Muidugi ei saa öelda, et me selle kõik ilma pikemalt mõtlemata selja taha jätsime. Hirm ja kurbus vanast kodust lahkuda olid suured. Aga kuhu edasi? Kristiine linnaosa ahvatles peresõbralikkusega, mis ju tulevikus kindlasti oluline. Kalamaja muudkui kasvas ja kasvas ning on muutus aina populaarsemaks — meiesugustele loomingulistele hingedele ideaalne! Pelgulinn ka seal samas lähedal.. Või hoopis Pirita! Lahe kant ja nii mere ääres. Rääkimata Kadriorust, aga sealsed hinnad on jõukohased vähestele.

Kõik oleks olnud tore, kui südames poleks pitsitama hakanud üks väike auguke, mis sinna kord tekkis. Oma ülikooli teisel aastal elasin samuti Viimsis. Jagasin korterit kahe sõbraga ja õppisin armastama väikese koha võlusid: mul oli oma küla pood, oma park, oma bussipeatus, oma kohvik ja oma postkontor! Toidukohtade valik oli piiratud ja õppisin hindama neid väheseid kohti, mis olemas olid. Ja iga kord bussist maha astudes täitus süda millegi ilusaga — tundsin, et olen kodus. Mind tervitas tilgakese merelõhnaga segatud vaikus.

Suureks kaalukausi kallutajaks sai ka fakt, et vanemad kolisid lõplikult Tallinnast ära ja Viimsi on neile natukene lähemal. Väike vend käib Viimsi koolis ja nii oleks ju kõigile parem. Muidugi on siin ka korterid palju-palju soodsamad kui linnas ja sellisel viisil pääsesime laenust!

Oma otsus tuleb põhjalikult läbi mõelda, tasub kuulata ka teiste kogemusi, kuid nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Näiteks räägiti meile, et küll ikka sõidab kaua Viimsist kesklinna... Vastupidi, oleme enamasti kiiremini kodus kui enamik Mustamäel elavaid tuttavaid.

Seega soovitan piirkonna valimisel välja valitud piirkondades pisut jalutada ja märgata enda ümber toimuvat ja olevat — kas Sulle meeldivad need inimesed, kes seal elavad? Need lasteaiad-koolid mis seal asuvad? Kas piirkonna aura ja kodanike elurütm on Sulle sobilikud? Kas need haakuvad Sinu soovidega? Kas Sa tunned end hästi?

See on ju peamine, sest erinevalt ebakindlusest üürikorteris on päris enda kodu Sinu turvaline kindlus.

Järgmises postituses räägin sellest, kuidas täita tühajd seinad pildiraamidega nii, et oleks omamoodi ja huvitav!

* * *

Miramii blogi 1. lugu moodnekodu.ee-s oli "Noored kodu otsingul — linnakära asemel linnulaul". Loe SIIT.

Kui sinulgi on olnud huvitav tee kodu leidmiseni, siis kirjuta meile sellest ja lisa pildid. Saada need märgupealkirjaga "minu kodu" aadressil moodnekodu@delfi.ee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena