Toataimed, mis kasvavad hästi ka hämaras toas


Toataimed, mis kasvavad hästi ka hämaras toas
Foto: Unsplash

On taimi, mis ei taha kuidagi ilma rohke valguseta kasvada ning kipuvad päikesevalguse puudumisel elujõudu kaotama. Sama palju leidub aga ka leplikke varjutaimi, mis naudivad hämaramamaid põhjapoolseid tube. Igasse ruumi tuleb leida lihtsalt õige taim. Vaatame lähemalt, millised taimed saavad edukalt hakkama hämaraimaski toanurgas ja lepivad meie pika ja pimeda talvega!

Vääris-mägipalm lepib hästi pimedama kasvukohaga, pigem võiks öelda, et päikesevalgust ta ei armastagi. Seda eriti aprillist septembrini, kui päikese langemist taimele tuleks vältida. Liigse valguse korral lähevad lehed kollakaks. Ka eelistab ta jahedamaid temperatuure (16-20 kraadi). Talvisel puhkeperioodil võiks olla õhk veelgi jahedam, samas ei talu taim tuuletõmbust.

Havisaba on üks vastupidavamaid toataimi, mis kasvab kannatlikult tõepoolest kõikjal. Sisulisel võib ta kasvada ka täiesti pimedas toas nägemata kunagi päikesevalgust. Ka kastmise suhtes ei ole nad nõudlikud ja neid võb julgelt mõneks ajaks “ära unustada“ — kasta tuleks neid iga kahe kuni kolme nädala tagant. Havisabad on ka ühed tõhusamad õhupuhastajad.

Diifenbahhia eelistab poolvarjulist kasvukohta. Päris akendeta ruum, nagu havisabale, talle ei sobi, kuid samuti ei meeldi talle otsene päikesevalgus. Ka armastab ta rohkem sooja ja niiskust. Kasvuperioodil võiks olka temperatuur 20-25 kraadi, talvel jahedam (17-20 kraadi.

Seotud lood:

Tups-rohtliilia on havisaba kõrval samuti suurepärane õhupuhastaja ja lausa asendamatu linnakorteris. Talle sobib kasvukohaks hästi põhjapoolne aken, kuid päris pimedas ta ei kasva — siis kipuvad lehed välja venima ja triibud kaduma. Temperatuuri osas on ta leplik ning talub nii soojemat kui ka täiesti jahedat ruumi.

Aglaoneema sarnaneb väga diifenbahhiatega, kuid kui vaatate terasemalt, siis märkate, et aglaoneemal on tugevamad lehed, ilusam vorm ja madalam kasv. Kõrgemad sordid kasvavad kuni 1,5 m kõrguseks. Aglaoneemad võivad kasvada ka aknast kaugemal napimas valguses, aga valgusrikkas kohas on nende lehevärv säravam ja muster selgem. Haigused tabavad seda taime harva, kuid tuuletõmbusele on nad tundlikud ja seda tasuks vältida. Armastavad niiskust ja piserdamist. Neid võib kasvatada hästi ka niiskemas vannitoas, kus oleks kasvõi üks pisike aken. Lauspimedust nad ei talu.

NB! Talvehooajal tuleb toataimi vähem kasta! Välja arvatud vihmametsadest pärit toataimi, mis väga niiskust armastavad. Niiskuslembesed varjutaimed, mis sobivad kasvama näiteks vannituppa, on järgmised:

Maranta on väga dekoratiivse lehestikuga taim. Vajab kõrget õhuniiskust, parasniisket mulda (vältige taime läbikuivamist!) ja hajusat valgust. Rullib õhtuti oma lehed kokku. Sobib põrandale või madalale alusele.

Tõlvlehik on samuti hinnatud toataim pimedamates tubades — lisaks on ta ka hea toaõhu puhastaja. Tõlvlehikud kasvavad looduses vihmametsades ja neile meeldib soojus (20-25 kraadi) ja niiskus. Talvel kannatavad nad ka pisut jahedamat ruumi. Talvel tasuks nende taimede puhul vältida tuuletõmbust ja kehvasti isoleeritud või tuulutusasendis olevate akende juures hoidmist.

Foto: Shutterstock


Sõrmlehik Scheflera on väga dekoratiivse lehestikuga taim, esineb tumeroheliste või rohelise-kollasekirju lehestikuga sorte. Kasvab hästi põhja- või läänepoolse akna läheduses, kuna vajab suhteliselt valget, kuid ereda päikese eest kaitstud kasvukohta ning talvel veidi jahedamat ruumi. Armastab niisket õhku. Kasvab 1,5-2m kõrguseks. Sobib hästi näiteks sauna eesruumi.

Säntpoolia on väike, sametise lehestikuga taim. Õied tumevioletsed või roosad. Vajab niisket õhku, kuid lehtedele ei tohiks vett piserdada. Vältige ülekastmist (lehed mädanevad kiiresti) ja seisvat vett alustaldrikul või ümbrispotis.

Fatsia japonica kasvab hästi valges kasvukohas, kuid tuleb toime ka vähese valgusega ksvukohas. Poolvarjus kasvades jäävad lehed väiksemaks kui valguse käes.Vajab rammusat huumusrikast mulda ja niisket õhku — piserdage aeg-ajalt toasooja veega. Noor taim vajab igal kevadel ümberistutamist. Puhastage taime lehti kord kuus. Sobib suuremasse ruumi.

Pesa-raunjalg (asplenium nidus) on rosetina kasvava lopsaka ererohelise lehestikuga taim, vastupidavam kui õrnemate lehtedega liigikaaslased ja seetõttu eriti populaarne toataim. Puhastage laia lehepinda regulaarselt tolmust.

Kõrge nefroleep (nephrolepis exaltata) — selle sõnajala 45-60 cm pikkused sulgjad lehed moodustavad sobivates kasvutingimustes suure puhma. Võib piserdada kasvõi iga päev — armastab kõrget õhuniiskust. Vajab enda ümber ruumi, et hästi mõjule pääseda.

Talbjas adiantum ja Adiantum raddianum — graatsilise lehestikuga sõnajalg armastab soojust ja suurt õhuniiskust, kardab otsest päikest ja tuuletõmbust. Kasta aastaringi julgelt, piserdada. Vältida seisvat vett alustaldrikul ja mitte lasta läbi kuivada.

Allikad: Hortes, Toataimed.eu, Maakodu, moodnekodu.ee arhiiv