Vaata vähestelt säilinud piltidelt, mida imelist mõisnikud toona omasid ja kuidas neid suursuguseid kodusid sisustati!

1. Alatskivi loss, fotod ca aastast 1910

1885. aastal valminud mõisa kunagisest interjöörist leiab üheksa põlvkonna jooksul kogunenud mööblit rokokoost ampiiri ja historitsismini. Ja muidugi suurel hulgal kunstiteoseid, hõbedast ja portselanist lauanõusid. Perekond Nolcken lahkus Eestist 1920. aastal Saksamaale Pöringi lossi Pitzlingis, kus kaasa võetud varandust ka pikka aega säilitati. Praaegu asuvad kunagiste mõisnike säilinud väärisesemed Saksamaal Lüneburgis asuvas Ida-Preisi muuseumis.

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:328 F 17644.

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:328 F 17647

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:328 F 17653

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:328 F 17645

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:328 F 17646

1944. aastal hävinud Raadi mõisa ajalugu ulatub suisa keskaega, kui hoone kuulus Tartu linnale. Kirju minevikuga mõis on kuulunud erinevatel perioodidel poolakatele, rootslastele ja sakslastele. Mõisa on valitsenud ka Katariina I, kelle vahendusel jõudis see läbi mitme omaniku von Liphardite aadliperekonnale, kellelt pärineb ka 20. sajandi alguse sisekujundus. Von Liphartide valduste ja jõukuse kasvades sai nende Raadi mõis üheks suursugusemaks mõisaks kogu Lõuna-Eestis.
Mõisa interjööris torkab silma erakordne kunstikogu. Suurem osa mõisa ruumidest olidki mõeldud selle hoiustamiseks.

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:406 F 17712

Foto: Eesti Ajaloomuuseum,AM 13741:406 F 17711

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM 13741:406 F 17710

Kukulinna mõisa on esmamainitud 1553. aastal, kui mõisa omanikeks olid von Löwenwoldid. Ala-tes 17. sajandi lõpust vahetas mõis tihti omanikke. 19. sajandi teisel poolel ehitati vana puidust härrastemaja ümber neogooti stiilis suvitusmõisaks. Paljud detailid on laenatud inglise tuudorstiililt. Luksuslike detailidega kaunistati nii järvele avanev saalikorpus kui ka tagaveranda, ühekorruseline vanem osa sai lihtsama kujunduse. Hoones on säilinud 19. sajandi teisest poolest pärinev ruumistruktuur ja pearuumide historitsistlikud interjöörielemendid.

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5634:21

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5634:22

Üks vanematest Eesti mõisatest kuulus Uexküllide suguvõsale. 1775. aastal ehitatud praeguse mõisahoone vestibüüli seinas asuvad kaks marmorist bareljeefi, mis on legendi järgi pärit iidsest Pompei linnast.

Allikas: Blogi

Hoone väärikast interjöörist on säilinud vaid mõni üksik foto.

Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 44618:2

LOE VEEL:

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid