TEE ISE | Anname uue ja glamuurse elu nõukaaegsele peeglilauale
Kuigi kapiosa oli varasemalt üpriski rahuldavas seisukorras, puudusid sahtlitel ja uksel nupud ja ühes sahtlis oli eelmisel omanikul laiali läinud veidi briljantrohelist ning midagi vedelseebi taolist, mis terve kapi kerge seebiaroomi järgi lõhnama pani.
Mööbli puhul on lõhnadest vabanemiseks mitmeid mooduseid — küll soovitatakse seda soodaga küürida, küll kohviube kappi poetada. Mariliisi kogemus näitab, et kõige paremini töötab korralik pesu ja šellak. Šellakit valmistatakse piirituse ja šellakivaigu kokkusegamisel. Sõltuvalt helveste värskusest võib see olla üsna pikk protsess ja kuna kapikese valmimisel ei olnud parasjagu mahti oodata ja segu loksutada, siis mindi selle korrastamisel kergema vastupanu teed ja eksperimenteeriti hoopis lakikihiga. Tanniinirohke ja heldelt oksakohtadega pikitud puidule valis Mariliis blokaatoriks Tikkurila oksalaki, mis töötas hästi ka kappi kogunenud lõhnadega. Kapp ja sahtlisisud lakiti kahekordse kihiga üle. Boonuseks blokeeris see ka briljantrohelise värvist läbiimbumise.
Kapi välisosa oli Mariliisi kätte sattudes värvitud paksu õlivärviga. Et töös kasutati erinevate aluspidade suhtes leplikke Fusion mineraalvärve, siis alusvärvi ei olnud vaja eemaldada ja piisas vaid pinna karestamisest. Mugavuse tõttu eelistab Mariliis seda teha lihvimismasinaga, kuid täiesti teostatav on see ka käsitsi liivapaberiga lihvides.
Enne lihvimistööd on soovitav eemaldada uksed ja furnituur. Viimast väga ei olnud ja peegel võeti juba enne transporti küljest ära. Samuti soovitab Mariliis enne lihvimist ese korralikult puhtaks pesta ja kuivada lasta. Kui mööblit enne lihvimist mitte pesta, siis võib mustus hõõrdumisel tekkiva soojuse mõjul pehmemaks muutuda, pinna külge kleepuda ja värvi ühtlast nakkumist vähendada. Mõnikord harva satuvad töösse sellised esemed, mis tõepoolest eelnevalt pesu ei vaja, aga see on pigem erand. Puhastamine on mööbli remontimise juures vajalik protsess ja seda tuleks kindlasti teha ka peale lihvimist.
Õrnroosa tooniga kaeti nii kapi väliskülg kui ka kapi sisu. Värvita jäid vaid pinnad, millel liiguvad sahtlid. Sahtlite siine ja väga tihedalt käivaid uste külgi ei soovita Mariliis värvida. Enamik värve vajavad lõplikuks kuivamiseks veidi aega, Fusioni värvide puhul on selleks kolm nädalat. See on aeg, millal mööblit saab kasutada, aga sellega peab õrnalt ümber käima, sest kihtide vahel oleval veel läheb aega, et välja kuivada. Sahtlikülgede parema liikumise nimel vahatati need lisaks mööblivahaga.
Kapi jalad ja nupud otsustas Mariliis kaunistada kuldlehega. Lehtkuld on üliõhukeseks valtsitud päris kuld. Siin projektid ei ole kasutatud päris kulda, kuigi soovi korral võib sedagi teha, sest kuldlehti müüvad paljud restuareerimisega tegelevad ettevõtted. Siinne kuldleht on käsitööpoest ostetud ja tegemist on soovitud tooni metall-lehega. Et roosa ja kuld sobivad hästi kokku, otsustati kasutada just kulla tooni lehti. Kuldamine on mõnus nokitsemine, kuid täiesti ideaalseks õnnestumiseks nõuab see veidi harjutamist.
Kõigepealt tuleb eelnev pind katta spetsiaalse liimiga ning lasta sellel vastavalt liimipurgil olevale juhendile kuivada. Liime on erinevaid — on selliseid, mis tahavad alla saada ainult mittepoorset materjali, Mariliisi kasutatud liim sobis nii poorsele kui ka mittepoorsele aluspinnale ja tahtis kuivamist 20 minutit. Kuldleht ise on väga õhuke ja õrn, siledama lõpptulemuse saamiseks tuleb see pinnale panna võimalikult siledana ja ühes tükis. Silumiseks sobib hästi pintsel — Mariliis kasutas selleks ühte vanemat pintslit. Kullaga kaeti ka puidust kapinupud, mis eelnevalt värvitud said. Uue kullakarva kihi said ka peeglit hoidvad metalljubinad.
Kuldlehekestega kaetud detaile oleks hea viimistleda käsitööpoest pärit spetsiaalse lakiga, mida on just hea kasutada võltskullast lehtedega kullatud pindadele. Lakk kaitseb pinda ja aitab vältida selle tulevast oksüdeerumist.
LOE LISAKS:
