Huumoriga kujundatud soklikorrus, kuhu ei paista kunagi päike
Otsus rajada kodu sajandivanuse ärihoone keldrikorrusele sündis puhtast mugavusest. Samas majas restoraniäri ja kaupluseid haldav noor pere soovis, et nende kodu asuks töökohale võimalikult lähedal. Peale keldri ei olnud majas aga ühtegi vaba pinda, kuhu oma pesa punuda. Et pereisa oli juhtumisi arhitekt ja disainer, ei tehtud korteri võimalikust asukohast probleemi.
Korteri puudused muudeti nutikate lahenduste abil omamoodi eelisteks. Et elamisse päevavalgust ei satu, seadistati iluakende taha naturaalset valgust ja päikesetsüklit imiteerivad taimeriga valgustid, mis lülitavad end sisse ja välja päikesetõusu ja -loojangu järgi. Kui vanematel tekib soov nädalavahetusel pisut kauem voodis lesida, programmeeritakse "päeva algus" hilisemale kellaajale lootuses pere pisemad liikmed "ära petta".
Elamises on auga esile toodud vanale majale omased kiviseinad. Ka ventilatsioonisõlmed ja veetorud on leidnud väärika koha, lisades interjööri industriaalset hõngu.
Juurde ehitatud vaheseinad on võõbatud helesiniseks, et kompenseerida puuduvat taevasina.
Korteris on kolm magamistuba ja üks vannituba. Sisustuses leidub nii taaskasutust kui ka uusi asju, mille maitsekat kooslust on vürtsitatud veidi ebatavalise huumorimeelega. Tualettruumi ehib kirbuturult leitud portree tundmatust vanadaamist, mille peale pere pisipoeg keeldus alguses ruumi kasutamast. Pääsu muidugi lõpuks polnud...
Kiiksuga kunstiteoseid leiab peaaegu kõikidest ruumidest. Erandiks ei ole ka magamistuba ega köök.
Korteris on esindatud põnev popurrii eelmise ja üleeelmise sajandi mööblikunstist. Ei leidu vist ühtegi ajaloolist stiili ega voolu, millele elamises vihjatud poleks.
Praegu elab perekond Balil ja nende Ameerika Ühendriikides Provos asuv kodu saab üürida majutusportaalist Airbnb.
Arhitektist pereisa teisi põnevaid projekte vaata SIIT.
Fotod: Christine Armbruster
