Vajunud põrandale leiab abinõu. Küsi soojustusspetsialistilt Toivo Okilt


Vajunud põrandale leiab abinõu. Küsi soojustusspetsialistilt Toivo Okilt
Toivo Okk

Kui oled hädas äravajunud põranda ja vundamendiga, siis Soojustusfirma Okk annab nõu, mida edasi teha.

Kui teil on ehitaja lohakuse tõttu äravajunud põrand, siis Soojustusfirma Okk pakub teile lihtsa, efektiivse ja kiire võimaluse puuduse kõrvaldamiseks PUR-UP meetodi abil.
Lahendus seisneb spetsiaalselt selleks otstarbeks väljatöötatud PUR-tõstevahu kontrollitud pumpamises põranda alla. Vaht tihendab hõreda pinnase ja spetsiaalsete töövõtete abil tõstetakse põrand täpselt ettenähtud kõrgusele tagasi. Äravajunud ja lääpas põranda asemel on tulemuseks tasane ja loodis põrand, mis enam ei vaju. Meetod sobib nii eluruumide kui ka raske koormusega tööstusruumide põrandate tõstmiseks. Nii korrigeeritakse isegi lennuväljade maandumisradade aluskatendi betoonplaate.
Elumajades puuritakse tõstematerjali injekteerimiseks põrandasse 6–12 mm diameetriga puuraugud. Puurimine ja tõste ei kahjusta põrandakütet, veetorusid ega kanalisatsiooni, kuna nende asukohad lokaliseeritakse spetsiaalsete indikaatorvahenditega.
Enamasti ei ole vaja mööblit eluruumist välja viia ega riiuleid või seadmeid tootmispinnalt ära viia, kuna need ei sega aukude puurimist ega takista põranda tõstmist.
Eluruumides, kus on näiteks parkett, saab puurida augud parketi või muu põrandamaterjali liitekohtadesse, nii et säilib selle esteetiline välimus.

Lisainfo kodulehel www.okk.ee või telefonil 512 5088, Toivo Okk

Seotud lood:

1. Mis soojustustöid ja teenuseid veel pakute?
Pearõhk on 3 suunal — pööningute soojustamine puistevillaga ja seinte
soojustamine soojustus-polüuretaanvahuga ning äravajunud põrandate
looditõstmine selleks väljatöötatud polüuretaanvahuga. Pakume ka muid
teenuseid ja täpse ülevaate saab kodulehelt www.okk.ee.

2. Miks peaksin eelistama puistevilla teistele materjalidele?
Pööningute soojustamise puhul on puistevill tehniliselt ainuõige lahendus ja samas ka kõige soodsam. Puuduvad soojust läbilaskvad liitekohad nagu näiteks rullmaterjali kasutamise puhul.

3. Miks ma peaksin eelistama polüuretaansoojustust teistele materjalidele?
Seinte soojustamisel on polüuretaansoojustusel kindlad eelised. Erinevalt
villadest ei vaja polüuretaansoojustus ei tuuletõket ega aurutõket.
Polüuretaansoojustuses on 3-ühes: soojustus, aurutõke ja tuuletõke — kui kõik kulud kokku liita, võib polüuretaansoojustus osutuda odavamaks kui penoplasti või villaga soojustamisel. Lisaks on polüuretaansoojustus hoopis pikaealisem ja vähemalt topelt parema soojapidavusega.

4. Kas mul on võimalik enne ostu tutvuda näidistega?
Meie kontoris Tallinnas Kadaka tee 1 on olemas kõikide soojustusmaterjalide näidised koos tehnilise dokumentatsiooniga. Ja seda nii villade kui ka polüuretaanvahtude osalt.

5. Millest koosneb soojustustööde kogumaksumus ja kuidas seda ligikaudselt välja arvutada?
Soojustatav pindala korrutada planeeritud kihipaksusega annab
soojustusmaterjali koguse. Näiteks puistevilla puhul pööningu 100m2 pindalaja kihipaksus 300mm teeb koguseks 30m3. Seinte puhul näiteks 100 m2 ja 50mm teeb koguseks 5m3. Soojustusmaterjali hinnale lisandub töö ja
transport. Tellijale lõppmaksumuse lihtsustamiseks enamasti antakse
ühikuhind kus sisalduvad juba kõik kulud.

6. Kumb on reeglina olulisem-kas seinte soojustamine või pööningu
soojustamine?

Mõlemad on olulised, kuid alustama peab kindlasti pööningu soojustusega kuigi enamasti tehakse vastupidi, lähtudes loogikast, et kuna seinte pindala on oluliselt suurem kui pööningu pindala, siis justnagu oleks seinte soojustamine olulisem. Soe õhk tõuseb ülespoole ja väljub kergema vastupanu teed — kui soojustada ainult seinad ja jätta pööning soojustamata, siis soojakadu võib lõõriefekti tõttu hoopistükis suureneda.

7. Kui pikk on soojustustööde tasuvusaeg?
Teated juhtudel on paigaldatud soojustuse tasub end era juba esimese
kütteperioodiga. Eestis on kohutavalt palju hooneid mille pööninglae soojustus seisneb kas õhukesest saepuru, slaki või ebakvaliteetsest nõukogudeagsest villakihist ning mistõttu uue soojustuse paigaldamine vähendab soojakadusid ja seeläbi niisiis ka küttearveid lausa poole võrra. Täpse info saab klient meie töötajatelt objekti eelvaatluse käigus.

8. Tere,mure järgmine et võtsin ülesse paneelmaja 1. korruse
korteri põrandad,kuna all on külm kelder ja nende lagesi ka pole
võimalik soojustada,tuleb seda teha ülevalt poolt jätaksin vanad
paneelipeal olevad prussid alles need 4x10cm (lapiti maas)paneksin
nende vahel kergkruusa kuna paneel ebatasane ja vahed laagidega
kõiguvad 1-5cm-ni.Peale paneks 50x50 prussid ja peno vahele.Lõpuks
28mm laudpõrand.Kas teen kõik õieti või annate hoopis uut nõu
mulle.

1) Mainisite et keldri lage ei ole võimalik altpoolt soojustada -
enamasti see võimalus siiski on kasutades pritsemeetodil paigaldatavat
soojustus-polüuretaanvahtu tihedusega 36-40 kg/m3. Sageli piisab
kihipaksusest 50mm. Juhul kui tõepoolest hoone konstruktsionilised
iseärasused ei võimalda keldri lae soojustamist, siis on lahenduseks
injekteerida põrandasse spetsiaalset tühimike täiteks väljatöötatud
soojustus-polüuretaanvahtu. See oleks eriti mõistlik juhul kui põranda
enda kvaliteet on rahuldav ja põranda avamise eesmärgiks on ainult
soojusisolatsiooni paigaldus-pole vaja põrandat ilmaasjata lahti kiskuda
ja soojusisolatsioon saab suurepärane. Kumba meetodit kasutada, see
selgub kohapeal meie inimeste poolt tehtava objekti vaatluse käigus.
2) juhul kui on põrand on amortiseerunud ja seetõttu on plaan see
niikuinii kas täies või suuremas osas uuendada, siis soojustusvõimalused
on soojapidavuse efektiivsuse järjekorras järgmised:
a) lisada olemasolevatele 4x10 cm lapiti laagide peale 5x5cm prussid
ning tühimik täita soojustus-polüuretaanvahuga valumeetodil.
b) keramsiidi ehk kerggkruusa asemel kasutada soojustuslikku perliiti
ja 5x5cm prusside vahele asetada penoplasti ehk EPS asemel hoopis XPS
ehk kärgpolüstüreenplaat 5 cm - seda seetõttu et peale tuleb 28mm
põrandalaud ja all on külm ja ilmselt ka niiske kelder.
c) keramsiidi ehk kerggkruusa asemel kasutada soojustuslikku perliiti
ja 5x5cm prusside vahele asetada koormusttaluv EPS plaat
d) kasutada keramsiiti ja 5 cm penoplasti nagu küsimuses kirjeldatud.
Meie poolt on polüuretaansoojustuse erinevad lahendused paigaldatuna,
samuti müüme nii keramsiiti, perliiti, EPS-i ja XPS-i, kuid neid
viimatimainitud materjale me ei paigalda.

8. Elan Eke Tares, see on nõukaaegne puitmaja, kolmest eraldi
ehitatud sektsioonist kokku tõstetud kraanaga, seinasoojustuseks
saepuru kahe laudseina vahel, pööningul sama soojustus, saepuru õhuke
kiht. Mingil ajal on seinad kaetud TEP plaadiga ja krohviga. Olen pööningu soojustanud 30 cm villakihiga, kas peaksin selle veel millegagi katma?
Mida peale hakata seintega, kas peaksin enne soojustama hakkamist TEP
plaadid eemaldama? Seestpoolt on osaliselt paigaldatud 5 cm vill ja
kipsplaat. Kelder ja seetõttu ka põrand ikka väga külm, kuigi
vundament on soojustatud penoplastiga.

TEP-plaatide uisapäisa eemaldamist kindlasti ei soovita, kuigi seda
paraku väga sageli ilmaasjata tehakse.Tegelikult on TEP-plaat iseenest
suurpärane soojustusmaterjal, eriti kui see katta kasvõi õhukesegi
lisasoojustuse ja tuuletõkkega. TEP-plaadi probleemiks pole mitte
materjal ise vaid plaatide kumerad ja murdunud nurgad, mistõttu plaatide
liitekohas on tühimikud ja pole siis ime et seinad sooja ei pea. Kuigi
teil on pealikatteks krohv, siis ainuüksi krohvi olemasolu ei ole
liitekohtade probleemile lahenduseks. Ja on ka seinu kus plaadid on
pealt katmata ning seetõttu tuultele avatud ja seetõttu soojustuse
seisukohalt ei saagi funktsioneerida. Soovitan meiega ühendust võtta et
hinnata TEP-plaatide seisukorda ja soojustuse parandamist olemasoleva
lahenduse baasil. 300mm puistevila on küllaltki hea soojustus,
sõltuvalt sellest mis materjali on kasutatud ja loomulikult ka sellest
kes on paigaldanud. Pööningu soojustuse kvaliteedi ja lisasoojustuse
vajaduse hindame ära ühe ja sama vaatluse käigus koos seintega. Samas
vaatame üle ka keldri ja leiame ka sellele probleemile mitmest
lahendusest kõige sobivama.

9. Kolisime 1950 a. ehitatud korterisse. Tegime ilusa remandi
kuid nüüd ühes toas välisseinas on hallitus. Enne remonti pesime seina
puhtaks ja katsime hallitusvastse vahendiga ja värvisime üle. Sein
oli talvel külm ja niiske, kuivatasin elektriradiaatoriga. Tahaks nüüd sellel suvel midagi teha, aga ei tea millega võiks seda seina katta
et hallitus edasi ei läheks.

50-ndatel ehitatud korterelamu puhul on suure tõenäosusega tegemist
topeltsilikaatseinaga kus on õhuvahe 4-5cm. Probleemi juureks on külma
ja niiske õhu liikumine seinas ja niiskuse kondenseerumnine seina
sisekonstruktsiooni. Lahenduseks on seina soojustamine kas soojustusliku
polüuretaanvahuga injekteerimismeetodil (nn süstimine) või siis täitmine
soojustusliku perliidiga. Mis materjali kasutada, seda ei oska öelda
enne kui oleme konstruktsiooniga tutvunud ja teinud
niiskusreziimiarvutused. Kindel on aga see et hallitusetõrjevahendite
kasutamine ei päästa olukorda senikaua kuni pole likvideeritud hallituse
tekke põhjust.

10. Mida peaks arvestama vana palkmaja soojustamisel? Majal on
välissoojustuseks pandud tepp-plaadid ja krohvitud.

Nagu näha tõuseb TEP-plaatide probleem ikka ja jälle esile - TEP-plaadi
probleemiks pole mitte materjal ise vaid plaatide kumerad ja murdunud
nurgad, mistõttu plaatide liitekohas on tühimikud ja pole siis ime et
seinad sooja ei pea. Kuigi ka teil on pealikatteks krohv, siis ainuüksi
krohvi olemasolu ei ole liitekohtade probleemile lahenduseks. Ja on ka
seinu kus plaadid on pealt katmata ning seetõttu tuultele avatud ja
seetõttu soojustuse seisukohalt ei saagi funktsioneerida Ka palkmaja
puhul kehtib soovitus TEP-plaatide uisapäisa eemaldamist mitte ette
võtta, vaid konsulteerida meie inimestega ning kohapeal hinnata
TEP-plaatide seisukorda ja esialgu leida võimalus soojustuse
parandamiseks olemasoleva lahenduse baasil.

11. Freesitud palkidest maja vajaks soojustamist.Seinapalkidesse
on tekkinud kuivamise käigus pikad lõhed mis võivad kohati läbivad
olla. Palgi paksus on ca 190 mm. Kui suur oleks sellise töö maksumus?
Maja välisseinte pindala on ca 160 m2.

Puitkonstruktsiooni võib soojustada nii seest kui ka väljast-kumba lahendust kasutada see sõltub juba sellest kas soovitakse välisilmes säilitada palgi silmailu ja kas siseviimistluse seisukohalt on seestpoolt soojustamine otstarbekas. Soojustuslahendusi ja nende kombinatsioone on päris palju. Mis lahendus konkreetselt teie hoone puhul välja valida, see sõltub kohapeal objekti vaatluse käigus kõige paremini.

12. Probleem selles, et ühistu ei ole nõus maja otsaseinu
soojustama. Millised oleks võimalused soojustada otsaseina (topeltsilikaat) seest poolt?

Ei soovita otsaseina osalist soojustamist ja eriti mitte veel seestpoolt kuna sellega kaasneb kõrge hallitusrisk soojustatud frondiga piirnevatel aladel.

13. Mul on vana laudvoodriga maja millel algselt soojustuseks
vahel saepuru, mis arvatavasti hiirte poolt minema veetud. Kas saab
soojustuse vahetada ilma seinu täielikult laiali lõhkumata.

Kuna sooviks on parandada soojustust ilma seinu "laiali lõhkumata", tähendab see et osaliselt jääb soojustuseks ikkagi ebaefektiivne saepuru. Antud juhul pole mõtet investeerida kallitesse polüuretaanvahtudesse vaid võiks tellida meilt teenuse, kus seinatühimikud täidetakse EPS-graanulitega täiteaukudest sissepuhumise teel.

14. Kas põrandate loodimist saab kasutada ka juhul kui korrustevahelised põrandad nagisevad ja pinduvad läbi. Tegemist tavalise eramajaga, millel on korruste vahel puitkonstruktsioonid.
Polüuretaanvahtude spetsifikatsioonid on väga mitmekülgsed, hõlmates peamislt tööstust ja ehitust. Ehituslike vahtude sortimendist leidub erinevatetele soojustusvahtudele ja põrandatõstevahtudele lisaks ka soovitud töö teostamiseks mõeldud PUR-vahu alaliik. Põrandate nagisemise eemaldamiseks ja läbipaindumise likvideerimiseks kasutame töövõtet kus korrustevaheline põrand aetakse loodi mehaaniliste töövõtete abil ja seejärel injekteeritakse konstruktsiooni spetsiaalset polüuretaanvahtu mis on annab põrandale piisava jäikuse likvideerimaks läbipaindumine ning samas eemaldab ka nagisemise.

15. Soovin täita siseseinas olevat kipsplaadi ja fibo ploki vahelist tühimikku. Kipsplaat on seguga paigaldatud ja õhuvahe on ca 20mm. Kas teil on pakkuda lahendust?
Kui õhuvahe on ainult 20mm siis ainuke mõistlik soojustusviis on
kasutada suletud rakustruktuuriga PUR-vahtu kuna muude
soojustusmaterjalidega soojustuse seisukohalt mõistlikku efekti ei
saavuta.

16. Meie maja otsad on punastest kärgtellistest. Seni ei ole leitud lahendust kuidas neid soojustada kuna kastepunkti sattumisel
kärgtellisesse see mureneb ja see oleks katastroof!
Mida teha või kelle poole pöörduda?

Paraku on sellele raske vastata, kuna peaks nägema seina ja selle ristlõiget.

17. 1970ndatel ehitatud eramaja, puitkarkassiga ja kaetud
tellistega. Soovin välisseinasid soojustada. Kas enne soojustamist
peaks tellised seinast eemaldama. Kas kasutada villa või penoplasti?
Hiljem soovin seinad laudvoodriga katta.

Kuna küsimuses ei selgu, kas olemasolev konstruktsioon on soojustatud millegagi või mitte, siis on vaja sellisele probleemile individuaalset lähenemist.

18. Plaanis on 5-korruselise kuue trepikojaga paneelelumaja
külgseinte soojustamine polüpropüleenplaatidega. Projekteerija pakub
soojustuskihi paksuseks 150 mm, kuid ei ole vastu ka 100 mm -sele.
Hinnavahe on ca 5000 eur (5%) muidugi 100 mm kasuks. Oskate öelda
(arvutada), kas 150 mm soojustus annab tuntava soojuse kulu kokkuhoiu
võrreldes 100 mm, arvestades, et akende osakaal seinte pinnas
on küllalt suur.

Projekteerijad on enamasti ikka erialainimesed ja seetõttu võib eeldada
et akende osakaal on projekteerimisel arvesse võetud. Seni kuni ma pole
hoonega isiklikult tutvunud, julgen väita, et tasub eelistada 150mm
soojustust. Arvutuste tegemiseks on vaja rohkem lähteandmeid kui
ainult materjli paksuste erinevus.

18. Venemaal on korduvalt toimunud traagilisi tulekahjusid, kus
inimeste surmaks on mürgised gaasid, mis tekkivad peno põlemisel.
Paar mürgise suitsu sissetõmmet ja inimene sureb. Surm võib saabuda ka
päevi pärast sissehingamist. Ööklubis "Lonkav hobune" toimunud
tulekahju tagajärjel hukkus ca 160 inimest sisuliselt gaasikambris.
Kas Te peate penoga majade soojustamist maapinnast kõrgmal
mõistlikuks tegevuseks?

Kuna Eestis müüdavad penoplastsoojustusmaterjalid peaks olema kooskõlas
seaduses sätestatud erinevate nõuetega, siis ei saa öelda, et majade soojustamine penoplastiga oleks ebamõistlik tegevus.

19. Kas võib soojustada SEESTPOOLT nõukaajal ehitatud nn
sõrestik-täidisseina,milles 2,5 tollisest lauast sise- ja välisvoodri
vahe on täidetud 15 cm paksuse linaluu täidisega? Seestpoolt on
laudvooder kaetud veel kipsplaadiga. Väljastpoolt on maja vooderdatud
servi-silikaatkiviga, mille paksus 12 cm. Võiks ju soojustada
väljastpoolt, kuid siin on kolm aga:
1) katuseräästas ja viil jäävad inetult kitsad,
2) kas on mõtet soojustada kivist välisvoodrit, mille soojapidavus
iseenesest nigelavõitu on,
3)kivist välisvoodri mahalõhkumine ja selle asendamine soojustuskihiga on aga liiga suur ja kallis töö.
Sest pole ju sisulist vahet, kas seina täidis juba ehitamise ajal
oleks olnud 15cm või 25 cm. Kui soojustehnilisi probleeme ei teki,
siis paigaldaksin sissepoole veel 10cm villakihi.

Kirjeldatud ristlõike puhul on efektiivse soojustuse saavutamiseks
seestpoolt soojustamine ainumõeldav.

20. Freesitud 190 mm palkidest maja soojustamisest. Juhul
kui soojustada väljaspoolt, siis milliseid materjale
soovitaksite.

Palkmaja soojustamisel väljastpoolt on sageli kasutatud tselluvilla. Kindlasti peab see olema aga paigaldatud pritsemeetodil liimseguga, veega märgpaigaldust peaks vältima. Ja iga villaga teostatud soojustus vajab kindlasti korralikku tuuletõket.

21. Eramajas on esimese korruse parkett põrand on osaliselt vajunud umbes
3 cm. Tegemist laakidel põrandaga. Kas saab tõsta teie meetodil ja kui
palju võib maksma minna? Põranda kogupinda 25 m2.

Laagidel põrand on ainult veidi komplitseeritum kui nn ujuv põrand kuid ka seda on võimalik nii korrigeerida kui ka tõsta PUR-UP meetodil.
Põrandate tõstmine polüuretaanvahuga on meil eesti praktikas jäänud hinnavahemikku 700 kuni 1500 eur ning umbes pooltel juhtudel on töö maksumus olnud suurusjärgus 1000-1200 eur. Julgen arvata, et Teie kirjeldatud osaliselt kuni 3 cm vajunud kogupindalaga 25m2 põranda puhul jääb maksumus hinnaklassi 700-800 €.

Esita küsimus
Toivo Okk, Soojustusfirma Okk juhataja