TASUB MINNA: Sisearhitektuuri tudengite ebatavaline näitus on avatud vaid kaks tundi


TASUB MINNA: Sisearhitektuuri tudengite ebatavaline näitus on avatud vaid kaks tundi
Sisearhitekt Juta Lemberi diplomitöö, 1968, EKA

Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avati eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eesti Kunstiakadeemias eelmisel sajandil tegevust alustanud sisearhitekte, nende tudengiaegset loomingut ja tööpõhimõtteid.

Näitus on praeguste EKA sisearhitektuuri üliõpilaste tribüüt oma eelkäijate loomingule, mida esitletakse publikule performatiivses vormis. See tingib ka eripärased lahtiolekuajad — näitus on avatud vaid laupäeviti ja pühapäeviti, kella 12-13 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.

Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel tudengitel, kes on loonud kogu näituse kontseptsiooni prof. Hannes Praksi juhendamisel. Näituse lavastusliku osa on välja töötanud EKA sisearhitektuuri magistrantuuri I kursuse üliõpilane, Vene teatri direktor Tõnu Lensment ja stilistikat juhendas Kunstiakadeemia moedisaini vilistlane, rahvusvaheliselt auhinnatud disainer Marit Ilison.

Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks:

Seotud lood:

“Muuseum nõudis näituseruumi multisensoorset keskkonda. Olles üdini aus, mõjus kliendi soov — kujundage midagi ägedat — esmalt isegi pisut ärritavalt. Lahenduse loomisel on sajaprotsendiliselt arvestatud samade printsiipidega, mida jagame osakonna tudengitele. Kui midagi ruumi luua, siis mõtestatult. Ja enne veel kui ruumis möllama asuda, on soovitav ruum põhjalikult läbi lugeda — võib-olla polegi vaja palju lisada. Lisaks eelnevale on näitusekujundusse lisatud ka sõna otseses mõttes “inimpuudutus”, ka see printsiip on osakonna suhtumisel erialasse ülioluline.”

Tudengid loovad näitusele siiski ka midagi ägedat — Wunderlichi piiratud lahtiolekuaega markeerib Arhitektuurimuuseumi kohale kerkiv tossupilv: “Kus suitsu, seal tuld!” lisab Praks.

Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”

“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Näitusele saab kaasa elada Facebookis

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar
Kuraator: Carl-Dag Lige
Produtsent: Hannes Praks
Näituse kujundus: EKA Sisearhitektuuri osakonna professor Hannes Praks ja üliõpilased Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment
Graafiline kujundus: Aadam Kaarma, EKA sisearhitektuuri osakonna üliõpilane
Fotograaf: Renee Altrov
Heli: Hans-Gunter Lock (EKA), Taavi Tulev

Toetaja: Eesti Kultuurkapital