Mida tasub jälgida laevalgusti valimisel?


Mida tasub jälgida laevalgusti valimisel?
Foto: Krõõt Tarkmeel

Kõige sagedamini otsitakse koju laelampi. Hektor Light pakub tuhandeid valikuid, kuid millist võtta? Anname nõu.

Millega tuleks laevalgusti valimisel arvestada?

Rääkides valgusti sobivusest ruumi, selle disainist, värvist ja stiilist, siis võiks olla mingi haakuvus teiste ruumis olevate esemetega, olgu selleks siis värvilahendus, detail või vorm. Interjööri stiili valikul lähtutakse tavaliselt elamu eksterjöörist. Kuid oskuslik stiilide miksimine annab palju huvitavama tulemuse, olulisem on isikupära. Paratamatult stiilid ja moed muutuvad, need on seotud erinevate tehnoloogiliste arengutega ja uute innovatiivsete võimalustega. Tulemuseks on efektiivsemad, arhitektuursemad, silmasõbralikumad ja mitmefunktsionaalsemad valgustid, mis omakorda muudavad meie elu lihtsamaks, mugavamaks ning elutervemaks.

Kui suur peaks olema laevalgusti?

Valgusti suurus peaks olema proportsioonis ruumiga ja suuremõõdulise valgusti puhul tuleb kindlasti jälgida ka selle kaalu (kg) turvalise paigaldamise ja rippumise tarvis. Kuid hoopis tähtsam on see, millist valgust valgusti annab, kuhu see suundub või missuguse meeleolu see ruumi loob.

Laevalgusti võiks anda ruumile üldvalguse, mis tagab ühtlase ja küllaldase valgustatuse kõigiks igapäevatoiminguteks. Lühtrid ja rippvalgustid võimaldavad rohkem mänguruumi kõrgete lagedega tubades. Siis peaksid rippvalgustid olema massiivsemad või gruppidena paigutatud.

Seotud lood:

Kas laevalgusteid peaks kombineerima seina- või põrandavalgustitega?

Hea valgustus peaks olema mitmetahuline: kui ühed valgustid välja lülitada, saab teise efekti luua teist tüüpi valgustitega. Valgusallikate paljusus ja mitmekesisus annavad võimaluse ruumi eri kohtade valgustamiseks.

Selleks peaks kasutama erinevaid valgusteid: seina-, lae-, karniisi-, põranda- ja/või süvisvalgusteid.

Heaks lahenduseks on peidetud valgus, näiteks karniiside või eendite tagant laele või seintele suunatud valgus. Karniisivalgustuses tuleks arvestada keskmise valgusvooga 2000 lm/m võimsusega 15 W või rohkem.

Kui kõrgele laevalgusti riputada?

Kui tavalagedega toa rippvalgusti minimaalne riputuskõrgus põrandast võiks olla rohkem kui 2 meetrit, siis üle 4 meetrise kõrgusega ruumis tuleks leida lae ja põranda vaheline keskpunkt (umbes 3 m põrandast). Just sellisel kõrgusel võiks olla valgusti dekoratiivne osa ehk kuppel. Peaks jälgima, et valgusti oleks erinevatest suundadest visuaalselt vaadeldav. Mitut korrust läbivate ruumide puhul ei tohiks valgusti avatud kuplid koos sisuga olla silma nägemisulatuses.

Õigele kõrgusele paigaldatud valgustitega saab muuta eluruumi visuaalselt madalamaks ja hubasemaks ning siduda selle interjööriga tervikuks. Valik valgusteid kõrgete lagedega ruumidesse.

Milliseid näitajaid peaks leedvalgustite puhul jälgima? Kas eelistada sooja või külma valgust?

Leedide puhul on olulised näitajad valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas toota suudab. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul jälgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust suudab lamp toota.

Kelvin (K) on värvustemperatuur ehk valguse toon, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300 K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300 K, siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus.

Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult edastab valgusallikas objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti ehk nagu loomulikus päevavalguses. Ilma moonutuseta värviedastusindeks on Ra = 100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aktsepteeritav värviedastusindeks on alates CRI > 80.

Vatt (W) on valgusallika võimsus, mis ei anna tänapäeval valgusvihu omaduste kohta adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk seda, kui palju võimsust ta antud valgusvoo tootmiseks vajab ehk elektrikulu tunnis.

Millise väljaminekuga peaks korraliku laevalgusti ostmisel arvestama?

Lahendused on väga personaalsed ning võimalikud erinevate eelarvetega. Soovitame sellel teemal pöörduda valdkonna professionaalide poole.

Miks peaks mõtlema oma kodu siseruumide õigele valgustamisele?

Valgustus tagab nägemismugavuse ja nägemisvõime ning mõjutab meie emotsioone. Kuigi parim on looduslik valgus, veedame paraku palju aega ka tehisvalgusega ruumides, kuid eesmärk on luua sellele sarnane silmasõbralik valgus. Ideaalis peaks ruumikujunduse terviklahendustes arvesse võtma inimorganismi ööpäevarütmi, kus hommikuvalgus on külmem (4000–5000 K), tööruumi üldvalgus on suurema värvustemperatuuriga (4000–65 000 K) ja õhtu lõpetab hämaram kollane valgus (alla 2700 K).

Millistest peamistest põhimõtetest peaks siseruumide valgustuslahenduste loomisel ja valgustite valimisel lähtuma?

Ideaalis vajame individuaalset valgust ja valguslahendust iga tegevuse ning iga eri ülesandega ruumi jaoks. Valgustust planeerides peaks neid erinevaid tsoone, sisustuse ja enda vajadusi ette nägema.

Peamine eesmärk on tagada kõigepealt üldvalgus. Kahjuks kasutatakse liiga tihti ainult laevalgusteid ja tegu on pigem alavalgusega. Kuid valgustada tuleks ka need ruumi osad, mis laevalgusti valgusvoo alt välja jäävad.

Seetõttu võiksid heaks lahenduseks olla üle ruumi paigutatud süvisvalgustid. Neid saab võimaluse korral süvistada, kuid olemas on ka pinnapealsed (juhul kui puudub süvistamise võimalus) või poolsüvistatavad valgustid.

See-eest kohtvalgustid aitavad valgustada erilise kujuga ruume või kaldlagesid, kuhu rippvalgustid ei sobi.

Võimaluse korral võiks kasutada ka suunatavaid lae-, seina-, põranda- või lauavalgusteid, sest nende abiga saab välja valgustada vajalikud tsoonid, vaated, pildid ja kohad. Hubasuse tekitamisel on oluline just varjude loomine ja valgustuse erinev tonaalsus.

Samuti soovitame kasutada valguse hämardamist ja eraldi lülitamisvõimaluste loomist.
Müügil on valgusteid, mille sisse on juba ehitatud valgustugevuse juhtimise funktsioonid, mis võimaldavad valgust individuaalselt reguleerida ehk timmerdada. Nii muudetakse valgustugevust.

Tasub proovida ka sama funktsiooniga leedlampe.

Praeguste nutirakendustega saab ka valgusallika enda värvustemperatuuri vastavalt vajadusele mingis kindlas vahemikus timmida. Sellist valgusvärvi muutmist nimetatakse dünaamiliseks valguslahenduseks, kus saame ühe ja sama valgustiga luua erinevaid valgusvärve, ühel juhul sinakamat ja külmemat tooni, teisel juhul aga kollast tooni, kus valguse sinispektri osakaal on vähene. Niimoodi saab valgus mõjutada meie heaolu, emotsioone ja tervist. Kollases valguses tunneme end hubaselt, mugavalt ja laisalt, sest möllama on hakanud unehormoon, valgemas valguses oleme aga virgemad ning mõttetöögi toimib palju paremini. Seega vajame mõlemat valgust. Hommikuti peaksime ruumi saama külma valguse, sest soovime kiiresti ärgata ja olla ruttu töövõimelised. Õhtul, kui valmistume puhkamiseks ja uneks, peaksime valgusvärvi jälle soojemaks muutma. Tänu leedide kiirele arengule on see võimalus olemas.

Kui rääkida erinevatest ruumidest, siis näiteks lapse tuppa valgusteid valides tasub mõelda eelkõige lapse vanusele ning sellele, mis toimetusi seal kõige rohkem tehakse. Mürsikueas tasuks hoiduda klaaskuplitega valgustitest, mis võivad mänguhoos kergesti puruneda. Üldvalgust saab luua erinevate ja purunemise mõttes turvaliste süvisvalgustitega. Piiratud eelarve puhul võiks vältida väga lapsemeelseid erilisi valgusteid, sest lapsed kasvavad nendest kiiresti välja.

Magamistoas on soovitatav kasutada plafooni tüüpi valgusteid, mis oleksid allapoole suletud, et valgus ei pimestaks voodis oleku ajal. Ideaalne lahendus on paigaldada valgustid voodi peatsisse koos lülitiga, et tule kustutamiseks ei peaks enne uinumist üles tõusma. Seda tuleks juba planeerimise faasis arvestada, siis ei jää seinale juhtmeid paistma. Seinavalgustit valides peaks mõtlema selle otstarbele. Kas see peaks olema pelgalt meeleolu- või hoopis lugemisvalgus, kas see peaks olema kitsalt suunatav valgus, mis ei häiriks kaaslast, või võiks see olla hoopis valguspaneel?

Kööki või söögilaua kohale valgustit valides tasuks mõelda, kui lihtne on selle puhastamine.

Õigesti valitud valgusti lisab ruumile soojust ja avarust, ei pimesta ega tekita häirivaid peegeldusi või varje.

Liigselt matistatud ja värvilisest klaasist, kangast või metallist kuppel ei ole efektiivne, sest summutab liialt valgust.

Madalate lagedega ruumidesse sobivad plafoonid ja vastu lage paigaldatavad valgustid. Tänu leedtehnoloogia kiirele arengule koguvad populaarsust dekoratiivsed siinivalgustid ja erinevad liinvalgustid, millega saab tagada ruumiülese valgustatuse. Tänapäevased siinid on väikesemõõdulised, kitsad ja kompaktsed, neid saab suunata profiili pööramisega ja nendesse on võimalik paigutada erinevaid suunatavaid valgusteid. Uued lahendused on magnetiga lukustatavad valgustid, mida on kerge ise kinnitada ja mille asukohta on vajaduse korral lihtne muuta.

Mida tuleks valgustite valimisel kindlasti vältida?
Vältida tuleks nii üle- kui alavalgustamist. Kodudes näeme kahjuks rohkem alavalgustust.

Kas sobivate valgustuslahenduste loomisega saab hakkama igaüks või tuleks küsida spetsialisti abi?
Siinkohal tuleb mainida, et soovides head ja huvitavat ning mitmekülgset valgustatust, tuleb valgustuse planeerimisega juba varakult tegeleda, sest juba lõplikult viimistletud tuppa ei ole enam kerge lisada näiteks süvislampe põrandasse või seina või luua säästvat ja mugavat targa maja lahendust. Seetõttu soovitame pöörduda spetsialisti poole, kes võiks eelnevalt nõu anda ja valgustusprojekti koostada. Disaini ja stiili valik on ikka koduomanikult endalt, kuid siingi aitavad meie klienditeenindajad meelsasti.

Eelkõige teevad kodust kodu ikkagi pererahva eelistused ja nägemused.

Ammuta ideid ka Pinterestist ja kodulehelt hektor.ee!