduseks ja väga mugavaks kontoriruumiks. Lisaks mõjub kunstpuude kasutamine ruumis loomulikuna. Kontoriruumide arhitektuurse lahenduse töötas välja Jan Skolimowski arhitektuuribüroost KAMP Arhitektid, ehitas Sumer Ehitus.

Arhitekt Jan Skolimowski: Eesti lasteriiete kaubamärk LENNE uus kontor on rajatud endisesse nõukogudeaegsesse tehasehoonesse. 1100 m2 ruum on enamjaolt üks suur tühi saal, mille kõige kõrgem ruumi osa on 8 m kõrge. Tellija soovis, et uus lahendus lõhuks suure ja kõleda ruumi ning tekitaks juurde hubasust. Meie soov oli luua omanäoline maastik, mis erineks vanast ruumist nii vormi kui ka materjali poolest ning oleks nii seal töötajatele kui ka külalistele inspireeriv. Nagu iga projekti puhul — soovime luua midagi omanäolist, mis oleks meile huvitav lahendada ja hiljem ruumikasutajatele inspireeriv. Katsume end mitte korrata ja igas projektis midagi uut luua.

Kogu projekteerimise ja ehitamise protsess oli asjalik, see tähendab rahulikku kaalumist, ehitajaga kitsaskohtade arutamist ja katsetamist ning parimate lahendusteni jõudmist. Paindlik ja usaldusel põhinev koostöö kajastub ka lõpptulemuse näol. Ehitamise käigus tuli ette ka muudatusi, kuid see on loomulik osa iga objekti puhul. Need muudatused ei olnud kontseptsiooni muutvad ja tegid pigem lõpptulemuse kvaliteetsemaks. Oluline on kvaliteetne teostus. Ja see kahtlemata õnnestus tänu oskuslikele projekteerimis- ja ehitusmeeskondadele.

Keerukat oli palju, enamik neist tehnilised küsimused. Näiteks kuidas luua normaalne kliima ruumile, kus on kubatuuri kolm korda rohkem kui tavaline bürooruum vajab. Või et kuidas puit hakkab toimima seal ruumis, sest seda on niivõrd suur maht. Konsoolsed katused siseruumidel olid eelkõige pähkliks konstruktorile.

Puitu kui ehitusmaterjali suhtun väga positiivselt. See on meie üks lemmikmaterjale, mida proovime salamisi igasse projekti lisada. Lenne puhul on ta üks oluline materjal, mis tooni annab. Puit on taastuv loodusresurss, mis teeb ta keskkonnasõbralikuks materjaliks. Iga projekt, kuhu me saame puitu lisada, on teatud mõttes heategu meie ühisele keskkonnale. Teistpidi on puit materjal, millel on nii mitu nägu. Olenevalt viimistlusest, vormist, jne. Alles õpime teda tundma. Ja ma arvan, et see tee on veel pikk, kuni me temaga täiesti sina peal oleme.

Tunnustus on alati hea ja tore, kui seda professionaalide poolt avaldatakse. Me oleme igatahes tänulikud. See tähendab, et meie töö läheb kellelegi korda. Et järelikult me suudame luua midagi, mis ei jäta külmaks.

ERAMU KABERNEEMES — žürii poolt ära märgitud

Žürii tunnustab Kordoni teel asuvat eramut põneva saematerjali jääke ärakasutava fassaadilahenduse eest. Eramu arhitektuurse lahenduse töötas välja Vahur Sova arhitektuuribüroost Teigar Sova Arhitektid OÜ.

Arhitekt Vahur Sova: Aluseks oli maja funktsionaalse skeemi kujundamine. Skeem peab toimima laitmatult. Kuidas asetseb maja krundil, selle sissepääsud ja tubade asetused. See sõltub ligipääsust, ilmakaartest, vaadetest — praegusel juhul merest. Vaated merele avanevad ida suunas, reljeef langeb samuti ida suunas. Omavahel tuli suhestada terrass, mis ideaalis asetseks edelaküljel, auto varjualune ja vaated merele. Otsustasin avada elutoa klaasseintega lõunasse ja kadreeritud merevaated teha väiksemate akendega. Tuli päris hästi välja — toas on nagu meremaalid. Igas toas on n-ö looduslik meremaal. Uskumatu, kuid minu meelest annab see parema efekti, kui kogu sein on klaasist. Terrass on tuulte tõttu ümbritsetud lapatavate rõduklaasidega, üleminek elutoalt terrassile on märkamatu ja tinglik. Päikesekaitseks on ülemine osa võreline. Reljeef lubas paigutada sauna ja saunaterrassi elutoa alla. Nende ühendamiseks tekkis kaldtee.

Arhitektile on tähtis hoone sobivus ümbrusesse, väline vorm. Selle kujundavad hoone maht, selle morfoloogia ehk kuju ning materjalid. Külakeskkond soosib väikest mahtu. Reljeef lubas peita ühe korruse maa sisse. Autovarjualusest kujundasin eraldi mahu. Hoone kuju võiks olla kõige õigem arhetüüpsena, viilkatusega. Sellest vanast kalurikülast on käinud üle 50 aastat nõukogude aega ja jätnud oma jälje. Sellest inspireerituna otsustasin kasutada palju ja mitmekesiseid materjale. Räme, viimistlemata puit, räme betoon ja plekk. Hoone oleks justkui ehitatud käepärastest materjalidest.

Betoonkonstruktsioonid olid selle objekti puhul keerukad. Täiesti ootamatult osutus kalliks ja keerukaks ka puitvooder. Ise arvasin, et teen lihtsa ja odava. Puitu kui ehitusmaterjali suhtun väga hästi. Kui tegemist on väiksema majaga — ühepereelamuga –, siis meie tingimustes oleks puit kõige õigem materjal. Nii kandvates konstruktsioonides kui ka välisviimistluses. Probleem on muidugi ilmastikukindlusega — kas kogu aeg hooldada või projekteerida juba kohe kulununa.

ERAMU NÕMMEL — Arcwoodi liimpuidu eriauhind

Žürii hinnangul on Nõmmel asuva ristkihtpuidust eramu puhul saavutatud lihtsalt ja taskukohaselt väga kvaliteetne tulemus — sümpaatne arhitektuur, hea ehituskvaliteet ja energiasäästlikkus. Veel on kõik ristkohtpuidust pinnad hoones eksponeeritud ja vaadeldavad, samuti on ristkihtpuidu jääke ära kasutatud hoone sisustuses. Eramu arhitektuurse lahenduse töötas välja arhitektuuribüroo SKAD Arhitektid OÜ, ehitas Swiss Property AS.

Arhitekt Sten Ader: Üldjuhul algab iga elamu lugu asukohast ja tellijast, see projekt on mul ilma igasuguse tellija ja otsese vajaduseta juba aastaid laagerdanud kuskil erinevatel paberinurkadel. Olen juurelnud nn optimaalse elamismooduli üle. Kuidas ehitada maja, mis rahuldaks suurema osa perede vajadused, mida oleks lihtne kättesaadavatest materjalidest ehitada, kuid et maja oleks hiljem ka lihtne majandada ja pidada. Kuigi see elamu on olemuselt väga lihtne ja praktiline, võiks isegi öelda askeetlik, olen sellesse pannud aastatega kogunenud kogemuse. Et elamu kerkis just nüüd Nõmmele, on pigem erinevate asjaolude kokku langemine. Klient leidis kitsa ja väikse krundi, kuhu oli just vaja sellist kompaktset funktsionaalse maja projekti. Täpselt sellist, mis mul juba pikemat aega peas vormunud oli.

Maja pole klassikalises mõttes ehitatud, vaid pigem toodetud. See on rohkem loodusesse kokku pandud konstruktor, mis on koostatud ristkihtpuidust elementidest. Ristkihtpuit võimaldab väga täpselt modelleeritud elementidest maja koostada umbes nii, nagu oleme harjunud mööblit kokku panema. Seetõttu oli ehitusperiood väga lühike, kokku umbes neli kuud.

Eeltoodetud maja juures on väga oluline kõik detailid juba projekteerimise staadiumis läbi mõelda. Eesmärk oli maksimaalselt suur osa tööd tehases juba eeltoota. Seina elementidele sai tehases lisatud elektrisüsteemid, uksed-aknad, isolatsioonimaterjalid jne. Selline lahendus hilisemateks muudatuseteks väga palju ruumi ei jäta.

Kõige olulisem on selle aja puhul innovatsioon ja uuenduslikkus. Minu teada on see esimene maja Eestis, mille konstruktsioonid on tehtud täies mahus ristkihtpuidust. Kõik konstruktsioonitüübid olid meie jaoks uudsed, kõik sõlmed ja ühendused tuli esimest korda lahendada. Eramu oli Swiss Property suurepärasele meeskonnale nn pilootprojekt ehk väike katsejänes enne palju suuremaid väljakutseid. Kokkuvõtteks võib öelda, et see väike eramu on millegi suurema algus.

Puit kui ehitusmaterjal teeb tänu digitaalsetele tehnoloogiatele suurt comeback’i. Ükski teine materjal ei võimalda sellise täpsusega eeltoodetud elemente toota. Tänapäevane maailm on väga kallis ja arvan, et puidul on suur tulevik arhitektuuris ja ehituses. Peale selle on puit looduslik taastuv materjal.

Auhinna võit tähendab eelkõige seda, et oleme õigel teel. Meie töö avaldas muljet ka oma eriala spetsialistidele. Kõige olulisem, et tänu sellistele auhindadele saavad väikesed, kuid olulised projektid tähelepanu. Loodan, et meie õnnestumine annab inspiratsiooni paljudele arhitektidele ja inseneridele ning julgustab puitu kasutama ja katsetama.

Artikkel ilmus esimest korda Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 30. novembril 2016.

Meenutame ka 2015. aasta võidukaid objekte — Vaata, kellele andis auhinna president ja kes oli publiku lemmik

moodnekodu.ee


Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODNE KODU viimased uudised