Aasta puitehitis 2015 võitjad on selgunud — vaata, kellele andis auhinna president ja kes on publiku lemmik

13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja. President Ilves ütles aasta puitehitise peaauhinna üleandmisel, et puitarhitektuur ja puidu kui omamaise taastuva ressursi kasutamine siinses ehituses annab Eestile näo ja omapära, mis seot meie kultuuripärandi ja elukeskkonnaga.

Žürii hinnangul täitis just biokatlamaja kõige enam võistluse eesmärki — ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.

Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. “Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine ja seda eriti konstruktsioonis kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,” kirjeldas ta. Peaauhinna võitja kuulutas välja ja peaauhinna andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks see, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt. “Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas Martin.

Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus.

Traditsiooni tõlgendamise eriauhind — kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu, Arhitektuuriklubi

Žüriile imponeeris väga uue hoonestuse valutu sobitumine piirkonna linnaehituslikku struktuuri. Tsaariaegsed kortermajad restaureeriti kinnistu esindushooneks ning kinnistule lisandunud kahest uuest korterelamust üks tõlgendab Tartule omast kahekorruselist kuuri ning teine tsaariaja traditsioone järgivat hoovielamut.

„Raitwood’i fassaadiauhind 2015“ — Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar, Arhitektuuribüroo Pluss

Ärihoone ise on ambitsioonikas — esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Žürii hinnangul on väga tänuväärne, et osa sellest ambitsioonikusest langeb ka heale puidukasutusele ning et niivõrd suuremahuline hoone on otsustatud „rüütada puidust ülikonda“.

„Arcwood’i liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11

Žürii tunnustab mitmekülgset puidu kasutamist nii konstruktsioonis, fassaadil kui siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma peakontoril on intrigeerivalt puidune kontseptsioon — vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile olles justkui põimitud okste vahele. Puidukasutus hoones on läbiv, julge ja kohati humoorikaski.

„UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ — spordihall “Ronimisministeerium”, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav

Žürii hinnangul funktsionaalset hästitöötav lahendus — puitkarkassil robustsed (kuid kvaliteetselt viimistletud) vineertahvlid. Esteetikalt veidi koopalik, mida toetab spordihalli funktsioon — pakkuda tehismaastiku (mägi-, kalju)ronijatele. Ronimismaastiku vormikeel on huvitav ning vineeri roll on lisaks esteetilisele väljanägemisele olla ka parim võimalik funktsionaalne lahendus.

Žürii poolt ära märgitud — eramu Nõmmel, arhitekt Martin Aunin

Tunnustamist väärib žürii hinnangul hoone uudne lahendus, kus hoone liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoonemahust väljapoole ning seega on kõigil nähtav ja jõuliselt eksponeeritud. Ära märgitakse ka ehitise väga kõrget ehituskvaliteeti.

Žürii poolt ära märgitud — suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi

Äramärkimist väärib traditsioonilise materjali (kimmid) ja moodsa arhitektuuri sümbioos. Maja on paigutatud diskreetselt metsa veeres oleva lagendiku serva. Hoone vaadeldav osa on lahendatud traditsioonilise elamu tüpoloogiat arvestades (viilkatus, mahuline suurus, seinapinna ja avade omavaheline proportsioon, traditsioonilised materjalid jms), samas siiski moodsalt, eriti detailides.

Publiku lemmik ehk Delfi Moodne kodu portaali hääletusvõistluse võitja — poiste puuonn Paides, Indrek Rooba

Arhitektuurselt lihtne ja modernne objekt tähistab murrangut mõtlemises. Ükski objekt pole liiga väike ega tähtsusetu funktsiooniga, et disainist puutumata jääda. Laste mängumaja ei pea olema magus ja muinasjutuline, ja hoopiski mitte disainvaba valmistoode. Ka laps tarbib disaini, miks mitte talle seda siis moodsas võtmes pakkuda. Võib arvata, et publikutki lummas funktsiooni ebatavaline vormistus, karge ja õdus.

Tänavu esitati aasta puitehituse võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Tulemused kuulutati välja Nordea Kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit — homse elukeskkonna võti”.

Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja.

Peaauhinda ning traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital, vineeri eriauhinda UPM-Kymmene Otepää, liimpuidu eriauhinda Arcwood ja fassaadiauhinda Raitwood.

• Aasta puitehitis 2014 auhinnatud finaliste näed SIIT.
• Publiku lemmik 2014 Kasetuka suvekodu kohta loe lähemalt SIIT.

Vaata galeriist ka 38 finalisti