Sisearhitekt Katrin Kask: kuidas luua tervislik elukeskkond ja milliseid ohte kujutab kodu meie tervisele?



Sisearhitekt Katrin Kask: kuidas luua tervislik elukeskkond ja milliseid ohte kujutab kodu meie tervisele?
Foto: Shutterstock

Sisearhitekt Katrin Kask rõhutab, et lisaks kaunile sisekujundusele tasuks kodu juures tähelepanu pöörata ka materjalidele, mida ehituses ja siseviimistluses kasutatakse. Üha rohkem räägitakse nullenergiahoonetest ja kaasaegsetest materjalidest, selle taustal aga pööratakse vähem rõhku tervislikule elukeskkonnale. Millele siis mõelda tasuks, mida eelistada ja mida vältida, kui planeerid uut kodu või remondid olemasolevat?

Meie tervist ja üldist heaolu mõjutavad eelkõige toitumine, stress, uni, päikesevalgus, füüsiline aktiivsus, infektsioonid ja muud faktorid, aga ka meie elukeskkond. Katrin Kask soovitab enesele elukohta otsides mõelda nii ehitusmaterjalide kui ka mööbli valikule, aga ka kodu asukohale, ümbritsevale liiklusele ja sellega kaasnevale õhu- ja mürasaastele, samuti elektromagnetväljadele.

Energiasäästlikes majades on eriti tähtis hea ventilatsioon
Meie lähitulevik on liginullenergia hooned, Euroopas on arvestama hakatud CO2 emissioonidega ja tahetakse, et kõik hooned oleksid hästi soojapidavad. Eesmärk on mitte kütta välisõhku, mida oleme siiani üsna palju teinud ja seda printsiipi arvestatakse nii avalike kui ka eluhoonete puhul. Energiatõhusus ja hoonete hea soojapidavus tähendab ka seda, et eriti tähtsaks on muutunud korralik ventilatsioon. Vanemates hoonetes toiminud loomulik ventilatsioon on meil tänapäeval asendunud sundventilatsiooniga. Samas on maailmas ringiga tagasi jõutud loomuliku ventilatsiooni hindamise juurde, kuid see nõuab tõepoolest nupukaid insenerilahendusi ja korralikke arvutusi. Igal juhul on kodu valikul oluliseks küsimuseks hea ja toimiv õhuvahetus ning süsteemi lihtne hooldatavus. Lisaks ebapuhtale õhule võib kehv ventilatsioon põhjustada ka hallitust, mis on tuntud kui üks suurim kodu vaenlane. Ülioluline on õige ja asukohale vastav ventilatsioon radoonirikastes piirkondades, kus on vajalik ka keldriruumide hea isolatsioon.

Seotud lood:

Foto: researchgate.net

Loe veel

Vundament viitab maja probleemidele
Enesele kodu valides tasub pilk peale visata ka hoone vundamendile. Oluline on vee hea äravool, seetõttu tasuks maja juures otsida veemärke, mis viitavad üleujutustele või kehvale äravoolule. Kui keldriruum on rõske ja lõhnab hallituse järele, võib see olla märk halvast äravoolust.

Haige maja sündroom ehk milliseid materjale tasuks siseviimistluses vältida?
Mis puutub siseviimistlusse ja sisustusse, siis tasuks teada, et kahjuks eritavad mõned ehitusmaterjalid, mööbel ja vaibad erinevaid lenduvaid toksilisi ühendeid, mis on eriti halvad, kui need jäävad ruumi kinni suletud või ebapiisava ventilatsioonisüsteemi tõttu. Sellist nähtust kutsutakse haige maja sündroomiks. Õhusaaste siseruumides võib viia hingamisteede haiguste ja allergiliste reaktsioonideni, halvemal juhul aga tõsiste terviseprobleemideni. Formaldehüüdi emissiooniga seostatakse silma-, nina- ja kõripõletikke, lööbeid, hingamisteede haiguseid. Formaldehüüd on kantserogeen, viimast seostab meditsiin mitmesuguste kasvajatega.

Foto: Shutterstock

Formaldehüüdi ühendeid eritavad näiteks puitlaastplaadid, millega paljud armastavad katta oma siseseinu. Ohtlikud on nad seetõttu, et plaatides kasutatavad puidujäägid on kokku pressitud karbamiidformaldehüüdi sisaldavate sünteetiliste vaikude ja liimidega. Toatemperatuuril aurustub formaldehüüd õhku ja see võib hakata tekitama terviseprobleeme. Varasemalt on puitlaastplaate kasutatud ka aluspõrandate ehitamisel. Kuigi paljude majade ehitamisel kasutati möödunud sajandil toksilisi ehitusmaterjale, „hingavad” need aja jooksul välja ning ei kujuta endast praeguseks enam inimese tervisele märkimisväärset ohtu. Tänapäeval peetakse täielikult kõvenenud tsementpõrandat igati targemaks lahenduseks, see vajab vähe hooldust ja on hea aluspind nii põrandaplaatide kui puitpõrandate tarbeks.

Foto: Shutterstock

Samuti võivad formaldehüüdi emissioone tekitada ka puitlaastplaatidest ehitatud köögimööbel ja muud kapid-riiulid. Need on tavaliselt kaetud kas melamiini, laminaadi või vineeri spooniga, kuid mitte alati igast küljest korralikult kaetud. Mööbli puhul tasubki jälgida, et plaadid oleksid igalt poolt korralikult kaetud ja servatud, et mürgised ühendid õhku lenduma ei pääseks. Tänaseks on leiutatud ka pinnakattevahendid, mis vähendavad inimesele kahjulikke emissioone. Katrin Kask mainib, et õnneks on ka tootjaid, kes pressivad puitkiudplaate kokku uuel meetodil, suurema rõhu ja puidust endast leiduvate looduslike vaikude abil. Puitplaate või mööblit ostes tasuks seega uurida, mis meetodil see on valmistatud. Kiidusõnu jagab ta näiteks Pärnus asuvale Skano tehasele, kes kasutab tootmises uusi tervise- ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.

Soovitused, mida köögi planeerimisel arvesse võtta
- Pliidi kohal peaks kindlasti olema õhupuhastaja ehk korralik ventilatsioonisüsteem, mis tõmbab õhu majast välja
- Köögimööbel olgu võimalusel täispuidust või vähemalt selle riiulid-sahtlid metallist, näiteks liigutatavatest metallvõrkudest sahtlid ja riiulid on samas ka kaasaegne lahendus
- Köögis võiks olla vähemalt üks avatav aken
- Elektripliit on parim lahendus, seda eriti keemia suhtes ülitundlikule inimesele
- Uuemad elektrooniliselt süüdatavad gaasipliidid on paremad, kui vanemad tulega süüdatavad gaasipliidid
- Gaasiküttega seadmete puhul on soovitatav paigaldada ka vingugaasi andur

- Köögi nagu ka teiste ruumide interjööri tasuks värvida võimalikult tervisesõbralike LOÜ ehk VOC tähisega värvidega, mida leidub ka Eestis müüdavate suuremate värvitootjate valikus.

Toksilised tekstiilid
Kardinad, vaibad, diivanikatted ja pehmed pleedid, mida endale õhtuti telekat vaadates ümber tõmbame, ei pruugi olla sugugi nii süütud sisustusaksessuaarid, nagu seda seni arvanud oleme. Kõige kahjulikum materjal on polüester, mis on valmistatud sünteetilisest polümeerist, mis on toodetud dihüdroksükloriidist ja terftaalhappest. Akrüülist kangad põhinevad polüakrüülnitriidil ja USA keskkonnakaitseagentuur EPA hoiatab, et need võivad põhjustada vähki. Nailonit näiteks toodetakse naftast. Looduslikuks peetav viskooslõng on tselluloosi baasil toodetud, kuid enamasti töödeldakse seda naatriumhüdroksiidiga. Kodus tasuks vältida määrdumisvastaseid ja kortsumisvabasid mööblikangaid, mida on samuti eelnevalt ohtrate kemikaalidega töödeldud.

Foto: Shutterstock

Milliseid tekstiile võib usaldada?
Head tekstiilid on looduslikud — vill, siid, lina, puuvill, kanep ja kašmiir, kuid nendegi juures tasuks uurida, millega on tekstiile värvitud ja töödeldud. Ka naturaalseid materjale valides ei saa kunagi kindel olla, et neid ei ole parema vastupidavuse või kirkama värvi nimel tervisele ohtlike ainetega töödeldud.

Tuntud tapjad — asbest ja eterniit
Tervise Arengu Instituut on teinud asbesti kohta põhjalikke uuringuid ja Eestis kehtivad asbestiga töötamise ning ohtlike jäätmete käsitlemise seadused. Asbest on ohtlik jääde, mida tuleb koguda ja üle anda teistest jäätmetest eraldi. Vanemates paneelmajades asuvate korterite renoveerimisel toimetab aga igaüks omal käel, tihti teadmata, et seal võib leiduda asbesti.

Nõukogude ajal ehitati vanemad paneelelamud nii, et sinna tõsteti sisse juba eelnevalt asbesttsementpaatidest kokku monteeritud vannitoad, mis on kinnitatud teraskarkassile. Peamiselt leidub sellisel põhimõttel tehtud vannitube Tallinnas Mustamäel, Põhja-Tallinnas ja Tartus Annelinnas. Kui asbesti sisaldavad materjalid on kaetud, ei kujuta nad endast ohtu. Asbesti ohud ilmnevadki siis, kui omal käel seda puurima või lammutama minna. Katrin meenutab, et kui sama materjal tuli välja ühe hea tuttava Stockholmi elamus, siis evakueeeriti terve suur kortermaja, et vannitoad ümber ehitada. Meil aga inimesed ei teagi, et meil sellised vannitoad on. Seda teavad vaid toonased ehitusmehed ja insenerid, kellega on sisekujundaja konsulteerinud. Ettevaatlik soovitab ta olla vanemate majade vaheseinu omal käel lammutama asudes, pealegi on vanemates paneelelamutes kõik kandvad seinad ning tegelikult ei tohikski neid üldse lammutada.

Mis aitab siseruumide õhusaaste vastu?
Põhiline abimees on muidugi hea ventilatsioon. Ohtlike ühendite neutraliseerimisel saab abi ka toataimedest. NASA tellimusel tehti juba aastaid tagasi põhjalikke teadusuuringuid õhukvaliteedi kohta siseruumides leidmaks moodust, kuidas „kasvatada” värsket õhku kosmoselaevades. Teadlased tegid kindlaks, et mõningad toataimed puhastavad ja filtreerivad orgaanilisi lendavaid ühendeid, mida siseõhus leida võib.

Foto: Shutterstock

Näiteks on luuderohi ja tõlvlehik head neile, kes kannatavad hallituse põhjustatud allergia käes — see vähendab õhus hallituse osakesi. Ka sõnajalg, tups-rohtliilia, kuld-nõelköis ja havisaba on head õhupuhastajad ning absorbeerivad lenduvaid formaldehüüdi ühendeid. Jälle on moes mitmet sorti palmid, mis samuti puhastavad õhku kahjulikest lenduvatest ühenditest.