Lihtsamast lihtsam Kasetuka suvemaja
Mis inspireeris just sellist projekti tegema? Kui kaua kulus aega ideest valmismajani?
Maja ei olegi tühjale kohale projekteeritud hoone, vaid on tegelkult “kontrolli alt väljunud katusevahetus”. Tegemist on 1930-ndate lõpul loodud sõduritalu ehk vapsitalu laudaga.
1980-ndate alguses asendati lauda endine laastukatus eterniitkatusega ja varasemasse lauta ehitati saun. Kui käesoleva aastatuhande alguses oli aeg uuesti katust vahetada, siis selgus, et vahetamist vajavad ka vanad palkseinad, mis olid täiesti läbi mädanenud. Õnneks olid vanad maakividest vundamendid taastamisväärilised ja nii tekiski mõte ehitada vanale laudale uus maja ümber.
Hoone puitkarkassist seinad toetuvadki olemasolevate ja ka juurdeehitatud maakividest müüride välimisele servale, vana mädanenud palksein jäi mõne ruumi siseviimistluseks. Kui juba uus katus oli niikuinii vaja teha, siis tekkis mõte, et katuse all võiksid olla ruumid, kuhu saaks magama heita ja sealt hakkas lumepall kasvama… Võiks ju olla veel kelder ja WC ja kööginurk ja kaetud terrass jne. Lõpuks juhtuski nii, et katuse vahetuse tulemusena sai maja peaaegu kaks korda suurem, kui oli endine laut. Ka 80-ndatel tehtud saun sai täiesti ümber ehitatud.
Igal juhul oli soov sinna kohta teha midagi sellist, millel oleks säilinud tuntavad arhitektuursed sidemed endise taluhoonega. Seepärast on majal jätkuvalt 45-kraadine katus, mõnusad räästad ja esimesel korrusel laudale omased kitsad madalad aknad, seinad ja katus on mõistagi puitviimistlusega.
“Katusevahetuse” algusest praeguseni on kulunud 7 aastat!
Kas tuli ette ka muudatusi?
Eks ta oli ikka üks mõnus loominguline protsess, kus nii mõnigi asi sai paberil mitmeid kordi läbi proovitud. Ehituse ajal suuri ümbertegemisi ei olnud.
Kui palju oli ette antud omanikelt ja kui palju saite vabalt tegutseda?
Tegutsemisvabadust piiras ainult väga kasin eelarve. Samas ärgitab see seda enam asju läbi mõtlema ja põnevamaid lahendusi leidma.
Mis oli põhiline selle projekti juures? Mis oli oluline?
Oluline on ikka säilitada või luua soovitud meeleolu. Endal peab olema põnev ja huvitav, siis tuleb ka tulemus. Mitte ainult selle projekti juures, vaid üleüldse on mul eesmärk püüda leida teid, mis viivad tulemuseni võimalikult lihtsamalt ja odavamalt, kuid samas esteetika arvel lõivu maksmata. See ei tähenda sugugi, et tuleks kasutada lahendusi, mis on enamlevinud. Tihti on nii, et olen püüdnud levinuimat ja lihtsaimat lahendust veelgi lihtsustada. Nii ka selle projekti juures — tuli pidevalt ja korduvalt läbi töötada ja mõelda, kuidas saaks esialgu loogilisena tundunud lahendust veelgi lihtsamaks teha.
Kas arhitektuur ja interjöör sündisid koos ja käsikäes?
Jah, nii arhitektuur, kui interjöör sündisid ühtses protsessis, kuigi mitte korraga ja samal ajal.
Mis oli projekti juures keerukat?
Iga asi siin elus on täpselt nii keeruline või lihtne, kui keeruliseks või lihtsaks inimene selle enda jaoks mõtleb. Ka väga lihtsa probleemi saab enda jaoks maailmakatastroofiks mõelda. Kuna töö oli huvitav ja hingelähedane, siis ei tundu probleemidele lahenduse otsimine vaevana.
Mida tähendab Teile kui arhitektile publiku lemmikuks valimine?
On ääretult tore, et konkursi korraldajad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo on koostöös portaaliga moodnekodu.ee võtnud vaevaks selline hääletus üldse korraldada, sest siiani sai laiem üldsus teada ainult preemia laureaatidest, kelle zürii on välja valinud ja teised konkursist osalejad on jäänud tähelepanuta. Nüüd on juba huvitav kasvõi seda oodata, kas enda ja žürii arvamus kattuvad.
Igasugune tunnustus on alati meeldiv ja innustab edasi tegutsema.
Arhitekt Karmo Tõra lisab tagasihoidlikuks jäädes, et muidugi on ühe foto põhjal valiku tegemise puhul väga suur roll ka sellel, kuidas on tehtud foto. Enamik publikust pole ju päris elus neid maju näinud... Siinkohal suured tänud fotograaf Terje Ugandile.
