Terrassilaudade valik on tänapäeval meeletult suur ja saadaval on ka täiesti siledad laudu, samas levinuim variant on ikkagi ühelt poolt rihveldatud terrassilaud. Rihvelduse mõte on vähendada lauas tekkivaid pingeid ja lõhenemise ohtu.

Kuigi sooneline pool võib vähem jala all libe olla, siis kipub soone vahele tolmu, mustust ja vihmavett kogunema ning väga kitsad sooned võivad ajapikku hakata pindu ajama. Sile pool võib aga vihmaga muutuda äärmiselt libedaks ja lausa ohtlikuks. Kumb pool siis ikkagi üles panna?

Isegi kogenud ehitusmehed võivad olla selles osas eriarvamusel - mõni arvab, et soontesse kogunev vesi ja niiskus hakkavad puitu mädandama, teised jälle peavad seda liialduseks. Õiget vastust tasub pigem otsida tootjapoolsetest juhistest ja lähtuda konkreetsest tootest ning isegi puiduliigist.

Paigaldusel on kõige tähtsam jälgida puidusüdamiku asetust. Männist terrassilaudade paigaldamisel tuleb jälgida, et laua südamiku pool jääks pealmiseks pooleks. Laudise kuivamisel kaardub puit ristisuunaliselt, kumerusega ülespoole. Kuusest terrassilaudade puhul on olukord vastupidine — tuleb jälgida, et südamiku pool jääks allapoole.

Näide tootja joonisest.

Puumarketi puidu ostu- ja arendusjuht Kristo Teinbas ütleb, et nende valikus on immutatud kujul ainult männipuust terrassilaudu ning selle materjali puhul peab südamikupool jääma ülespoole ja seda peab tootja ka tootmisel jälgima. Teinbasi sõnul on tootjapoolses juhises rihveldatud pool mõeldud kasutamiseks üleval pool. „Osadele ehitajatele on jäänud mulje, et pannes rihveldatud poole alla, on see hea tuulutuse tagamiseks. Tegelikult on tänapäeval on olemas tuulutuse jaoks kõikvõimalikud moodsad vahendid - spetsiaalsed ühutusribad, klambrid, klotsid, jne.“ Seega on õigem soonega pool ülespoole seada ja tuulutuseks kasutada selleks mõeldud vahendeid.

Loe pikemalt terrassiehitusest ja levinumatest vigadest artiklis Kuidas ise terrassi ehitada ja milliseid vigu vältida?