Veesilm toob aeda elu — tiigi rajamise ABC

 (1)
Nõuandeid!
Veesilm toob aeda elu — tiigi rajamise ABC
Sven Arbet, Maakodu

Veesilm koduaias vajab küll hoolt, kuid selle vaeva tasuvad veekoguga aeda rikastav elu ja veevulinast saadav meelerahu. Lihtne moodus aeda tiigi rajamiseks on spetsiaalse PVC-kile kasutamine — tiik ei sõltu põhjavee olemasolust ja on kujundatav just täpselt omaniku silmale meelepäraseks.

Korralike mõõtmetega tiik vajab kindlasti plaani, ka selles osas, milliseid soo-, vee- ja hapnikutaimi soovitakse sinna panna ning kas tiigis tahetakse ka kalu kasvatada jmt.

Alati tasub meeles pidada, et hea vesi ning taimed loovad tiigis tasakaalu. Veekogu täitmiseks võib kasutada vihmavett või kraanivett, aga ka viimase puhul tuleks alguses lisada tiiki paar ämbritäit kraavivett.

Selles leiduvad mikroorganismid soodustavad vees elustiku teket. Parimad veerikastajad on kardhein ja tihe jõgikatk, mis tulevad hapniku tootmisega toime isegi madalatel temperatuuridel, ja kui õues läheb soojemaks, annavad nad hapnikku veelgi rohkem.

Looduslik vesi kui taevalik kingitus

OÜ Harjumaa Haljastus juht Timo Tasane on seda meelt, et kuigi veesilm ei ole aias just hädavajalik element, toob selle olemasolu aia kasutajad sammukese loodusele lähemale — vesi meelitab aeda mitmesuguseid linde ja väikeloomi, et seal juua või end vette kasta.

“Selge ja rahulik veepind mõjub alati rahustavalt — vaiksel veevulinal on samuti rahustav mõju,” leiab ta. “Nii erinevad, kui on aiad, niisama palju on ka võimalusi veekogude kujundamiseks. Vahel võibki selleks olla ainult väike keraamiline või muust materjalist linnujooginõu.”

Seotud lood:

Aiaveekogusid jaotatakse vabakujulisteks ja korrapärasteks ning looduslikeks ja kunstlikeks. Planeerides veesilma, sõltuvad võimalikud valikud ennekõike haljastatava ala suurusest ja otstarbest. Kasutatakse mitmesuguse kuju ja suurusega basseine, küllalt sageli ka purskavat vett, aga ka tiike ning kiviste kallastega ojasid ja kärestikulisi treppojasid.

Rajatava veekogu suurus peaks olema maa-alaga proportsioonis. Suured veekogud muudavad aia näiliselt väiksemaks, suured vett täis basseinid ise aga näivad alati väiksemana, kui nad tegelikult on. Looduslikud tiigid ja ojad pakuvad tihti omanäolisi kujundusvõimalusi, looduslik vesi aias on selle omanikule väärtuslik kingitus.

Timo Tasane ütleb, et vee, looduslike kivide ja taimede kokkusobitamisel saadakse palju ilusaid ja aastaaegades ilmekalt vahelduvaid kujundusi. Samas ei või üle pingutada, et vältida vaate ja veele juurdepääsu sulgemist. “Mida tagasihoidlikum on tiigikalda taimestik, seda enam pääseb vesi kui peaelement esile,” märgib Tasane. “Lisaks veesilmade ümbruse taimestamisele on võimalik meie heitlikele ilmaoludele vaatamata asustada selleks spetsiaalselt kohandatud tiigid või basseinid dekoratiivkaladega, näiteks koidega.”

Tiigi suurusega ei maksa üle pingutada

OÜ Basseiniekspert müügispetsialist Hiie Mõttus ütleb, et basseinid ja tiigid on olemuselt, ehitustehniliselt ja kasutuseesmärkidelt kaks eri asja.

Nimelt on geotekstiili ja spetsiaalse kile abil rajatavad tiigid koduaias mõeldud ennekõike silmailuks ja aiakujunduse üheks elemendiks, betoonist valatavad ja kahhelkividega viimistletud basseinid aga inimestele supluskohaks.

Tiigi planeerimisel tasub kõigepealt vaadata, et seda ei rajataks otse puude, eriti laialehiste puude alla, sest vee puhastamisega tuleb sellisel juhul topelt vaeva näha. Arvestama peab ka seda, et suur tiik teeb krundi visuaalselt väiksemaks. Samas on tehistiigi hea omadus see, et veetase ei sõltu põhjaveest ja veesilma ei ähvarda kuumal suveajal kuivaks jäämine.

“Tavaliselt keegi nii suurt tiiki ei tee, et selle rajamine projekti vajaks,” selgitab Mõttus. “Tiigi suurusele seab piiri juba kas või kile suurus, seda on saadaval 4, 6, 8 ja 10 meetri laiusena ning kuni 25 meetri pikkusena. PVC-materjalist kile saab ka mitmest tükist kokku keevitada, aga ma ei usu, et see vajalikuks osutub, kümne meetri laiusest peaks juba piisama küll.”

Tiigi rajamist tuleb Hiie Mõttuse sõnul alustada soovitud kuju paberile joonistamisest. Kui koht ja joonis valmis, tuleb tiigile sobilik auk valmis kaevata, puhastada selle servad ja põhi suurematest mullakamakatest, kividest ja puujuurtest ning nööri abil vajamineva kile hulk ära mõõta. Üle serva peaks kile ulatuma vähemalt 30 sentimeetrit kuni pool meetrit, et kileäärele saaks kuhjata piisaval hulgal pinnast ja mättaid, seda kividega dekoreerida, jne.

Tulevase tiigi põhi ja servad kaetakse liivaga, sellele laotatakse geotekstiil ja seejärel kile. Kui tiigi sügavus läheb juba üle poole meetri, tuleb kasutada ühe millimeetri paksust kilet, madalamate veesilmade rajamiseks sobib ka poole millimeetri paksune materjal.

Purskkaev tagab veeringluse

Mõnest voldist, mis tiigi põhja kilesse võivad jääda, pole suurt probleemi. Voldid võivad sisse jäädagi, küllap vesi silub need hiljem kenasti tasaseks.

Enne vee sisselaskmist oleks mõistlik lasta paikapandud kilel, mis on üsna jäik, päev-kaks seista, et see saaks ilusti n-ö vormi vajuda. Samuti tasuks enne vee tiikilaskmist sinna paigaldada kogu soovitud varustus: pump, purskkaev, filtreerimissüsteem. Sest kui vesi juba tiigis, jääb selleks vähe aega — kuumade suvepäevade aegu kulub vaid paar-kolm päeva, et seisev vesi juba paha lõhna külge võtaks.

Loomulikult kehtib reegel, et mida suurem tiik teha, seda suuremad hoolduskulud sellega kaasnevad. Mis sügavusse puutub, siis aiatiigi maksimaalne sügavus võiks piirduda ühe meetriga. Tiigid rajatakse tavaliselt astmelise põhjaga, kõige sügavamasse punkti paigaldatakse vee ringkäiku tagav pump. Veeringlus on tiigis vee hapnikuga rikastamise seisukohalt hädavajalik, ilma selleta läheb seisev vesi kiiresti roiskuma. Seda enam et tiigitaimed vajavad oma eluks ikkagi hapnikurikast vett. Taimede jaoks on olemas spetsiaalsed korvid, mis kinnitatakse soovitud kõrgusele tiigi põhja.

Tiigivee ringkäiku saab korraldada kahel moel — purskkaevude paigaldamisega või näiteks kose või kaskaadi moodustamisega. Viimasel juhul tuleb tiigist kaskaadi, ojakese või joa juurde suunduva vee torusse ühendada ka spetsiaalne filter. Purskkaevu kasutamise juures pole tarvidust vett eraldi filtreerida. Tasub arvestada, et põhjamuda tekib tiiki kiiresti. Samas on see ka loomulik ja muda ei pea pidevalt tiigist välja rookima.

Mikroobid vee puhastamise teenistuses

Purskkaevu puhul on tähtis, et see tööle hakates vett üle tiigiserva ajama ei hakkaks — tiik saaks sel moel üsna kiiresti veest tühjaks. Purskkaevu esmane eesmärk on tiigivee hapnikuga rikastamine, ja oleks hea, kui see suudaks umbes päevaga kogu tiigivee n-ö ümber pöörata.

Veeringluse võib saavutada ka kose rajamisega. Selleks on taas tarvis pumpa. Pumba võimsus oleneb konkreetsest kasutuskohast ja sellest, kui kõrgele on tarvis vett tõsta. Pump saadab vee tiigist filtrisse, kus on UV-lamp ja bioloogilised käsnad, mis aitavad veest liigsed bakterid eemaldada. Bioloogilistes käsnades elavad spetsiaalsed mikroobid, kes agaralt vee puhastamisega tegelevad. Neid tuleb aeg-ajalt filtrisse juurde panna, et nad oma kolooniat täiendaks, mikroobe endid saab kaubandusest osta.

Vee pinnalt lehtede ja muu prahi koristamiseks on olemas seadeldis, mis toimib robottolmuimejana — see ujub veepinnal ja korjab ettejääva sodi kokku. Vetikatõrjevahendeid tuleb tiigis ilmselt siiski kasutada, kuigi Mõttus ei soovita kemikaalidega liialdada.

Purskkaevude juures tuleb jälgida, et kasutatava pumba puhul kasutataks õiget purskkaevu õigete otsikutega. Kui vee väljumisava on konkreetse pumba jaoks näiteks liiga väike, koormatakse pump üle ja see võib ühel hetkel läbi põleda. Tavaliselt pakutakse kaupluses pumbaga koos ka süsteemi sobivaid filtreid, purskkaevusid ja muud vajalikku. Komplekt tuleb valida veekogu suuruse (veehulga) järgi.

PVC-kile külma ja päikest ei karda

Üldjuhul piisab, kui tiigi suurem puhastamine võetakse ette ühel korral aastas. Kõige etem on seda teha sügisel, kui lehed on langenud ning tiik läheb talvekorterisse. Sellisel moel ehitatud tiik ei vaja iseenesest mingeid erilisi ettevalmistusi — Mõttus pole kuulnud, et tiigivee jäätumine oleks kilet või teisi materjale kuidagi kahjustanud.

Küll aga tuleb pump ja filter veest kokku korjata ning varju alla viia, igasugused torud aga veest tühjaks lasta. Kes aga ka tiigi pärast muretseb, võib panna enne vee külmumist paar poolest saati veega täidetud plastkanistrit tiiki ̶ need annavad jää tekkimisel sellele n-ö elastsust juurde.

Kui tiigis vett hoidev kile peaks kuidagi augu sisse saama, siis selle parandamine liimi ja paigaga tulemusi ei anna. Katkine koht tuleb puhastada, kuivatada ja samasugusest materjalist paranduslapp peale keevitada (vulkaniseerida). Selleks on olemas spetsiaalne riist, aga kel rohkem vilumust, saab töö tehtud ka triikraua abil.

“Sõltuvalt kile tüübist on sellel 10–15 aasta pikkune tehasegarantii. Seda muidugi juhul, kui kasutaja on täitnud kõiki ettenähtud reegleid,” märgib Mõttus. “Tiigikilel on hea UV-kindlus, külmakindlus ja isegi rotikindlus.”

Vetikatõrjevahendeid tasuks tiigis ilmselt siiski kasutada, kuigi Hiie Mõttus ei soovita nendega liialdada.

TASUB TEADA: Mõned tarkused, kuidas tiiki elu tuua

  • Esimestel aastatel võiks tiigivee rikastamiseks varuda spetsiaalsed toitainete tablette, mida pannakse tiigi mulda, kus nad eraldavad õige doosi. Ka siis, kui temperatuur tõuseb. Kolme kuni nelja aasta möödudes pole toitainetablette pole enam vaja.
  • Enne taimede tiiki panemist, tasub need istutada suuremasse veekorvi − nii saavad nad vabalt kasvada. Vesiroosid vajavad piisavalt ruumi, palju päikest ja sobivat pinnast.
  • Vesiroose müüakse spetsiaalsetes kasvupottides. Need on sageli liiga väikesed, et vesiroos seal kasvada saaks. Sestap tasub kohe osta suurem veekorv ja kott spetsiaalset mulda.
  • Mulla võib ka ise kokku segada — 50% savi, 25% jõeliiva, 25% turvast. Soovitus: 40% tumedat savi, 40% potimulda, 20% jämedamat jõeliiva. 10 liitri kohta lisada üks supilusikatäis puusöetuhka.
  • Kõigepealt täidetakse korv. Kui selle augud on suured, tuleks põhi ja küljed katta spetsiaalse tiigikorvi kangaga. Seejärel täitke korv sobiva mullaga, võtke vesiroos ettevaatlikult ettekasvupotist välja ja asetage potti. Taime ei tohi välja tõmmata, pott tuleb kääridega lahti lõigata.
  • Liigsed vetikad eemaldage võrguga. Veidi võite asutada ka vetikatevastast vahendit.
  • Tasub teada, et karpkaladel on kalduvus taimi nende korvidest välja tuhnida. Kuldkalad on väikesed vagurad kalad, kellega ei teki probleemi. Ent kalad on kasulikud, näiteks võitluses sääsevastsetega. Konnad on samuti kasulikud loomad ja nad ilmuvad ise tiiki. Kui oodata ei taheta, võite hankida oma tiiki kevadel konnakudu näiteks mõnest looduslikust veekogust.

Allikas: OÜ Bakker Holland

PANE TÄHELE: Tiigi rajamiseks kulub alla paarisaja euro

  • Ruutmeetri tiigikile hind: 0,5mm — 3 eurot, 1mm — 5,60 eurot.
  • Geotekstiil on kilest palju odavam.
  • Umbes 16 m2 suuruse pinnaga tiigile kulub kilet ca 90 euro eest.
  • Odavam purskkaevupumba süsteemi hind: kõrgus kuni 1 m — 37 eurot, kõrgus kuni 1,5 m — 46 eurot.Keskmise purskkaevupumba süsteemi hind: kõrgus kuni 1 m — 70 eurot, kõrgus kuni 1,5 m — 93 eurot.
  • Püsikuludena lisandub kulu elektri ja vee kasutamise eest.

Allikas: Basseiniekspert

Nishikigoi ehk koi (Cyprinus carpio). Maailmas on aretatud üle saja värvuselt ja suuruselt erinevat koitõugu. Jaapanis sümboliseerib karpkala armastust ja sõprust. Koid on inimesi köitnud aastakümneid, Jaapanis öeldakse nende kohta suursuguselt „looduse elavad juveelid“, „ujuvad lilled“, „veealused õied“, „kimonos kaunitarid“.

Allikas: OÜ Harjumaa Haljastus

Millist tiiki enda aeda soovid? Vaata galeriid SIIT.

  • Lugu ilmus juulikuu Maakodus. Osta ajakiri poest või telli SIIT. Augustinumbrist loe:

Ühe mõisa lugu

Auväärse ajalooga, Vene tsaaririigi koorekihti näinud Keila-Joa mõisast. Kolm ja pool aastat tagasi tegid mõisa praegused omanikud Andrei Dvorjaninov ja Marje Luhalaid hullumeelse otsuse- taastada lagunev loss.

Lavendlisse armunud

Paljud on avastanud lavendli ning selle oma koduaeda või terrassile lillepotti istutanud. Maakodu kaante vahelt leiate ideid, kuidas õitsvast lavendlist valmistada kingitusi, mis on hästilõhnavad ja kaunid.

Suvised saunarõõmud Lammasmäelt

Meelis ja Airi parijõgi on kogu perega suvel rakkes, et Lammasmäele tulijad saaks nautida suve- ja saunamõnusid. See on saunagurmaanide paradiis.