Eesmärgiks võiks olla silmasõbralik küllaldane valgustus, selleks soovitame kõigepealt tagada hea üldvalgus ning lisada kohtvalgusteid. Valgustust planeerides peaks ette nägema need erinevad tsoonid, sisustuse ja meie endi vajadused.

Praktiline valgusvajadus vannioas on 200–500 luksi, sõltudes otseselt ruumis tehtavatest toimingutest.

Üldvalgustus võimaldab ruumis liikuda, koristada ning erinevaid tegevusi sooritada. Tihti paigutatakse lakke süvisvalgusteid, kuid üldvalgustuse vôib lahendada ka pehme kaudvalguse ehk karniisivalgustusena, kus valgustus on peidetud lae või seina taha.

Kohtvalgusti on môeldud konkreetse koha valgustamiseks. See vôib olla kinnitatud seinale või peeglile. Ka peegli sisse peidetud kohtvalgusti võiks olla heaks lahenduseks, kui vannituba on kohaks, kus meigitakse või viiakse läbi erinevaid kosmeetilisi protseduure.

Peegli kohale horisontaalselt paigutatud valgusti optimaalne pikkus võiks sõltuda peegli suurusest. Mida laiem peegel, seda pikem valgusti peaks olema. Optimaalne on 60–120 sentimeetrit pikk.
Valgustite sobiv paigalduskõrgus põrandast võiks olla 180-205 sentimeetrit ja valgus peaks langema ülalt alla. Oluline on, et peegli ees seistes ei jääks üldvalgustid selja taha, sest see tekitab näole varje.

Vertikaalselt paigaldatud valgustid võiksid olla alati sümmeetriliselt mõlemal pool peeglit ja asetseda silmade kõrgusel – nii tagatakse terviklik näo välja valgustamine ja elimineeritakse varjud.

Hea on kui valgusteid saab ka eraldi välja lülitada, see annab omakorda parema valgusvoo poolele, mida rohkem vaadelda tahaksime.

Peeglivalgusti soovitatav valgustihedus võiks olla 500–800 luksi. Muide, mida vanemaks saadakse, seda valgemat keskkonda eeldatatakse.

Peidetud valgus võib osutuda vajalikuks öösiti, kui vannituba unisena kasutada on vaja. Selline markeerimisvalgus võib vabalt paigutuda mööblieseme all, peegli või mõne karniispaneeli taga. Parim lahendus selleks on leedriba. Miksmitte kasutada markeerimisvalgusena trepiastmesse süvisvalgusteid või nisi valgustamist.

Soovitud õdus valgus saadakse ka valgust hämardades. Selles tuleks traditsioonilise lüliti asemel kasutada dimmerit. Lisaks aitab timmerdamine ka säästa energiat.

Vannitoa valgustus peaks olema niiskuskindlusega. Ka vajalikud trafod tuleks peita mööbli sisse või ripplae taha, kust neid vajadusel mugav kätte saada.

Otsese veega kokkupuutuvad valgustid vajavad kõrgemat kaitseastet. Niiskuskindlust näitab valgusti pakendil olev tähis IP, mille järel on number. Mida suurem number, seda parem niiskuskindlus. IP vahemikus 65–68 on niiskuskindel, IP 44 on niiskus- ja pritsmekindel.
Kindlasti ei tohi duširuumis valgusti olla veejoale lähemal kui 60 sentimeetrit.

Ideid vannitoa valgustamisest näppa siit.

Jaga
Kommentaarid