Milliseid ehitustöid kohustab ehitusseadustik dokumenteerima, kui taotled kasutusluba?

 (2)
Milliseid ehitustöid kohustab ehitusseadustik dokumenteerima, kui taotled kasutusluba?
Foto: Unsplash

Kui plaanid ise suurema ehitustöö ette võtta ja taotleda ehitus- ja kasutusluba, siis tasub aegsasti tähele panna, et ka ehitamise käigus tehtavaid töid tuleb usinalt dokumenteerida ning täita ehitustööde päevikut. Ehitusseadus kohustab dokumenteerima kõiki ehitusluba nõudvaid ehitus- ja remonditöid — kuidas aga täpselt käib dokumenteerimisprotsess?

Ehitusloa vajadus sõltub sellest, mida ehitama hakatakse või mida ehitisega tehakse (rajatakse, laiendatakse, lammutatakse jne), lisaks kui suur ehitis on. Kui hakatakse ehitama elamut või seda teenindavat hoonet ehitisealuse pinnaga 0—60 m2 ja mis on üle 5 m kõrge, siis on juba ehitusluba vaja. Täpsemat teavet selle kohta saab vaadata Ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek:

  • püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
  • laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
  • rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
  • lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Nii et kui tahad ehitist lammutada, siis sellekski on vaja ehitusluba.

Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ja kui on taotletud ehitusluba ehitise laiendamiseks, siis annab see õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.

Seotud lood:

Kui kodu on valmis ehitatud, on järgmine samm kasutusloa taotlemine — see on ehitise omaniku seadusjärgne kohustus. Kõigil ehitistel, mis on pärast 30.06.1995. aastat saanud ehitusloa, peab pärast valmimist ja enne kasutuselevõttu olema kasutusluba või kasutusteatis ning ehitusdokumentatsioon. Kasutusluba antakse siis, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Kasutusluba taotletakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist ainult Ehitisregistrist.

Loe veel

Kasutusluba on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on taotletud ehitusluba. Kasutusluba näitab, et ehitatud hoonet on nüüd võimalik sihtotstarbe kohaselt kasutada, st ehitis on valmis ja ehitustegevus on lõppenud ja ehitatud on projektidele ning seadustele vastavalt. Kasutusteatist on vaja taotleda, kui ehitustegevuseks on esitatud ehitisteatis. Kasutusteatis näitab sarnaselt kasutusloaga, et ehitustegevus on lõppenud ning hoonet või rajatist on võimalik kasutada otstarbekohaselt.
See, millal on vaja taotleda ehitusluba ja millal on vaja taotleda ehitusteatist oleneb ehitatavast mahust ning seda on võimalik vaadata ehitusseadustiku Lisast 1.

Milleks üldse ehitustöid dokumenteeritakse?

Ehitamise dokumenteerimisega tuleb alustada kohe, kui on alustatud esimeste ehitusprojektis ette nähtud töödega, nt ehitise mahamärkimisega, ja seda tehakse reaalajas iga päev, mil ehitatakse.
Ehitusdokumentatsioon peab olema kättesaadav terve ehitamise ajal järelevalvet tegevale inimesele. Tagantjärgi ehitusdokumentatsiooni koostamine ei ole korrektne ega seaduslik.

Seadus ütleb, et ehitusdokumentidele kehtestatud nõuded peavad tagama ehitamise läbipaistvuse ja jälgitavuse ning selle, et mõistliku pingutuse ja kuluga saab tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning nende kasutamiseks ja korrashoiuks vajaliku tegevuse kogu ehitise kasutusea jooksul (§ 2.):

Ehitamise dokumenteerimisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest:

1) võimalus tuvastada kasutusloa taotlemisel või muul asjakohasel juhul ehitamise kvaliteet, asjatundlikkus, kasutatud ehitusmaterjalid või -tooted, kaetud ehitise osade, konstruktsioonide ja sõlmede nõuetekohasus ning vastavus ehitusprojektile, ehitise või selle osa ehitaja ning muud asjaolud, mis võivad mõjutada ehitamise ja ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
2) tagada võimalus ehitise kasutusaegseks kasutamiseks, käitamiseks ja korrashoiuks;
3) saada mõistliku pingutuse ja kuluga teavet ehitise ümberehitamiseks või laiendamiseks.

Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Ehitamise tehnilised dokumendid on:

1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
2) ehitustööde päevik, kus peavad olema kajastatud tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud ehitajad, kasutatavad seadmed, ehitustööde korralduse iseloomustus, järelevalve käigus tehtud märkused jne. Ehitustööde päevikut täidetakse iga päeva kohta ja see peab olema kättesaadav ehitusplatsil
3) kaetud tööde aktid, mis koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehitusetappidel. Sellised osad on näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, raudbetooni armatuur jne.
4) töökoosolekute protokollid;
5) teostusjoonised;
6) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;
7) ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid;
8) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;
9) ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus;
10) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid.
Ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine ei ole nõutav vaid väikeehitise ehitamise korral.

Ehitustööde päevik

(1) Ehitustööde päevikus dokumenteeritakse kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitusmaterjalid ja -tooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö, nagu näiteks ehitise geodeetiline mahamärkimine ning mulla- ja vaiatööd.
(2) Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse.
(3) Ehitustööde päevikusse kantakse:
1) tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed;
2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd;
3) järelevalve käigus tehtud märkused;
4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju.
(4) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku pidaja, omanikujärelevalve tegija ning ehitustööde dokumenteerimise aja andmete kaudu.
(5) Vajadusel kantakse ehitustööde päevikusse ettekirjutus või muu sissekanne eraldi, nagu näiteks ehitusmaterjali vastavussertifikaat, eritööde tegemise akt, töökoosolekute protokoll ja kaetud tööde akt, ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.
(6) Ehitustööde päevik peab olema kättesaadav asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil.

Ehitustööde päeviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev):

1. Ehitusettevõtja
2. Kuupäev
3. Ehitise nimetus ja asukoht / lepingu nr.
4. Ilmastik — kellaaeg / temperatuur /(tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi)
5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv)
6. Mehhanismid objektil
7. Tehtavad tööd, olukord objektil
8. Alltöövõtjad
9. Tellitud materjalid, seadmed, joonised
10. Vastu võetud materjalid
11. Muud märkused ja asjaolud
12. Kontroll ametiisikud, projekteeria, arhitekt, muud
13. Ametnike, tellija/omanikujärelevalve juhised
14. Koostatud aktid ja dokumendid
15. Nimed / Allkirjad

§ 15. Ehitamise dokumenteerimine

(1) Õigusaktis sätestatud juhul tuleb ehitamine dokumenteerida. Ehitamine tuleb alati dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik.

(2) Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.

(3) Ehitusdokumendid on eelkõige:

1) teostusjoonised;
2) ehituspäevik;
3) kaetud tööde akt;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid.

(4) Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) ehitamise dokumenteerimisele esitatavad nõuded;
2) ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded, täpsustades, millised dokumendid tuleb üle anda.

LOE LISAKS:

Millal võib ehitustöid teha omavoliliselt ja millisel juhul läheb vaja ehitusluba?

Plaanid oma maja ehitama hakata — kas teha ühe- või kahekorruseline?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare