Trendikas magamistoas kohtuvad eri ajastud ja stiilid


Trendikas magamistoas kohtuvad eri ajastud ja stiilid
Foto: Shutterstock

Magamistuba on kodu kõige rahulikum ruum, mis peab väljenduma ka interjööris. Rahulikkus ei tähenda aga sugugi igavat üheplaanilist sisekujundust, kus põnevatele detailidele või erinevate stiilide kombineerimisele ruumi ei jagu. Magamistubade moejooni tutvustab K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina.

Kodusisustajatele on aeg võimalusterohke, sest stiilide segamine ja erinevate lahenduste kombineerimine on moes. Samas ei tähenda see suvalist eklektikat, mis muutuks magamistoas kiiresti väsitavaks. Värve võib kasutada erinevaid, aga need peavad omavahel kokku sobima, vormid ja faktuurid võiksid korduda, nende vahel peaks tekkima tajutav seos. Seejuures pole probleem kui mööbliesemed on erinevas stiilis ja erinevatest ajastutest, aga need peavad moodustama ühtse sujuva terviku.

Magamistoa värvigamma võiks soosida puhkamist ning erksad toonid tasuks pigem kõrvale jätta. Rahulikest toonidest on moes eelkõige pastelsed — näiteks münt ja roosa, aga ka hallika alatooniga helesinine. Samas sobivad magamistuppa ka pea kõik maalähedased toonid, näiteks sügavroheline, sinepikollane ja puukoore pruun. Valge ja hall on samuti ajatult moes, aga kui kasutatakse ühetoonilist tagasihoidlikku värvilahendust, võiks toale iseloomu andmiseks mängida erinevate tekstuuridega. Seejuures võiks magamistoas olla värviliseks või faktuurseks aktsendiks vaid üks sein või seina osa, näiteks voodi peatsis. Kui seina ennast ei saa või ei soovi muuta, saab aktsendi luua ka suure abstraktse maaliga.

Seotud lood:

Stiilide ühendamisel on võimalik luua ruumi erinevaid tsoone. Tuba saab jagada sirmi, kardina, vaheseinaga või mõne mööbliesemega, aga eraldatust saab tekitada ka eri stiilide kokku sobitamisega. Näiteks võib magamisosast eralduda hoopis teist stiili lugemisnurk koos tugitooli, laua, lambi ja potitaimega.

Naturaalsuse tuules

Naturaalsed materjalid ja maalähedased toonid on moes juba aastaid, eriti magamistoas, kus loodusest inspireeritud sisekujundus soodustab uinumist ja väljapuhkamist.

Naturaalsuse tuhinas kasutatakse magamistubades üha enam puitlaudist, puitpaneele, vineeri ja korkmaterjali ning sugugi mitte ainult põrandatel, vaid ka seintes ja lagedel. Aktsentsein ei pea olema lihtsalt eristuvat värvi, see võib olla ka põneva faktuuriga puitpaneelidest või puitribidest pilgupüüdja, mis võimaldab luua unikaalse vormi ja olemusega kodu südame. Ka bambus on materjalina taas pead tõstmas, seda kasutatakse nii naturaalse materjalina kui tapeedina. Loodusest inspireeritud fototapeet on samuti pilkupüüdev, aga samas rahustav.

Kui mingil põhjusel, näiteks lemmikloomade olemasolu tõttu, on soov paigaldada põrandale laminaat, tuleks see valida kindlasti kvaliteetne ja soovitavalt puitu imiteeriv. Kuna laminaat on olemuselt külm materjal, nõuab see magamistuppa ka vaipa, mis võiks olla suur, näiteks ulatuda voodi külgede alt vähemalt 40-50 sentimeetri ulatuses välja.

Puidu ja puitimitatsiooniga materjalide kõrval kasutatakse sisekujunduses ka betooni, looduskivi, klaasi ja metalli, aga kuna need kõik on olemuselt magamistoas mõnevõrra külmad, võiks neid kombineerida soojade värvitoonidega ning pehmete tekstiilidega.

Laelamp aktsendiks

Jätkusuutlik majandamine trügib ka interjööri ning üha sagedamini sobitatakse omavahel uut ja vana ning seda nii mööbli kui ka aksessuaaride näol. Restaureeritud või ise tuunitud mööbel on moes, aga seda kombineeritakse reeglina kaasaegsete lahendustega, sest kodus ei tohi tekkida tunnet, et elad muuseumis või vanakraamipoes. Samamoodi võib kombineerida uusi ja vanu lillepotte, vaase ja teisi sisustuselemente. Taimed võiksid magamistoas olla, need puhastavad õhku ja loovad meeleolu.

Valgustusel on magamistoas täita tähtis roll, see võiks koosneda erinevatest elementidest, sealhulgas põneva vormi ja kujuga aktsentlambist. See võib olla puidutekstuuri või puidust elemendiga, aga ka tekstiilist, metallist, klaasist või punutisest. Küll on magamistoas tähtis, et valgusallikas ise on peitud ega teeks silmale haiget, sest magamistoa üldvalgus peab olema pehme, mitte ere. Ainult laelambist magamistuppa siiski ei piisa, sellele lisaks võiks kasutada kas põranda- või öökapilampe, aga ka suunatud valgustust näiteks piltide, peeglite või lugemisnurga väljavalgustamiseks.

Magamistoa tekstiilid — nii kardinad, voodikatted kui ka dekoratiivpadjad võiksid olla olemuselt naturaalsed. Materjalidena sobivad näiteks linane, siid, puuvill, kanepist kangas või samet. Kardinad võiks olla pimendavad, magamistuppa sobib nii ruloo kui langev kardin, aga neid kaht võib ka omavahel kokku sobitada. Tekstiilid peaks olema rahulikus, kas pastelses või maalähedases värvitoonis. Erksad värvid ja suured lillemustrid võib jätta teistesse ruumidesse, magamistoa värvid ja mustrid ei tohi mõjuda väsitavalt.

Praktilisus ennekõike

Magamistoa suurim objekt on tavaliselt voodi, mille paigutus ja asukoht toas tuleb korralikult läbi mõelda. Voodi ei tohi jääda tuuletõmbuse kätte, seega võimalusel ei tohiks seda paigutada ukse ja akna vahele või kui sellist valikut pole ei tohiks vähemalt voodi peats jääda ukse ja akna vahelisele joonele. Väikesesse tuppa mööblit paigutades tasub silmas pidada, et kõik uksed ja sahtlid korralikult avaneksid ja voodi kolme külge jääks piisavalt liimumisruumi, soovitatavalt võiks liikumiseks eraldada vähemalt 60 sentimeetri laiuse ruumi. Magamistoas võiks olla mööblit pigem vähe, pole põhjust peljata, et ruum jääb liiga tühi, avarus on moes.

Kui kodus eraldi garderoobi ei ole, peab magamistuppa mahtuma enamasti üks suurem riidekapp. Reeglina mõjub suur laeni ulatuv sisseehitatud kapp paremini kui eraldiseisev kapp, mis hakkab koguma tolmu ja võib mõjuda väikeses toas liiga massiivsena. Panipaigana võib kasutusele võtta ka voodialuse, kuhu võib paigutada dekoratiivsed kastid, aga asju võib peita ka öökapi või kummuti sahtlisse, peaasi, et need ei jääks magamistoa avatud pindadele silma riivama ja uinumist segama.