Õed Kertu-Kadi ja Silvia kirjeldavad Austraalia jõule kui tohutut grillipidude hooaega, ainult et šašlõki asemel pannakse lauale enamasti mereannid. Et kuumus võib sõltuvast asukohast olla lausa tappev, siis midagi rammusamat väga süüa ei tahetagi.

Kohustuslikuks magustoiduks Austraallaste pidulaual on muidugi Pavlova kook. Multikultuurse riigina on arusaamad jõuluroogadest ja kommetest väga segunenud. Igas peres võivad need olla väga erinevad. Hea õnne juures võib mõnest poest leida isegi poolakate tehtud hapukapsast.

Silvia lisab, et kui Eestis on jõulud rohkem rahulik aeg ja suuremad pidustused toimuvad jaanipäeval, siis Austraalia jõule võikski mõnes mõttes võrrelda just jaanipäevaga. Jõulud on pidutsemise ja rõõmustamise aeg. Mis puutub kinkidesse, siis luuletusi ei loeta ja sokkide asemel kingitakse rannarätikuid. Kuuske ehitakse samamoodi nagu mujalgi maailmas — ainult et päris kuuse asemel on mõistagi tegu plastikkuusega. Piparkookide asemel müüakse gingerbread’i, mis on pisut teise maitsega, kuid palju eestlased küpsetavad isetehtud piparkoogitaignast päris õigeid, meie maitsemeele jaoks omasemaid piparkooke, ilma milleta jõulutunne kuidagi tulla ei taha.

Pere seltsis nauditakse jõululõunat 25. detsembril, mitte jõululaupäeval nagu eestlastel tavaks ja sedagi enamasti vabas õhus. 26. detsember on aga rahvuslik püha hoopis kriketimängu poolest, kui Austraalia kriketimeeskond astub võitlustulle Inglismaa, India või mõne teise riigiga. Melbourne’is toimuval sündmusel on kohapeal umbes 10000 paltvaatajat, teised jälgivad võistluse kulgu kodus teleka ees.

Idüllilisel Lord Howe’i saarel elava Anna jaoks on jõulud perega koosviibimise aeg ning tähtsal kohal on muidugi pidulik söömaaeg, mille tarbeks valmistatakse suurem osa toitudest ise. Ka austraallasest abikaasa pere kiidab “eesti maitsega” piparkooke, sest kes ütleks ära uuest ja eksootilisest maitseelamusest? Ka kohupiima ja hapukapsaid teeb Anna ise, sest muidu ei olegi jõululaual midagi erilist. Tänavu pani Anna oma aias kasvatatud kurgid (12 kilo!) sinepimarinaadi, et neid siis jõululaual nautida. Et jõulude ajal on mangod, virsikud, nektariinid, murelid, aprikoosid ja teised luuviljalised kättesaadavad, siis on ka jõululaual tihti puuviljasalatit. Banaanid ja papaiad tulevad oma aiast. Apelsine ja mandariine jõululaual ei näe, sest nad on talve viljad. Kuigi koloniaalmaana on Austraalias kalkun ja jõulusink küll tunnustatud, on jõululaud pigem suvehõnguline, sest on ju suvi.

Anna peres algavad jõulud enamasti 23. detsembril, kui külastatakse kiriku jõulukontserte ja -näidendeid. Saarel kus ta elab, on tugev kogukond — 24. detsembril ehitakse koos lastega randa üles seatud männipuu ja kell viis saabub sinna jõuluvana, kellel on kaasas suur koorem emade ja isade poolt kingikogumiskohta jäetud kingitustega.

Kõik saarel elavad lapsed ja turistide lapsed, kes parasjagu saarel viibivad, hõigataks välja ning kingitus võetakse enamasti vastu väga häbelikult ja isegi hirmuga, sest aukartus jõuluvana ees on suur.

25. detsembril on aga päev, kus ametlikult kinke avatakse ja seda traditsiooniliselt juba hommikul. Lõunal toimub pidulik söömaaeg pere ja sugulaste seltsis — tihti juhtub see muidugi vabas õhus, sest ilm on ilus ja nii on lihtsalt kombeks!

LOE LISAKS: