VANAD FOTOD │ Eesti kõige põnevamad suvilad ja suvitusvillad möödunud sajandist

Üürike Eestimaa suvi on siinsete asukate jaoks tähendanud läbi aegade midagi pühalikku, mida tuleb ilmtingimata idüllilises keskkonnas nautida. Heidame pilgu minevikku ja vaatame, millistes suvekodudes peatusid möödunud (ja ka ülemöödunud) sajandist pärit supelsaksad või auväärsed ministrid.

Villa Bellevue Kadriorus

Suvitajate kunagine meelispaik Kadriorg on tänini tuntud oma kaunite suvitusvillade poolest. 1881. aastal rajatud avara rõdu ja rohkete pitsdekooridega villa tegutses võõrastemaja ja lõbustusasutusena. Hoone juurde kuuluvas suveaias oli tavaks korraldada muusikaüritusi ja rahvapidustusi. Villa on tuntud ka ühe põneva ajaloolise sündmuse poolest — nimelt sai Bellevue aiast alguse Tallinna esimene õhupallilend. Bellevue tegevus lõpetati 1918. aastal ja kaunis hoone hävis hiljem tulekahjus.

Foto: Suvila “Bellevue” Kadriorus, AM N 5631:1018, Eesti Ajaloomuuseum

Villa Wenden Haapsalus

1858-59 ehitatud suvitusvilla laskis ehitada Kärdla kalevivabriku omanik parun Robert Ungern-Stenberg, kes armastas Haapsalus suvitamas käia. Uhke häärberi omanik kuulus baltisaksa aadlisuguvõssa, kellele kuulus Eestis erinevatel aegadel enam kui 20 mõisa.

Foto: AM N 5643:263, Eesti Ajaloomuuseum

Kolbe villa Narva-Jõesuus

Narva-Jõesuu üks kaunimatest hävinud puitvilladest paistis silma oma erilise stiili poolest, mida püüdsid jäljendada ka hilisemad piirkonda rajatud puitvillad. Robert Kolbele kuulunud suvitusvilla mauri stiilis puitpitsimustrites ehitusdetailid imiteerisid Hispaanias asuva Alhambra lossi kiviraidkunsti. Eklektilist fassaadi täiendasid ka islami stiilis puitväljalõiked. Hoone hävis tulekahjus 2006. aastal.

Foto: EAM Fk 16363, Eesti Arhitektuurimuuseum

Välisministeeriumi suvilad Keila-Joal

Keila-Joad hakati Eesti võimueliidi puhkealaks kujundama 1934. aastal. 1935. aastaks neli moodsat kahekorruselist elamut, millele lisandus hiljem veel kaks. Kasutusel oli ka kiviviske kaugusel asuv Keila-Joa loss, kus suvitasid välisministrid. Ajalehe Vaba Maa andmetel oli krunt lihtrahvast kuni mereni eraldatud ligi kilomeetri pikkuse ja kahe meetrit kõrguse paekivist müüriga, mis oli lisaks palistatud kolmekordse okastraadireaga. Praegu on puhkeküla suvilad muinsuskaitse all ja erakätes, üks ansamblisse kuuluvaist eramust oli paar aastat tagasi müügis 170 000 euroga.

Foto: Välisministeeriumi suvila Keila-Joal. Arhitekt Roman Koolmar, EAM Fk 16559, Eesti Arhitektuurimuuseum

ENSV Ministrite Nõukogu puhkekompleks Valgerannas

Relvastatud valvega puhkeala Valgeranna mändide all oli ENSV ladviku meelispaigaks juba 1960. aastatel. 1970-ndatel aga hakati rajama eksklusiivsemat kompleksi, kuhu kuulusid sauna, basseini ja baaridega puhkemaja ning isegi privaatne kinomaja.

Foto: Valgeranna puhkebaas, fassaadi detail. Arhitekt Meeli Truu, EAM Fk 9157, Eesti Arhitektuurimuuseum

Foto: Valgeranna puhkebaas, detail interjöörist. Arhitekt Meeli Truu, EAM Fk 9158, Eesti Arhitektuurimuuseum

Funktsionalistlik puitsuvila Murastes

1975. aastal arhitekt Vilen Künnapu projekteeritud moodne kahekorruseline puitsuvila väljendab ajastu suurt vaimustust geomeetriliste vormide vastu. Ka suvekodu interjöör järgis uusi ja kaasaegseid arusaamu “voolavast ruumist”. Nagu funkarhitektuurile kohane, värviti ka siin maja fassaad ilmastikukindla värviga pimestavalt valgeks.

Foto: EAM Fk 2707, Eesti Arhitektuurimuuseum

Foto: EAM Fk 8063, Eesti Arhitektuurimuuseum