Kolme eestlase kodu välismaal: Ameerika unelm, tehasehoone New Yorgis ja elegantsus Pariisi moodi

Loo peategelasteks on kolm kodu maailma eri paigus. Neis kodudes elavad eestlased, kes on välismaal elanud juba aastaid. Saame lähemalt tuttavaks. Hedvig nimetab oma kodu kindluseks ja asub see Pariisis, mis sobib tema elustiiliga. Margit on pununud perele avara pesa USA läänerannikul ja Maarit on end sisse seadnud vanas tehasehoones New Yorgis.

Hedvig: Moodne mu kodu kindlasti pole, kindlus aga küll

Hedvig arvab, et välismaalasena on kodu eriti oluline, aga vôimalik, et küsimus on ka lihtsalt loomuses. Igatahes on talle alati olnud oluline, et teda ümbritseksid sõbrad. See tähendab, et kodu peab olema mugav koht nii talle endale kui ka tema sõpradele. Ta on oma kodule truu olnud juba 13 aastat, olles ainus oma sõpradest, kes nii kaua samas kohas elanud. Pariis on naise jaoks just see linn, mis haakub tema elustiiliga.

Korter on 50 m2 ja see seab mööbli valikule piirid. Hedvig eelistab 50-ndate lõpu ja 60-ndate alguse mööblit, sest see ei ole massiivne ega raske, samas on piisavalt funktsionaalne väikeses korteris. Kuna naine reisib palju, siis on domineerivat skandinaavia stiili lõhutud elementidega Ida-Aafrikast ja Jaapanist. Suur osa mööblist on soetatud Pariisi ühelt antiigiturult Puces St. Ouenis. Kuude kaupa turul kolistades ja antikvariaadimüüjatega malet mängides tingis Hedvig hindu alla ja soetas enamiku mööblist. Olulised on ka värvide mäng ja soe valgus.

Margit: Au sees on taaskasutus

Margiti ja tema mehe kodu asukoha valiku puhul mängis põhirolli turvaline naabruskond, rohelus ja head koolid lastele. Mehele meeldis maja juures avarus — ruumikad toad kahel avatud korrusel.

Poja tuba on sisustatud 80% taaskasutatud asjadega. Margit on käe ise külge pannud ja esemetele värviga uue ilme andnud, osa asju on armsad ka originaalina. Olulised on lapsetoas igasugused korvid ja kastid, nii on lapsel hea neid valja tõmmata ja lihtne mänguasjad ära panna. Omapära saab luua dekoratiivkleebistega.

Tütre tuba on sisustatud juba teismeealisele sobivalt ja oma sõna sekka öeldes. Praktilised väikesed kapid annavad võimaluse neid üksteise peale laduda ja korvid aitavad korda hoida — nii pole asjad riiulitel laiali. Mööda pole saadud ka IKEA lauast, mida saab lihtsasti ka voodi ette tõmmata ja seal koolitöid teha. Seinal loovad meeleolu 3D seinakaunistused, kriiditahvlid annavad võimaluse oma tundeid väljendada.

Diivan arvutitoas on ostetud garaažimüügilt (inimesed müüvad oma kodu ees asju, mida nad ise enam ei vaja) $30 eest. Margit rõõmustab, sest diivan on korralik ja väga hea hinnaga saadud.
Uuenduskuuri ootel on garaaž, kuhu tahab Margit luua mõnusa pere ja sõpradega istumise koha, tegevust peaks jaguma seal kõigile.
Maja ees tervitab kõiki istuma kutsuv pink, Margitile meeldib seal vihmast ilma nautida.

Maarit: mõne jaoks arusaamatu, aga minu jaoks Kodu suure algustähega

Maarit elab Brooklyni linnajaos Williamsburgi äärealadel. See on tööstuspiirkond, kus vanad hooned on ümber ehitatud elamuteks. Maariti kodugi asub vanas tehases, kus tegeleti hoone algusaegadel litograafiaga, hiljem muudeti maja õmblusvabrikuks. Sellesama maja tarbeks töötati välja ka maailma esimene konditsioneer, sest trükikoja suvine niiske ja liiga palav temperatuur oli tehnoloogia jaoks liig.

Maja loftid ehitati välja 90ndate lõpus ja piirkonnas on välja kujunenud kunstnike, muusikute ja muude kultuurilembeliste moosekantide kogukond. Maarit leids koha juhuslikult, alguses elas ta kõrvalkorteris. Praeguses kodus on ta pesitsenud alates novembrist. Maarit ütleb, et see on teistsugune ja mõne jaoks kindlasti arusaamatult imelik, kuid tema jaoks on see Kodu suure algustähega.

Kodusse suhtub naine loovalt. Korterinaaber on kõik ise ehitanud, üles putitanud, põrandad restaureerinud ja muid trikke kodu kujundamisel katsetanud. Kui asukad tüdinevad seinavärvist, siis võõpavad selle uue tooniga üle, vahel hoopis joonistavad seinale, parandavd vanu treppe või paigutavad niisama kodu ümber. Maariti jaoks on see täpselt see, mida ta New Yorgist otsis. Soov oli elada loftis ja nüüd ta seda ka teeb. Ruumi mõttes on see väga eriline, saab galopeerides tantsida kodu ühest otsast teise ja kui vaja, võib ka rattaga paar tiiru teha.

Tähtis on tunne, et see on oma kodu. Nagu Maarit ise kirjeldab: suur ja imelik ja teistsugune Suure Õuna kodu, mis talle alatiseks südamesse jääb. Kodusoojust annavad ka kolm kodulooma — kaks kassi ja koer.