AIADISAINER: kuidas teha kindlaks oma aia muld ja plaanida taimealasid

Vaata näiteid!

AIADISAINER: kuidas teha kindlaks oma aia muld ja plaanida taimealasid
Kollaaž. Fotod Merilen Mentaal

Aia kujundamine seostub enamasti eelkõige taimede ja muruga. Jah, taimed teevad aiast aia ja muru on meie suure aiatoa vaibaks. Tegelikult annab aiale selgroo ja raamistiku eelnev põhjalik planeerimine, kõva pinnaga alade ehitamine: terrassid, teed ja muud rajatised ning nendega paralleelselt tekkivad taimealad. Alati tuleks alustada just sellest põhjalikust, peaaegu arhitektuursest esimesest osast ja kui raamistik paigas, võib hakata tegelema taimede valimisega.

Taimi armastavale inimesele on see kõige magusam osa ja sel teemal tahakski veidi mõtteid jagada.

Sinu aed seab sulle reeglid, mängi nende järgi

Enne taimede valimist selgita välja, milline on su aia muld. Muld võib olla savine, liivane, turbane, kivine või kombinatsioon eelnevatest. Samuti saab ta olla happeline, aluseline või neutraalne. Oluline on ka see, kui hästi muld vett läbi laseb, kas ta on hea drenaažiga või jääb vesi mullapinnale mõneks ajaks pidama, on märg. Kasulik on teada ka mullapinna paksust või kihte, mis esimese 50 cm peal vastu tulevad. Savise mulla tunneb kergesti ära, kui keerutad vähest mulda sõrmede vahel ja suudad sellest väikese vorsti vormida. Kui see ei õnnestu ja muld laguneb näppude vahel, siis on tegemist pigem liivasema mullaga. Liivane muld on reeglina hea drenaažiga, kuid võib olla nii happeline kui ka neutraalne. Happelisele mullale vihjab näiteks läheduses kasvav männisalu. Kõrvenõgesed ja naadid annavad märku viljakast neutraalsest aiamullast, raudrohud pigem toitainetevaesemast mullast. Nende paljude võimaluste puhul on kõige olulisem siiski selgeks teha mulla olemus ja drenaaž, sest need määravad paljuski taimede valiku.

Loe veel

Seotud lood:

Kõrreliste pehme mere seest paistavad hästi välja tugevad värvilaigud nagu need esiplaanil olevad punased siilkübarad, taamal paremal perovskia ja kõrgel teiste kohal hõljuvad Argentiina raudürdi nupud. Pehmed kardinad, nupud ja küünlad ongi siin kasutatu.

Värvidest ja valgusest

Valgus määrab samuti taimede valikut. Tee iga taimeala puhul selgeks, kui palju see ala päevas päikest saab: on see päikseline, poolvarjuline või pigem varjuline. Pea silmas ka peamisi tuulesuundi. Samuti on hea teada ka külmataskuid — kohti, kust lumi kevadel kuidagi lahkuda ei raatsi.

Kui tingimused on kaardistatud, mõtle värvidele. Anna igale taimealale identiteet. Värvide võimalusi on palju, kuid alustuseks võid jagada värvid kaheks: pastelsed toonid ehk valge, roosa, sinine või soojad toonid ehk kollase, oranži, punase kooslused. Lilla on hea üleminekutoon, värv, mis seob neid mõlemaid. Pastelsed toonid mõjuvad kaugemal olevamana, annavad juurde avarust ja panevad hommikupäikest nautivad alad särama. Soojad toonid seevastu tõmbavad taimealad visuaalselt veidi lähemale, mõjuvad fookuspunktina ning naudivad eelkõige sooja õhtupäikest, mis neist kaunilt läbi kumab. Lisaks võid igale alale ka väikese värvikontrasti sisse tuua. Soojad toonid saavad hea kontrasti näiteks lillade ja siniste õitega, pastelses koosluses mõjub tõmbenumbrina purpurne toon.

Tugevad soojad toonid, nagu oranžid ja veinipunane, saavad mõju juurde läbi purpurse ja tumedama rohelise lehestiku.

Pastelne kooslus on õrn ja armas, see võib olla nii sinise eri toonides kui kaasata endasse ka valged ning roosad toonid.

Kollaste ja roosade segamine nõuab aga väga teravat silma, sest nendel värvidel on kõige rohkem külme ja sooje alatoone, mis ei pruugi alati kokku sobida. Alati on ka kindla peale minek ühevärviliste taimealade kujundamine.

Taimegrupid

Taimed saab jagada gruppideks, mida võiks ühes hästi kujundatud aias leiduda.

  • Puud
  • Põõsad
  • Püsililled
  • Kõrrelised
  • Sibullilled
  • Ronitaimed (ei pruugi igasse aeda vajalikud olla)
  • Suvelilled (vaid esimese aasta aukude täitmiseks ja terrassidele silmailuks, kui on jaksamist nendega tegeleda)

Põõsaste ja puudega kujundamisel mõtle lisaks nende vormile ka lehtele värvile. Kollaselehised põõsad mõjuvad tee ääres kutsuvalt ja suunavad pilgu edasi sinna, kuhu peaksid liikuma.

Püsikud vormide järgi

Püsililled ehk püsikud on väga suur taimegrupp, mille saab omakorda jagada vormideks:

  • Sarikalised ehk vihmavarju meenutavad õisikud
  • Küünlad
  • Nööbid ja nupud
  • Karikakralised
  • Sulgjad vormid ja kardinad

Kontrast võib olla ka mahedam nagu siinne kollase lühterpriimula ja helelilla kurekella kooslus.

Taimealad peaksid olema huvitavad ja igas taimealas võiks olla vähemalt 2–3 erinevat vormi, vt taimegruppe. Ühte vormi peaks olema pigem massina ja teine vorm või kaks võiksid lisanduda vähemas koguses. Oletame, et otsustad kasutada pigem laiuvaid, horisontaalset tasapinda tekitavaid taimi: raudrohud, kukeharjad jne, siis nende vahele võiks valida mõned küünlavormis taimed, mis suvel oma õieküünlad üldisest massist kõrgemale sirutavad ja pilgu endale püüavad.

Lisaks vormile on mitmetel taimedel ka põnev struktuur, näiteks mõne hosta või rodgersia veidi krobelised lehed, iiriste kitsad tugevad lehed kui mõõgad või hoopis pehmed, armsad ja karvased lehed nagu nõianõgesel. Struktuuriga taimed paiguta sinna, kus neid tihemini näed.

Hosta suur ja krobeline leht hoiab vähesed vihmapiisad endal suurendusklaasina peal samas kui ainuroog oma pikkade kitsaste ja siledate lehtedega poetab need tilgad endale mulda lisaniiskuse tarvis. Hosta laimiroheline leheserv seob end ideaalselt kõrrelise kollasega.

Alati ei pruugi otsustavaks saada õite värvus, seda võivad ka lehed teha. Värviliste lehtedega taimed (purpursed, sinakasrohelised, hallid, kollased, pruunid, mitmevärvilised) muudavad ala põnevaks läbi hooaja. Samamoodi mõjuvad värvilised okaspuud.

Esimene sõel

Kui tingimused on paigas ja värvid ning valguse aspektid selged, tee endale nimekiri võimalikest taimedest, mis sinu tingimustesse sobivad. Püüdlused mulla happesust oluliselt muuta või kuiva armastavat taime liigniiskes pinnases kasvatada annavad ainult tööd ja vaeva juurde ning ilus tulemus võibki jääda vaid unistustesse.

Plaani taimi selliselt, et igasse hooaega jääks midagi põnevat. Üks ala võiks olla vähemalt kahel aastaajal vaadeldav, parem veel kogu aiahooaja.

Jäta ka sügisesse põnevust. Kõrrelised on tänuväärsed just sügisel, ka mitmed püsikud, mis ei pruugi õitseda sügisel, kuid mille lehed värvuvad soojadesse kollastesse või pronksjatesse toonidesse.

Kuidas taimi paigutada?

Esimesena mõtle puudele. Puud annavad vajaliku, pea kohal oleva kolmanda mõõtme ja tekitavad hubasuse tunde. Puud võivad aiaruume mõtteliselt jagada, võivad olla eesaias saabujate tervitajad, aga kasvada ka aia tagumistel äärealadel, kus nad märgivad aiaruumi lõppu, andes veidi privaatsust ja mõjudes majesteetlikult. Puude ja ka kõikide teiste taimede puhul uuri välja nende lõppsuurus ning arvesta sellega, kui nad aias teatud kohtadele plaanid. Neile ja sulle endale peab aias piisavalt ruumi jääma. Puu valimisel kaalu läbi kõik tema plussid ja miinused: suurus, tüve värv või struktuur, lehtede värv ja selle muutumine, õitsemine ja viljumine. Kui ruumi on vähe, vali just selline puu, mis sulle kõige rohkem aasta jooksul silmailu pakub.

Põõsad peaksid aiaplaanile saama pärast puid. Põõsastega saad aladele anda mahtu ja massi, tõmmata piire ja muuta aia privaatsemaks. Põõsad võiksid olla ka püsikute alades, sest nende võrastruktuur jääb alles ka talvekuudeks. Kui armastad okaspuid ja nende erinevaid vorme, siis püüa valik teha paari-kolme sordi vahel ning vali neid pigem rohkem. Suur valik üksikuid, eriilmelisi põõsaid ei mõju paraku tervikuna. Mass ongi kujundatud aia võtmesõnaks. Pigem vali rohkem ühesuguseid taimi ja istuta neid massina, nii pääsevad nad õitsemise hetkel mõjule.

Vaata üle püsikute nimekiri ja tee otsus selle järgi, kas sul on rohkem vormi või värvi järgi valitud taimi. Sarnase värvivaliku puhul saad kasutada ka veidi rohkem eri vorme, sest värv teeb valikust terviku. Igal juhul plaani väikesesse taimealasse maksimaalselt viis sorti taimi ja suuremasse kuni kümme. Põhilisi taimi plaani suurema massina, fookuspunkte väiksemates kogustes. Fookuspunkte võib olla üks või mitu, kuid liiga palju on paraku liiga palju.

Hea oleks panna oma valitud taimed arvutis piltidena kõrvuti ning otsustada, kas neil on ühendavaid jooni või mitte. Ühendavaks elemendiks võivad olla sarnased lehed, õied või värv. Kõrgemad taimed plaani taha ja madalamad ette. Kui ala on mõlemalt poolt vaadeldav, siis võiks kõrgemad taimed jääda keskele.

Kui taimealad jäävad majast kaugemale aeda, siis plaani sinna pigem kõrgemakasvulised taimed, sest väikeseid taimi ei ole eemalt lihtsalt näha, nad ei anna efekti. Madalamate taimede ala võiks jääda pigem maja või terrasside lähedusse.

Mõned eri värvis ja kujuga tulbid ning laugud annavad sellele alale juba palju põnevust. Tundub väga rikkalik kooslus, varased lupiinid lisavad värvikontrasti.

Sibullilli too aeda julgelt ja massina. Sibullilled võivad olla kui julge pintslitõmme mõnes püsiku- või kõrreliste alas, ühes või kahes värvis, varasema ja hilisema õitsemisega. Nad võivad ka julged geomeetrilised ruudud ja ristkülikud moodustada, kuid paiguta nad viimasena, sinna, kus on teised taimed juba ees. Lihtsalt sibullille ala, kuhu hiljem ühtegi taime juurde ei kasva, ei ole mõtet teha. Kui siis vaid muru sisse neid tippida, kuid arvesta, et niita saad alles siis, kui sibullillede lehed on juba kuivama hakanud.

Toredat aiandust!

LOE VEEL:

Sisearhitekt Raul Tiitus: Kuidas kujundada välikööki?

Mängime kividega — 10 ideed sinu aeda!

Anna aiale põnev mõõde — kuidas kujundada nõlvaaeda

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised