Tõeliselt visa hingega toataimed, mille hooldamisega saab hakkama igaüks


Tõeliselt visa hingega toataimed, mille hooldamisega saab hakkama igaüks
Foto: Shutterstock

Toataimed toovad tuppa palju ilu ja rohelust, mis on eriti oluline hallil ja pimedal perioodil. Juhul, kui reisid tihti või kipud niisama taimede eest hoolitsemist unustama, siis ära muretse — ka sinu jaoks on olemas mõned visa hingega liigid. Need kümme toataime vajavad eluks väga vähe, kuid pakuvad vastu puhtamat õhku ja hubasemat interjööri!

1. Tillandsia ehk õhutaim

Hallika varjundi ja sametiste lehtedega tillandsia on põnev taim — nagu vihjab ka tema hüüdnimi “õhutaim”, on ta suuteline kasvama ja elama ilma mullata. Eluks vajaliku niiskuse ammutab ta hoopis õhust. Mida veel ühelt toataimelt tahta? Ära jääb tüütu mullaga mässamine ja ümberistutamine. Selle asemel saad oma taime eksponeerimisse läheneda hoopis suurema loomingulisusega — pane see sobivasse kohta rippuma või aseta kividega kaunistatud pinnale. Võimalusi on lõputult!

Hooldamine: Kütteperioodil, kui õhk on kuiv, on hea teda korra nädalas spreipudelist veega pritsida. Paari nädala tagant võib taime ka paar tundi vees leotada ja siis oma kohale tagasi asetada. Jälgi lihtsalt, et taim läbi ei vettiks ega jääks vette liiga kauaks ligunema.

2. Aaloe

Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, kuna nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid kasvavad ka mägedes. Vöötaaloe on teistest liikidest sitkem, samas on puisaaloe levinum just toataimena. Lisaks sellele, et aaloe pakub elamises ilu ja rohelust, on ta ka tuntud ravimtaim, mis pakub leevendust põletikele, külmetusele või putukahammustustele. Aaloe suudab võidelda nii mikroobide kui seentega, mistõttu on ta visa vastu võtma erinevaid taimehaiguseid. Aaloe armastab kasvada valges kohas, kuid mitte otsese päikesevalguse käes. Liigse päikesevalguse käes tõmbuvad lehed punaseks. Vähese valguse tõttu võivad lehed jällegi kollakaks muutuda.

Seotud lood:

Hooldamine: Suvel hoida muld niiske, talvel pigem kuivana (kasta kord või paar kuus), sest taim kipub mädanema minema. Mädanema läinud taimelt võib ära võtta tütartaimed ja tipmised osad, et need päästa. Mitte jätta vett taime lehtede süvikutesse. Talvel võib kasutada lume sulamisvett ja suvel vihmavett. Lehtede õhenemine on märk kuivusest. Väetada lahjendatud ja tasakaalustatud väetiselahusega kahe nädala tagant, talvel pigem mitte väetada.

3. Filodendronid

Looduslikult Lääne-India saarestikus Lõuna-Ameerikas kasvavate filodendronite (Philodendron) perekond on tohutu suur ja sinna kuulub mitmesuguseid toataimi. Mõned kasvavad kõrgeks ja laiaks, teised jäävad madalaks põõsaks. Lisaks muule on filodendronite hulgas ka ronitaimi. Nad on hinnatud toataimed just tänu sellele, et neist suurem osa sobib ideaalselt hämaratesse tingimustesse.

Hooldamine: Filodendronit hooldada on imelihtne — talvel on taim puhkerežiimil ja vajab väga vähe vett. Ka suvel vajab ta suhteliselt vähe kastmist. NB! Kasta taime ainult siis, kui muld on täiesti kuiv ning väldi liiga suuri veekoguseid. Filodendronitele piisab ka väga vähesest veest!

4. Kukehari

Paksuleheliste sugukonda kuuluv kukehari on pärit Mehhikost. Tema lihakad ja munajad lehed säilitavad vett ning vähene kastmine teeb taimele just head. Talvel talub ka üsna jahedat toatemperatuuri (ideaalne 10-15 kraadi. Lühiajaliselt talub ta ka 5 kraadist temperatuuri — seega ideaalne kaaslane inimesele, kes armastab talvel palju reisida.

Hooldamine: Kevadest sügiseni kasta korrapäraselt, lastes mullapallil kergelt läbi kuivada. Talvel jahedamasse viies peaks kastmist oluliselt piirama. Ülekastmisel hakkab mädanema ja seetõttu on see taimele ohtlikum kui kuivus. Kasvuperioodil (veebruarist oktoobrini) võib väetada lahja väetisega kahe nädala tagant.

5. Portulak-turdleht ehk ahvileivapuu

Peaaegu surematu ahvileivapuu kuulub paksuleheliste sugukonda. Looduses võib taim kasvada isegi 3-4 m. kõrguseks, toas üle meetri pikkuseks ta üldjuhul ei kasva. Oma lihakates lehtedes suudab ta väga pikalt vett säilitada ja niiskuse suhtes on ta vähenõudlik. Temperatuuri osas on ta nõudlik ainutl suvekuudel (18-24 kraadi), kuid talvel talub taim isegi püsivalt jahedamat temperatuuri (5-10 kraadi). Liiga soojas ruumis venib taim välja ja võib hakata lehti langetama. Lühiajaliselt talub kuni 0 kraadi. Valguse suhtes on turdleht pisut nõudlikum — kasvukohaks sobib talle paremini valge lõuna-, ida- või läänesuunda avanev aknalaud või selle lähiümbrus. Hästi ei sobi hämar kasvukoht, kus taim muutub nõrgaks ja nigelaks.

Hooldamine: tuleb olla ettevaatlik liigkastmise osas, kuna taim võib hakata mädanema. Mullapallil tuleks lasta enne järgmist kastmist läbi kuivada. Talvel peaks kastmist oluliselt vähendama jälgides, et lehed krimpsu ei läheks. Väetamist vajab taim minimaalselt ning talvel pigem üldse mitte. Kasutada võib kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud väetist.

6. Havisaba

Havisaba peetakse üheks kasulikumaks taimeks koduses ja kontoriinterjööris. Havisaba filtreerib hästi kodumajapidamises levivaid mürke. Kõige kasuliku juures on teda ka ülilihtne hooldada ning oma pikkade tugevate lehtedega näeb ta ka kaunis välja. Taim pärineb Lääne-Aafrika savannidest ja seetõttu ei vaja ta kasvamiseks kuigi palju niiskust. Ka liigiti on havisabaliste kasvu- ja hooldamistingimused sarnased. Temperatuur tuleks hoida pigem jahe (mitte alla 15 kraadi) kui väga soe. Kasvatada tuleks taime valges või poolvarjulises kohas. Vähese valguse korral muutuvad lehed kollakaks, kuigi ta on üsnagi leplik kehvade valgustingimuste osas.

Hooldamine: talvel tuleb vähe kasta, kord-paar kuus on täiesti piisav. Ka muul ajal on aeg-ajalt soovitav lasta mullapallil täiesti läbi kuivada. Vältida ülekastmist. Suvel võib kasta kord nädalas. Jälgida, et potialusele ei jää vett seisma. Kastmiste vahepeal võib piserdada. Kasvuperioodil väetada kord kuus, muul ajal üle nädala.

7. Kaktused

Kaktused ei pea olema aknalaual igavad ja tülikad tolmukogujad. Poelettidele on tulnud väga palju põnevaid isendeid, erinevates värvides ja suurustes. Kaktusega saab interjööri tuua just mõnusalt eksootilisi nüansse, mis mõjuvad hallil sügisel tõeliselt meelikosutavalt.

Hooldamine: Kaktused armastavad reeglina valgust, seega leia talle koht aknalaual. Talvise puhkerežiimi ajal tuleb kaktuseid hoida jahedas ja kasta vähe või üleüldse mitte. Märtsis-aprillis tasuks läbi viia kevadine väetamine ja turgutada taime spetsiaalselt kaktuselistele mõeldud vedelväetisega.

8. Tups-rohtliilia ehk pruudislepp

Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste sugukonda. Kodudes on ta väga levinud taim tänu oma vähenõudlikule loomusele. Talle sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi)ja mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta näiteks piserdamisega.

Hooldamine: Kasta nädalas korra, vältida ülekastmist. Peab ka pikemat aega kastmata vastu. Suvel on soovitatav hoida muld niiskena, talvel lasta kastmiste vahel mullal ära kuivada ja kastmist vähendada. Kasvuperioodil (kevad ja suvi) soovitatakse väetada vedelväetisega, talvel ei ole väetamine vajalik.

9. Sulgvõhk

Sulgvõhk on eriliselt visa ja vastupidav taim, mis kasvab aeglaselt ja lepib igasuguste tingimustega. Kasvukohaks sobib talle nii valgusküllane aknalaud kui ka pimedam varjulisem koht eemal otsesest täispäikesest. Talub võrdselt nii sooja kui jahedat temperatuuri. Taim talub ka juhuslikku kuivust.

Foto: Jukka Heinonen / Flickr.com

Hooldamine: väldi ülekastmist ja väeta suvekuudel üks kord kuus lahjema vedelväetisega.

10. Kummi-viigipuu ehk kummipuu

Viigipuud on igihaljad peenikeste longus lehtedega puud, mille lehed on sõltuvalt liigist läikivad, ovaalsed ja nahkjad, rohelised või mustrilised. Viigipuud võib kasvatada tavalise puuna kui ka kujundada vastavalt soovitud kujule. Viigipuude liike on 750 ning nende välimus erineb liigiti palju: on hiigelpuid, põõsaid, liaane kui ka sukulente, kägipuid ning harunematu, ühe tüvega turdpuid. Temperatuur peaks olema pigem soe, 18-24 kraadi, soovitavalt mitte alla 16 kraadi. Samas ei armasta viigipuu küttekehade lähedust, mistõttu tasuks hoida taim radiaatoritest eemal. Viigipuule on sobiv poolvarjuline keskkond. Kui taim on akna vahetus läheduses, ei ole talvisel pimedal ajal vajalik taimele lisavalgust anda.

Hooldamine: kasvuperioodil vajab mõõdukat kastmist, talvel vähem. Viigipuu ei talu liigniiskust. Kui õhk on kuiv ja palav, tuleb taime kasta tihedamini.