Mõistatame, millises suunas meie kodude kujundus areneb, selgitame, miks eelistada plagiaattoodetele originaale, ja saame teada, miks muusika meie eluruumides niivõrd oluline on.

Kui tavaliselt tuntakse huvi, millised kolm asja üksikule saarele kaasa võtta, siis toon selle meie vestlusse teisel moel. Millisele kolmele esemele ruumis kõigepealt rõhku paneksite?

Esiteks valgus ja värv, kuna need sisearhitektuuri põhiomadused mõjutavad tervikut kõige enam ning detailide summa loob veenva terviku. Teisena keskenduksin ruumi materjalidele ja sisustuselementidele: eelkõige loodusliku puidu ja kivi dialoogile, millele sekundeeriksid nüüdisaegsed tehismaterjalid. Ja kolmandaks muusika, sest muusika on elu ja loob harmoonia.

Millele end ümbritsevas rohkem tähelepanu pöörate või mida eriliselt jälgite?

Suuremat tähelepanu pööran ehk asjaolule, kas interjööris on kasutatud plagiaate või originaale. Austan väga autorite ja tootjate originaalloomingut ehk intellektuaalset omandit, millele kulub disaineritel toote väljatöötamisel lugematu arv töötunde. Siiski otsustab keegi mingil eesmärgil sama toodet kopeerida, seda kehva kvaliteediga toota ja originaali pähe müüa — mõistagi madalama hinnaga. Siin võiks ühiskonna kollektiivses mälus rohkem eetika- ja moraalitunnet olla. Loojaid tuleb austada, väärtustada ja tunnustada. Ehk jõuab see teadmine kunagi ka sisustajate alateadvusse.

Millises suunas eestlase kodukujundus liigub?

See näib triivivat Skandinaavia disaini egiidi suunas, mille mõiste on tegelikult väga lai. Siia klassifitseerub nii funktsionalism kui ka modernism, rääkimata popist minimalismist, mida näiteks pealinna keskklassistumispiirkondade — Kopli, Kalamaja ja Pelgulinna — uuem põlvkond armastab. Tuleb tõdeda, et pigem sümpatiseerib rahvale funktsionaalne lihtsus kui täidlane disain. Mis peamine, see kõnetab ja loob kestliku dialoogi. Teisest küljest liigub rahva kodukujundus globaalsete megalinnade loft’ide suunas, kus ruumi, sisustuse, materjalide ja disainielementidega kokku ei hoita. Kellele priiskamine, kellele luksus. Fakt on see, et luksusega on lihtne harjuda, sealt väljuda aga keeruline.

Millised on teie arvates enam levinud vead interjööri planeerimisel? Mingi „reha”, mille otsa ikka ja jälle astutakse.

Siin on mitu tahku. Kodusisustust on võimalik plaanida nii ühekorraga kui ka tasapisi elemente ja detaile lisades. Kui korraga ära sisustada, ei jää enam mängimise ega muutmise ruumi. Järk-järgult sisustamine on aga loominguline protsess, mis muutub ajas koos sisustaja enda ja teda ümbritsevate inimestega. Seega on tulemus tihtipeale terviklikum ja läbimõeldum.

Nimetage kõnekas disainilooja. Kes ta on ja miks sümpatiseerib?

Viimase aja lemmik on Saksa tootedisainer Sebastian Herkner, kelle käekiri meenutab pigem suurt kunstnikku. Ta suudab vanadest ja klassikalistest toodetest — nagu Thoneti puidust tool (tool nr 118) — justkui uue ja värske teha, jättes tootele siiski algse hinge ja idee sisse. Tema kodulehekülge vaadates jääb pigem mulje, nagu oleks mõnele kunstinäitusele sattunud, kuigi kõik tooted on üliergonoomilised, funktsionaalsed ja kestlikud.

Sisustusstuudio Now asub Tallinnas aadressil Pärnu mnt 160. Sirvi kodulehte www.now.ee, uuri tegemisi Facebookis www.facebook.com/nowsisustus või jälgi Instagramis toimuvat www.instagram.com/now.ee.

LOE VEEL: