Kas kodu on pidevalt külm ja õhk niiske?

Liigniiskuse all kanntab enamik Nõukogude Liidu ajal ehitatud majadest. See pole aga alati nii olnud.

Paljudel sellistel majadel oli omal ajal niinimetatud loomulik ventilatsioon, mida võimaldasid majade kehv soojusisolatsioon ja hõredad aknad, mis lasid välisõhu tuppa ja siseõhu toast õue. Köeti palju, kuna soojus oli odav ja maja ise töötas nagu suur tuulekoda – tuul käis läbi hoone enda ja ka korterite.

Tänapäeval võideldakse soojuskaoga majade välisfassaade korrastades, soojendades ja aknaid plastakende vastu vahetades. Need on kõik väga head moodused soojuskaoga võitlemiseks. Kahjuks ei lahenda need tihti õhuniiskuse probleemi, vaid muudavad selle hullemaks.

Mitte ainult nõukogudeaegsed korterid

Liigniiskus ei küsi hoone ehitusaastat – seetõttu ei ole kaitstud ei vanade talude omanikud ega ka pärast nõukogude aega ehitatud korterid või eramajad. Eesti asukoht maailmakaardil tingib, et sademete hulk ületab aurumise. Meil sajab keskmiselt 550–800 millimeetrit ja keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83 protsenti. Praegusel aastajal on vastav näitaja 95 protsendi kandis. Arstid peavad sobilikuks õhuniiskuse tasemeks kodus 40–60%. Niikaua kui keegi ei leiuta viisi, kuidas kogu Eesti niiskustaset alandada, peame otsima liigniiskusega võitlemiseks abi õhukuivatitest.

Normaalsetes tingimustes tekitab neljaliikmeline perekond päevas õhku ligi 12 liitrit vett, millele lisaks tuleb arvestada korteri või maja ehituskvaliteediga, mis halva õhuringluse tõttu samuti õhuniiskust tekitab. Enamik probleeme õhuniiskusega tekib külmadel perioodidel (kevad, sügis, talv), kui inimesed ei saa aknaid avada ja kogu niiskus jääb korterisse, ilma et saaks kusagile edasi liikuda. Kui sellel 12 liitril veel ei ole kuhugi minna, hakkabki tekkima tunne, nagu elaks akvaariumis. Liigniiskus ei ole seotud ainult halva ehituskvaliteediga, vaid tekitame ka ise igapäevaelu elades niiskust. Niiskust tekib näiteks duši all käies, pesu pestes, riideid kuivatades, sööki valmistades, hingates, vihmase ilmaga koju tulles jne.

Neljaliikmeline perekond tekitab õhku ligi 12 liitrit vett päevas.

Sinna, kus on külmemad pinnad, näiteks aknad ja seinad, hakkab tekkima kondensaat. Sellised pinnad on hea algus hallituse arenguks ja levikuks ning tavaliselt alles siis pannakse tähele, et on tekkinud tõsine probleem. Hallitus hakkab arenema ja kasvama õhuniiskuse tasemel alates 68 protsenti.

Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa küttekulude tõusu ja isegi siis, kui toatemperatuur on 30 soojakraadi juures, on inimestel ikkagi külm. Veepiisad õhus on külmemad kui kuiv õhk. Piiskade kokkupuutel inimese nahaga tekib külmatunne.

Haarake õhuniiskuse üle kontroll

Üha rohkem inimesi on hakanud õhukuivateid soetama, et õhuniiskuse tase kontrolli alla saada. Praegu on kõige populaarsemaks muutunud õhukuivati BTI2 Supra, mis on valmistatud Prantsusmaal. Seade sobib koduseks kasutamiseks ideaalselt, kuna selle müratase on turul pakutavatest vaikseim ja kuivati saab ilusti hakkama kuni 70-ruutmeetriste ruumidega. Õhukuivati kogub igal temperatuuril umbes 8 liitrit päevas. Puudub kompressor, mis tähendab, et seadmete töötemperatuuri vahemik on +1 kuni +40 kraadi. Kompressorüksused kaotavad tõhususe õhutemperatuuri langedes ning koguvad õhust niiskust vähem, kui tootja on maksimaalselt kirja pannud. BTI2 Supra selle all ei kannata, kuna kasutab desikandi tehnoloogiat.

Sellist seadet kasutatakse korterites, majades, saunades, garaažides ja suvilates. Samuti on olemas tööstuslikud õhukuivatid, mida kasutatakse enamasti tolmustes kohtades või ettevõtete poolt.

Praegu on BTI2 Supra saadaval väga hea hinnaga. Tavapärase 239 euro asemel 169 euroga. Pakkumine kehtib kaks nädalat või kuni soodushinnaga tooteid jagub. Ostu sooritamiseks külastage Oro Eesti OÜ kodulehekülge www.ohukuivatid.ee.