Kuidas ise terrassi ehitada ja milliseid vigu vältida?
Terrassi ehitamise näol ei ole tegu sugugi kontimurdva tööga. Kui olemas on elementaarsed tööriistad, võib terrassi püsti panna üsna madala eelarvega ja ühe nädalavahetusega. Nagu iga töö, algab ka terrassiehitus planeerimisest. Esmalt tuleb leida sobiv asukoht ja teha vajalikud kalkulatsioonid, kui palju materjali on vaja osta. Mis puutub asukoha valikusse, siis on iseenesestmõistetav, et tuleb arvestada ilmakaarega. Võimalusel rajada terrass ka tuulevaiksesse kohta, kus on mõnus istuda. Mõne maja juurde kuulub lausa mitu terrassi — on koht, kus hommikupäikese käes kohvi juua ja on nn “õhtuterrass”, kus viimaseid päikesekiiri püüda ja grillida. Kui mitut terrassi teha ei saa, siis tasukski mõelda, kas terrassi on vaja kasutada rohkem hommikupoolsel või õhtusel ajal.
Vundamendi ja tugiraamistiku rajamine
Kuna meie kliimas ei saa terrassi otse maapinnale rajada, siis algab töö vundamendi ehitamisest. See peab olema piisavalt tugev, et terrassi ning sellele langevat koormust kanda. Vundamendi ehitamine on terrassi puhul sageli kõige suuremaks kuluartikliks. Reeglina ehitatakse terrassi vundament allapoole külmumispiiri (1,2m), et välistada külmakergete oht. Eriti oluline on see savise pinnase puhul, kus tuleks maapinna külmumispiirist sügavamale paigaldada tugipostid. Tugipostiks sobib pea igasugune plastikust toru (nt ventilatsioonitoru), mida annab mugavalt betooniga täita. Betoonist valatud vundamendi post armeeritakse keermestatud latiga, millega on hea kinnitada omakorda terrassi vundament terrassi karkassi külge.
Liivasele ja stabiilsele pinnasele on kõige lihtsam ehitada vundamenti kergplokkidest, näiteks fibo plokkidest. Kui terrassi aluspind on kruusa või killustikuga ära täidetud ja tihendatud, siis võib vundament toetuda otse stabiilsele kruusa või killustikalusele.
Kergplokkidest vundamendi valiku kasuks räägib ka ajaliselt säästlikuim lahendus. Valmis plokke on mugav paigaldada ja sobivasse mõõtu lõigata ning ploki enda külge on mugav terrassikarkassi kruvide ja nurkadega kinnitada.
Kindlasti tasuks jälgida olenemata vundamenditüübist, et maapind oleks aluskonstruktsiooni ümber väikse kaldega, et terrassi alla sattuv vesi saaks ära voolata. Terrassi alla seisma jääv vesi kahjustab aluskonstruktsiooni ja laudist.
Põnevaks lahenduseks on ka reguleeritavad terrassijalad, mis annavad võimaluse rajada stabiilset terrassi ebatasasele pinnale. Sellise lahenduse tarvis ei ole vaja ka nii kapitaalseid pinnase- ja vundamendi ettevalmistustöid planeerida. Terrassijalgade eripära peitub suures koormustaluvuses (seda kuni 800 kg alusposti kohta) ja reguleerimisvõimaluses. Terrassijalgu on võimalik reguleerida alates 17 mm kuni 1 meetrini, kasutades selleks erinevate kõrgustega jalgu ning pikendustarvikuid.
Vundamendi peale ehitatakse prussidest tugiraamistik, mille vahele lähevad roovid, kuhu kinnitatakse hiljem terrassilauad. Nagu ka terrassilauad, peavad roovid olema immutatud puidust, sest vastasel juhul võivad need paari aastaga läbi mädaneda ja terrass hakkab vajuma.
Terrassi aluskonstruktsioonina kasutatakse üldiselt prusse ristlõikega 50x100 või 50x150 mm. Vastavalt valitud prussi ristlõikele tuleb need toestada väiksema ristlõike korral iga meetri tagant ja suurema ristlõike korral iga 1,5 meetri tagant. Kui prussid toestada suurema vahega, võib terrass hakata läbi õõtsuma. Prusside kaugus üksteisest peaks jääma 400-500 mm vahele.
Vundamendi pealisehituse puhul peab kindlasti jälgima, et terrassi puitosad mingil juhul vastu maapinda ei puutuks ning et ka raamistiku alt saaks õhk läbi käia. Vastasel juhul hakkab puit niiskuse toimel kiiresti mädanema.
Terrassilaudade valik
Järgmiseks etapiks saab terrassilaua valimine ning suures osas on see juba isikliku maitse asi ja sõltub rahakoti paksusest. Enamasti valitakse kas soodsam männi- või kuuselaud, kuid veelgi parem valik on meie kliimas ilmastikukindel Siberi lehis. Viimane on tänu oma tihedale puidustruktuurile ja vaigurikkusele ilma täiendava töötluse või viimistluseta välistingimustes väga vastupidav, kuid ka lehise hind on kuusest või männist oluliselt kõrgem.
Männi või kuuselaud peab olema ilmastikukindlaks töödeldud — kas siis immutatud või kuumtöödeldud ning kindlasti rihveldatud ehk soonilise pinnaga. Harilik töötlemata laud mädaneb välitingimustes mõne aastaga ning laua sile tekstuur muutub vihmaga libedaks. Kindlasti tuleb terrassi paigaldades õliga ilmastikukindlaks immutada ka laudade saetud otsad.
Kuumtöödeldud terrassilauad on käinud läbi spetsiaalse termoahju paarisaja kraadisest kuumusest, mis sulgeb puidu poorid ning teeb materjali vastupidavaks. Kuumtöödeldud puit peab immutatud puidust kordades kauem vastu, kuid on oma hinnalt ka mõnevõrra kallim kui immutatud puit.
Sile või sooneline pool üles?
Tihti vaieldakse, kumb pool on õige — kas sooned üles või alla. Sooni ehk rihvedatud poolt üles paigaldades on libisemisoht väiksem. Samas koguneb soone vahele tolmu, mustust ja vihmavett ning väga kitsad sooned võivad ajapikku hakata pindu ajama. Sile laud võib aga vihmaga muutuda äärmiselt libedaks.
Üldiselt kehtib ka reegel, et paigaldusel jälgitakse puidusüdamiku asetust. Männist terrassilaudade paigaldamisel tuleb jälgida, et laua südamiku pool jääks pealmiseks pooleks. Laudise kuivamisel kaardub puit ristisuunaliselt, kumerusega ülespoole. Kuusest terrassilaudade puhul on olukord vastupidine — tuleb jälgida, et südamiku pool jääks allapoole.
Laudise paigaldamisel on soovitatav laudise ja aluskontsruktsiooni vahel kasutada 6 mm paksust kummiriba, mis aitab puidul paremini kuivada ja väldib hilisemaid niiskuskahjustusi. Kummiriba aitab kompenseerida ka puidu mängimisest tulenevaid kahjustusi ja aitab ära hoida kruvide lõikumist laudise ja aluskonstruktsiooni kokkupuutepinnal.
Kinnitusvahendid olgu ilmastikukindlad
Kõige levinum ja ilmastikukindlam viis on kinnitada lauad kuumtsink peitpeaga naeltega mõõdus 2,8×75 mm, kuid selleks tööks on olemas ka spetsiaalsed kruvid. Kindlasti tuleb laud kinnitada iga alusroovituse prussi külge. Kuumtsink nael on piisavalt kare, mis ei anna järele ka puidu kuivades. Kindlasti ei tohiks siin kasutada kipsi-, külmtsink- või kollased tsingitud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ega pea välitingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vastu. Samuti kipuvad need korrosiooni tõttu laudise välimust rikkuma.
Veelgi esteetilisema tulemuse saab kinnitades terrassilauad alusraamile klambritega. Nii jäävad laudise kinnituskohad varjatuks. Sõltuvalt klambri tüübist on terrassilaua küljele freesitud spetsiaalne soon, millega klamber hoiab laudist aluskonstruktsiooni küljes. Kuna terrassilaua kinnitusklambreid on erinevaid, siis terrassi paigalduse ajal tuleks kindlasti tutvuda kinnitusklambritega kaasas oleva juhendiga. Terrassilaua profiili ja klambrit kokku sobitades peab veenduma, et klambri tiivad ulatuksid soone põhjani. Klambreid, mis jäävad lauda hoidma ainult soone servadest, kasutada ei tohi. Nii ei kinnitu laudis korralikult ja laua servad võivad kahjustuda, mistõttu tulevad terrassilauad lahti.
Ühe moodusena on võimalik kasutada ka terrassilaua külge altpoolt kinnituvaid klambreid. See kinnitusviis tagab ilma näivate kinnituskohtadeta paigalduse ja võimaldab kasutada ilma küljesooneta terrassilauda. Sel juhul kinnitatakse klamber kruvidega terrassilaua alumisele küljele. Järgmiseks pööratakse laud ümber ja asetatakse paika. Seejärel kinnitatakse klamber terrassilaua ühe külje poolt aluskonstruktsiooni külge. Sellise kinnitusviisi puhul ei pea kasutama aluskonstruktsiooni ja terrasilaudise vahel kummiribasid, sest õhuvahe on tagatud.
Artiklis on kasutatud Puumarketi materjale / Ha Serv paigaldusjuhendit.
